Ainepunkt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisatud välislingid |
→Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt (EAP): lisatud eellugu ja Euroopa praktikat. |
||
6. rida:
== Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunkt (EAP) ==
'''1EAP = 26h''' ehk üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpiväljundite hindamine. Üleminekul AP-delt EAP-dele on rõhutatud, et õppemahtude teisendamisel ei tohi lähtuda üksnes matemaatiliselt '''1AP = 1,5EAP''', vaid lähtuda eelkõige õpiväljunditest ja nende saavutamiseks tehtavast kesmise üliõpilase tööst.<ref>{{Raamatuviide|autor=Rutiku, S.; Valk, A.; Pilli, E.; Vanari, K.|pealkiri=Õppekava arendamise juhendmaterjal|aasta=2009|koht=Tartu|kirjastus=SA Arhimedes|lehekülg=|url=http://primus.archimedes.ee/system/files/oppekava/juhend_veeb.pdf}}</ref>
Enne EAP-dele üleminekut kasutati ECTSi aastaid ainepunktide ülekandmise süsteemina, mis võimaldas kirjeldada ainete läbimiseks vajalikku töö mahtu erinevates süsteemides ja seeläbi paremini võrrelda üliõpilasvahetuse käigus üliõpilase poolt välismaal tehtud tööd. Ainepunkte määrati vahetusüliõpilastele võrdluses kogu õppeaasta jooksul keskmise üliõpilase poolt tehtud tööga, neid määrati tunnustamise lihtsustamise eesmärgil niisiis suhtelisel skaalal. ECTSi rakendamisel siseriikliku ainepunktisüsteemina ei saa lähtuda samadest põhimõtetest. Ametliku ja ainsa punktisüsteemina omandavad Euroopa ainepunktid absoluutse väärtuse – neid ei saa enam arvestada kogu aasta töömahuga proportsionaalselt, vaid kehtestada tuleb üheselt mõistetavad standardid. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Kiisler, K.|pealkiri=Euroopa ainepunktisüsteemi ECTS rakendamise käsiraamat|aasta=2006|koht=Tartu|kirjastus=SA Archimedes|lehekülg=}}</ref>
Kokkuleppeliselt võrdub 60 Euroopa ainepunkti keskmise täiskoormusega õppiva üliõpilase aastase töökoormusega. Üliõpilase aastane töökoormus võib seejuures olenevalt töökorraldusest riigiti erineda, jäädes enamasti siiski 1500–1800 töötunni vahele. Niisiis võib ühe Euroopa ainepunkti saamise eelduseks olla olenevalt riigist 25–30 töötundi. Selline töömahu kõikumine ei või tunnustamisel ometi saada erinevates riikides välja antud Euroopa ainepunktide erineva käsitlemise aluseks, sest tihti on nende taga lihtsalt erinevad arvestusviisid või ajalooliselt kujunenud töökultuur. Eestis on ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seadusega üliõpilase õppeaasta jooksul tehtava töö piirmääraks seatud 1560 tundi, seega võrdub 1 Euroopa ainepunkt Eestis üliõpilase poolt tehtud 26 tunni tööga.<ref name=":0" />
== Välislingid ==
| |||