Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 546 baiti ,  2 aasta eest
P
Koondasin skripti abil viited
'''Silm''' ([[ladina keel]]es ''oculus'') on [[nägemine|nägemis]][[elund]].
 
Silmaks laiemas tähenduses loetakse [[silmakoobas|silmakoopa]] sisu ja [[silmalaug|silmalaugusid]].<ref> name="[[Meditsiinisõnastik]]DpIBW" 700:2004.</ref>
 
Silm või silmad on paljudel [[loomad]]el, sealhulgas [[inimene|inimese]]l. Isegi mõnel [[ainuraksed|ainuraksel]] on valgustäpp, mis võimaldab eristada valgust pimedusest. Arenenud nägemine võimaldab kaugelt avastada nii toitu kui vaenlasi, samuti liigikaaslasi.
Evolutsioonilises mõttes ei võta silma arenemine palju aega. Väikeste [[mutatsioon]]ide looduslikule valikule allutamise modelleerimine näitab, et tõhusale fotopigmendile tuginev lihtne optiline meeleelund võib areneda keerukaks inimsilmasarnaseks elundiks umbes 400 000 aastaga. Maailmast on leitud nii tänapäevastelt kui väljasurnud liikidelt mitmesuguse arengutasemega nägemiselundeid, mistõttu silma arengufaasid on evolutsioonilises mõttes hästi jälgitavad. Evolutsiooniline surve silma arenemisele on sealjuures katkematu, sest mis tahes arenguetapil on pisut rohkem arenenud silmast enam kasu kui pisut vähem arenenud silmast.
 
Tänapäeval on silmadega loomi väga erinevates loomarühmades. Kõige tõenäolisemalt on silmad nendes loomarühmades arenenud üksteisest sõltumatult. "Loomade elu" kirjutab: "Kui paluda zooloogil tuua näide loomariigi arengu kõige hämmastavama joone kohta, siis ei viitaks ta inimese silmale (mis muidugi on imetlusväärne elund) ega [[kaheksajalg|kaheksajala]] silmale, vaid pööraks tähelepanu sellele, et need mõlemad, nii inimese kui ka kaheksajala silm, on väga sarnased. Nad pole sarnased mitte ainult ehituselt, vaid sageli ka välisilmelt."<ref>"[[Loomade elu]]name="3arYa", 2. kd., lk. 118</ref>.
 
Silmad arenesid loomadel välja enne [[peaaju]]. Ei ole mingit vajadust teavet töötleva elundi järele, kui ei ole meeleelundeid, mis teavet hangiksid.
 
Enamikul [[selgroogsed|selgroogsete]] [[liik (bioloogia)|liikidel]] on kaks silma. Mõneti võib erandiks pidada [[tuataara]]t, mille pealael on halvasti arenenud kolmas silm ehk [[kiirusilm]]. See on kahekihiline, selle põhjas on valgustundlike rakkude kiht ja sellel midagi läätsetaolist. Kiirusilmaga saab tajuda [[päikesekiirgus]]est tingitud [[valgustatus]]e astet ning see aitab loomal koha ja asendi valimisega reguleerida [[kehatemperatuur]]i, kuid kujutiste eristamiseks see ei kõlba.<ref>"Loomade eluname="4HiyQ", 5. kd., lk. 145</ref>
 
Mõnel loomal, näiteks [[mutt|mutil]], on silmad taandarenenud ja kaetud [[nahk|nahaga]]. Taandarengu põhjustab elu täielikus pimeduses, kus midagi näha ei ole võimalik. Lihtsalt [[öine eluviis]] ei põhjusta nägemise halvenemist, vastupidi, sageli on öise eluviisiga loomad väga terase nägemisega, sest öösiti ei ole täielikult pime.
[[Silmamuna]] (''bulbus oculi'') moodustab silma optilise süsteemi koosnedes ka [[vesivedelik]]ust, [[silmalääts]]est ja [[klaaskeha]]st.
 
