Neptuun: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
158. rida:
Neptuuni orbiit mõjutab tugevalt Neptuunist kaugemale jäävat piirkonda, mida tuntakse [[Kuiperi vöö]] nime all. Kuiperi vöö on väikestest jäistest taevakehadest koosnev sõõr, mis sarnaneb [[Asteroidide vöö]]ga, kuid on viimasest palju suurem, jäädes Päikesest 30–50 aü kaugusele.<ref name="jIvy2" /> Nii nagu Jupiteri gravitatsioon mõjutab asteroidide vööd ja kujundab selle struktuuri, mõjutab Neptuuni gravitatsioon Kuiperi vööd. Aja jooksul on Neptuuni gravitatsioon destabiliseerinud mõne piirkonna Kuiperi vöös, mistõttu on tekkinud selle struktuuri tühimikke. Selle näiteks on piirkond vahemikus 40–42 aü.<ref name="U7PU3" />
 
Tühjades piirkondades on orbiite, millel võivad taevakehad jäädavalt püsida. Need [[orbitaalresonants]]id tekivad, kui Neptuuni tiirlemisperiood on täpne [[murdarv]] taevakeha tiirlemisperioodist (näiteks 1:2 või 3:4). Kui taevakeha teeb Päikesele ühe tiiru peale selle ajaga mis Neptuunil kulub kahe tiiru tegemiseks, on taevakeha selleks ajaks, kui Neptuun algse koha peale tagasi jõuab, oma orbiidil alles poole tee peal. Kõige sagedasem resonants Kuiperi vöös on üle 200 teadaoleva taevakehaga<ref name="KOJ7E" /> 2:3 resonants. Selle resonantsi taevakehad teevad kaks tiiru ümber Päikese ajaga mis Neptuunil kulub kolm tiiru tegemiseks. [[Kääbusplaneet]] [[Pluuto]] kuulub samuti nende taevakehade hulka. <ref name="DGfWO" /> Kuigi Pluuto orbiit ristub korrapäraselt Neptuuni orbiidiga, siis orbitaalresonantsi tõttu kaks taevakeha siiski omavahel kokku ei põrka.<ref name="0NdDW" /> 3:4, 3:5, 4:7 ja 2:5 resonantsid on vähem levinud.<ref name="nwVYk" />
 
Neptuunil on mitu teadolevat [[troojalased (astronoomia)|troojalast]], mis asuvad Neptuuni-Päikese L4 ja L5 [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punktide]] gravitatsiooniliselt stabiilsetes piirkondades.<ref name="AfVNS" /> Neptuuni troojalased on planeediga 1:1 resonantsis. Mõni neist on oma orbiidil äärmiselt stabiilne ning tekkis ilmselt koos Neptuuniga, mitte ei ole hiljem sinna jõudnud. Esimene ja siiamaani ka ainus teadaolev Neptuuni L5 Lagrange'i punktiga seostatav taevakeha on [[2008 LC18]].<ref name="Sheppard" /> Neptuunil on ka ajutine [[kvaasikaaslane]] [[(309239) 2007 RW10]].<ref name="quasi" /> Taevakeha on Neptuuni kvaasikaaslane olnud umbes 12 500 aastat ja jääb selleks ka järgnevaks 12 500 aastaks.<ref name="quasi" />