Madude silmalääts erineb teiste [[roomajad|roomajate]] omast. [[Fookuskaugus]] ehk [[akommodatsioon]] toimub mao silmas mitte silmaläätse kuju muutmise teel, mis on ümmargune ja kollase värvusega, vaid silmaläätse liikumise teel ([[silmasisene rõhk]]) [[võrkkest]]ast kaugemale.<ref>D.R. Khanna,[http://books.google.ee/books?idname=GkHm3TJsVqEC&pg=PA329&dq=lens+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=aHHiUuDfN6eP7AaL3oGADA&redir_esc=y#v=onepage&q=lens%20in%20snakes&f=false Biology of Reptiles], lk 329, 2004, Discovery Publsihing House, Google'i raamat (vaadatud"sf52y" 24.01.2014)</ref>
 
Mao silmadel puudub [[kõvakestaluukeste võru]].
 
Eesmine kamber sisaldab [[vesivedelik]]ku ning tagumine kamber, [[klaaskeha]] silmaläätse taga, sisaldab [[klaaskehaneste]]t.<ref>Melissa Kaplan's,name="GDfCP" Herp Care Collection, [http://www.anapsid.org/eyebulge.html Bulging, Drooping, Distended Eyes in Reptiles], (vaadatud 28.01.2014)</ref>
 
[[Silmalääts]]e ümbritseb [[ripskeha]], kuid [[ripslihas]] puudub. Ripskeha on ühenduses [[vöötmekesekiud]]udega (''fibrae zonulares'') ja läheb üle [[võrkkest]]aks.<ref>Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,[http://books.google.ee/books?idname=Gay9N_ry79kC&pg=PA70&dq=retina+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=0tznUubZGoel4ATR7YH4Bw&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles], 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat (vaadatud 30.01.2014)"hLpDb" </ref>
 
Mao silma katab väljast [[silmakilbis]], ta paikneb külgvaates vaadatuna otse silma ees. Silmakilbis on läbipaistev, va [[kestamine|kestamise]] ajal, siis muutub see piimjaks ja mao praktiliselt [[pime]]daks. Silmakilbist varustavad toitainetega veresooned ja see uueneb koos ülejäänud nahaga [[kestamine|kestamise]] ajal pidevalt.<ref>Sybille Hildebrandt,''[http://sciencenordic.com/snakes-eyes-could-give-us-super-eyesight Snakes' eyes could give us super eyesight]'', November 8, 2011, (vaadatudname="p3Trb" 21.01.2014)</ref> Silmakilbise morfoloogiat ja kirjeldust kasutatakse [[maoliste klassifikatsioon]]il.
 
Silmakilbis moodustub kokkukasvanud [[laug]]udest ja katab [[sarvkest]]a. Madudel on tuvastatud silma sarvkest embrüonaalses arengujärgus, juba 3-nädalastel [[harilik nastik|hariliku nastiku]] [[embrüo]]tel.<ref>V.F. Pchelyakov,[http://link.springer.com/article/10.1007/BF01184202 Structural peculiarities of the cornea of the reptilian eye], Neuroscience and Behavioral Physiology, July–August, 1981, Volume 11, Issue 4, pp 367–370, (vaadatudname="BARWa" 21.01.2014)</ref>
 
Igapäevaselt hoolitseb sarvkesta niisutamise ja toitmise eest [[Harderi nääre|Harderi näärme]] õlijad eritised. See niisutab silmakilbist ja sarvkesta ning suubuvad [[Nina-pisarajuha|nina-pisarajuhadesse]] ja nende kaudu [[Jacobsoni elund]]isse ja edasi [[suuõõs|suuõõnde]].<ref>Melissa Kaplan'sname="I5kwl" Herp Care Collection, Bulging, Drooping,[http://www.anapsid.org/eyebulge.html Distended Eyes in Reptiles], (vaadatud 27.01.2014)</ref>
 
Madudel esineb [[pisarakanalike]]ste anatoomias varieeruvusi, nii suubuvad Harderi näärmed [[harilik nastik|harilikul nastikul]] otse pisarakanalikestesse, kuid osadel madudel suubuvad harunenud väiksemad pisarakanalikesed silmakilbise tagusesse ruumi (silma eesmine kamber) ja seejärel suubuvad ühte pisarakanalikesse.<ref>Douglas R. Mader,[http://books.google.ee/books?idname=7Ai4BKhi0VUC&pg=PT1686&lpg=PT1686&dq=lacrimal+duct+in+snakes&source=bl&ots=INqArssQn3&sig=6IhMxYrFTu_lhCctalDUSqnGjGs&hl=et&sa=X&ei=iUvmUsW5LPLT7AaUyIHIBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=lacrimal%20duct%20in%20snakes&f=false Reptile Medicine and Surgery, Saunders Elsevier], 2006, Google'i raamat (vaadatud"fFqWO" 27.01.2014)</ref>
 
Madudel ei moodusta silmakilbis ja sarvkest üksteist katvaid kesti vaid neid eraldab vahekiht (silma eesmine kamber), mis kestumise käigus täitub [[lümf]]ivedelikuga.
Sarvkesta piiril paikneb [[Schlemmi kanal]].
 
Silmamuna seina seesmine kiht – [[võrkkest]]a kiht – on väga õhuke ja varustatud [[veresoon]]tega.<ref>Ryan Phillips,[http://web.pdx.edu/~zelickr/sensory-physiology/book-project/some-previous-book-projects/snake-eyes/Snake%20Eyes.pdf Sensory Physiology: Evolution and Anatomy of Snake Eyes], Portland State University, 2009, (vaadatudname="TPhNI" 28.01.2014)</ref>
 
Silmamuna seina tagumise kihi – [[koroidea]] – funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.
 
Objektide [[liikumine]] ja ''tunnistamine'' (maod ei erista värve, neil on arvatavasti kahevärviline nägemine, ega kujundeid) tuvastatakse teadlaste arvates just madude võrkkestas asuvate [[kepikesed|kepikeste]] ja vähem [[kolvikesed|kolvikeste]] poolt. Kuid leidub ka erandeid, nii on mitmete [[merimadulased|merimadulaste]] võrkkesta peamisteks [[nägemisretseptorrakk]]udeks just kolvikesed.<ref>E. HIBBARDname="viKwb" ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125–136 125, (vaadatud 28.01.2014)</ref>
Eriti hästi tunnetavad liikumist [[kobra]]d.<ref>[[Mark O'Shea]],[http://books.google.ee/books?idname=_bBz1-v1WUwC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=retina+in+snakes&source=bl&ots=nWQVdW-IIR&sig=0NjOjxmzps1Ks4Ay-rHRrWsfrPk&hl=et&sa=X&ei=scfnUseOH4Ly7Aa5vICABA&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Venomous Snakes of the World], lk 13, 2005, New Holland Publishing, Google'i raamat (vaadatud"5PiXI" 28.01.2014)</ref> Kepikeste ja kolvikeste tüübid ja arvukus võrkkestas varieerub maoliigiti.
 
Madude võrkkest koosneb 4–5 rakukihist:
*2–3 kihist bipolaarsete, horisontaalsete ja ''amacrine'' rakkudest ja [[ganglion]]irakkudest.
 
Madude silma võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune ning varieerub ka liigiti ja indiviiditi.<ref>E. HIBBARDname="viKwb" ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125–136 125, (vaadatud 28.01.2014)</ref>
 
Võrkkesta toetab sidekoest ([[kollageenikiud]]udest) [[kõvakest]].<ref name="vNebn" /><ref name="eqhyz" />
Võrkkesta toetab sidekoest ([[kollageenikiud]]udest) [[kõvakest]].<ref>Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,[http://books.google.ee/books?id=Gay9N_ry79kC&pg=PA70&dq=retina+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=0tznUubZGoel4ATR7YH4Bw&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles], 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat (vaadatud 29.01.2014) </ref><ref>[http://books.google.ee/books?id=sHlqhV7jUmQC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=sclera+in+snakes&source=bl&ots=k4cBVpPekj&sig=OqMqJ2kwTqv7m_dG-dIPrg9w68o&hl=et&sa=X&ei=ej3pUu-YM6eQ7AabgoH4CQ&redir_esc=y#v=onepage&q=sclera%20in%20snakes&f=false The Sclera and Systemic Disorders], lk 13, Google'i raamat (vaadatud 29.01.2014) </ref>
 
Silmaläätse ja võrkkesta läbivat valgust reguleerib ka [[vikerkest]]. Madude vikerkest on erinevatel maoliikidel erineva värvusega, mis oleneb ka nende eluviisist. Esineb helepruuni, punase, kollase, tumepruuni, rohelise iirisega madusid. Madude kestumise ajal muutub läbipaistev silmakilbis piimjaks ja mao iirise värv ei ole ole palja silmaga vaadates tuvastatav. [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] [[silm]]ade värvuses esineb sooline erinevus: emaste rästikute vikerkest on hele[[pruun]] ja isaste oma [[punane]].<ref>G.Lynn Walls,[http://ia700308.us.archive.org/31/items/vertebrateeyeits00wall/vertebrateeyeits00wall.pdf The Vertebrate eye and its adaptive radiation], Hafner Publishing Company, lk 622–639, 1963, (vaadatud 08.10.2013)<small> (inglise keeles)</small>name="8b8aK" </ref>
 
Vikerkesta keskel asuv [[pupill]] on erineva kujuga, kas vertikaalne, ümmargune ehk horisontaalne. Lihtsustatult võib öelda, et päevase eluviisiga maod (kes päeval aktiivsed) saavad pupilli [[vikerkest]]a [[lihas]]te abil ümara hoida ning maod kes öise eluviisiga (videvikus ja öösel tegutsevad) saavad pupilli vertikaalse hoida. Nii on [[kassmadu|kassmaol]] (''Telescopus fallax''), osadel [[lõgismadulased|lõgismadulastel]], [[harilik rästik|harilikul rästikul]] vertikaalsed aga [[harilik nastik|harilikul nastikul]] ümmargused pupillid. [[Piugmadu]]de pupill on horisontaalne.
Maod muudavad pupilli kuju ja reguleerivad vikerkesta lihaseid liigutades silma saabuva valguse hulka.
 
[[Nägemistee]] koos [[nägemisnärv]]iga sarnaneb suuresti teiste roomajate omaga. Madude nägemisnärvis on nii närvisüsteemi suunas (aferentsed) impulsse toovaid närvikiude kui ka implusse viivaid närvikiude (eferentsed). Nägemisnärv koosneb erineva suurusega närvikiududest ja moodustavad mitmed nägemisteed, mis väljuvad ja suubuvad nii [[hüpotalamus]]es, [[eesaju]]s kui ka [[talamus]]es.<ref>J. A.name="fRW0O" ARMSTRONG,[http://europepmc.org/articles/PMC1273519/pdf/janat00477-0072.pdf AN EXPERIMENTAL STUDY OF THE VISUAL PATHWAYS IN A SNAKE (NATRIX NATRIX)], (vaadatud 29.01.2014)</ref>
 
Kõigil madudel esineb embrüonaalse arengujärgus näsakoonus, kuid kuna elund on madudel ajutine siis arvatakse, et enamikul täiskasvanud madudel [[näsakoonus]] (närvirakkudest koosnev) puudub. Kuid võib esineda [[rästik (perekond)|rästikutel]].<ref>David J Maggs, Paul Miller, Ron Ofri,[http://books.google.ee/books?idname=hCWL6ztweN8C&pg=PA459&lpg=PA459&dq=conus+papillaris+in+snakes&source=bl&ots=1RwqWM9gJg&sig=bc3skJX5s8HtYlnTMyj_kcwnV5Q&hl=et&sa=X&ei=mrfnUrGiBIHxhQejoID4Bg&redir_esc=y#v=onepage&q=conus%20papillaris%20in%20snakes&f=false Slatter's Fundamentals of Veterinary Ophthalmology], 5 ed, lk 459, 2013, Elsevier Saunders, Google'i raamat (vaadatud"B4GVh" 28.01.2014)</ref>
 
[[Pilt:Green_Eye.jpg|thumb|Inimese silm]]
 
===Inimestel===
Inimese silm koosneb [[silmamuna]]st ja abielundeist. Silma abielundite hulka loetakse [[silmalaud]], [[kulmud]], [[pisaraaparaat]] ja silmamuna liigutavad lihased.<ref>[[Meeli Roosalu]]. name="Inimese anatoomia3DbJR", Kirjastus [[Koolibri]], lk 230, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
 
===Oftalmoloogia===
{{Vaata|2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia}}
 
USA arst Ian Crozier nakatus [[Ebola viirushaigus|Ebola viirushaigusse]] [[Sierra Leone]]s, kus ta töötas koos Pooleyga [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i kutsel<ref>Lisa O'Carroll,name="ZBpaW" [http://www.theguardian.com/world/2014/dec/08/ebola-survivor-ian-crozier-doctor-antibodies-will-pooley Ebola survivor Ian Crozier: 'Everyone thought he was going to die'], 8. detsember 2014, (vaadatud 9.05.2015)</ref>, ja lennutati [[Atlanta]]sse [[Emory ülikooli haigla]]sse 9. septembril 2014<ref>DENISE GRADYDEC, [http://www.nytimes.com/2014/12/08/health/ebola-doctor-ian-crozier-return-from-the-edge-of-death-.html?_rname=0"uUEva" An Ebola Doctor’s Return From the Edge of Death], 7. detsember 2014, (vaadatud 9.05.2015)</ref>.
 
Ian Crozieri raviti Will Pooleylt saadud [[antikeha]]dega ja tunnistati viirusevabaks. Vähem kui kahe kuu pärast leiti tal silmast Ebola viirus.<ref>DENISE GRADYMAY,name="vvvq9" [http://www.nytimes.com/2015/05/08/health/weeks-after-his-recovery-ebola-lurked-in-a-doctors-eye.html After Nearly Claiming His Life, Ebola Lurked in a Doctor’s Eye], 7. mai 2015, (vaadatud 9.05.2015)</ref><ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/surmavast-ebolast-tervenenud-arstil-leiti-viirus-kaks-kuud-hiljem-uuestitema-silmast?id name=71427759"SaY8A" Surmavast ebolast tervenenud arstil leiti viirus kaks kuud hiljem uuesti…tema silmast], www.DELFI.ee. 8. mai 2015, (vaadatud 9.05.2015)</ref>
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="DpIBW">"[[Meditsiinisõnastik]]" 700:2004.</ref>
<ref name="3arYa">"[[Loomade elu]]", 2. kd., lk. 118</ref>
<ref name="4HiyQ">"Loomade elu", 5. kd., lk. 145</ref>
<ref name="sf52y">D.R. Khanna,[http://books.google.ee/books?id=GkHm3TJsVqEC&pg=PA329&dq=lens+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=aHHiUuDfN6eP7AaL3oGADA&redir_esc=y#v=onepage&q=lens%20in%20snakes&f=false Biology of Reptiles], lk 329, 2004, Discovery Publsihing House, Google'i raamat (vaadatud 24.01.2014)</ref>
<ref name="GDfCP">Melissa Kaplan's, Herp Care Collection, [http://www.anapsid.org/eyebulge.html Bulging, Drooping, Distended Eyes in Reptiles], (vaadatud 28.01.2014)</ref>
<ref name="hLpDb">Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,[http://books.google.ee/books?id=Gay9N_ry79kC&pg=PA70&dq=retina+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=0tznUubZGoel4ATR7YH4Bw&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles], 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat (vaadatud 30.01.2014)</ref>
<ref name="p3Trb">Sybille Hildebrandt,''[http://sciencenordic.com/snakes-eyes-could-give-us-super-eyesight Snakes' eyes could give us super eyesight]'', November 8, 2011, (vaadatud 21.01.2014)</ref>
<ref name="BARWa">V.F. Pchelyakov,[http://link.springer.com/article/10.1007/BF01184202 Structural peculiarities of the cornea of the reptilian eye], Neuroscience and Behavioral Physiology, July–August, 1981, Volume 11, Issue 4, pp 367–370, (vaadatud 21.01.2014)</ref>
<ref name="I5kwl">Melissa Kaplan's Herp Care Collection, Bulging, Drooping,[http://www.anapsid.org/eyebulge.html Distended Eyes in Reptiles], (vaadatud 27.01.2014)</ref>
<ref name="fFqWO">Douglas R. Mader,[http://books.google.ee/books?id=7Ai4BKhi0VUC&pg=PT1686&lpg=PT1686&dq=lacrimal+duct+in+snakes&source=bl&ots=INqArssQn3&sig=6IhMxYrFTu_lhCctalDUSqnGjGs&hl=et&sa=X&ei=iUvmUsW5LPLT7AaUyIHIBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=lacrimal%20duct%20in%20snakes&f=false Reptile Medicine and Surgery, Saunders Elsevier], 2006, Google'i raamat (vaadatud 27.01.2014)</ref>
<ref name="TPhNI">Ryan Phillips,[http://web.pdx.edu/~zelickr/sensory-physiology/book-project/some-previous-book-projects/snake-eyes/Snake%20Eyes.pdf Sensory Physiology: Evolution and Anatomy of Snake Eyes], Portland State University, 2009, (vaadatud 28.01.2014)</ref>
<ref name="viKwb">E. HIBBARD ja J. LAVERGNE, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1271347/pdf/janat00320-0129.pdf Morphology of the retina of the sea-snake, Pelamis platurus], J. Anat. (1972), 112, 1, pp. 125–136 125, (vaadatud 28.01.2014)</ref>
<ref name="5PiXI">[[Mark O'Shea]],[http://books.google.ee/books?id=_bBz1-v1WUwC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=retina+in+snakes&source=bl&ots=nWQVdW-IIR&sig=0NjOjxmzps1Ks4Ay-rHRrWsfrPk&hl=et&sa=X&ei=scfnUseOH4Ly7Aa5vICABA&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Venomous Snakes of the World], lk 13, 2005, New Holland Publishing, Google'i raamat (vaadatud 28.01.2014)</ref>
Võrkkesta toetab sidekoest ([[kollageenikiud]]udest) [[kõvakest]].<ref name="vNebn">Laurie J. Vitt, Janalee P. Caldwell,[http://books.google.ee/books?id=Gay9N_ry79kC&pg=PA70&dq=retina+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=0tznUubZGoel4ATR7YH4Bw&redir_esc=y#v=onepage&q=retina%20in%20snakes&f=false Herpetology: An Introductory Biology of Amphibians and Reptiles], 4 ed, lk 70, 2014, Elsevier, Google'i raamat (vaadatud 29.01.2014) </ref><ref>[http://books.google.ee/books?id=sHlqhV7jUmQC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=sclera+in+snakes&source=bl&ots=k4cBVpPekj&sig=OqMqJ2kwTqv7m_dG-dIPrg9w68o&hl=et&sa=X&ei=ej3pUu-YM6eQ7AabgoH4CQ&redir_esc=y#v=onepage&q=sclera%20in%20snakes&f=false The Sclera and Systemic Disorders], lk 13, Google'i raamat (vaadatud 29.01.2014) </ref>
<ref name="eqhyz">[http://books.google.ee/books?id=sHlqhV7jUmQC&pg=PA13&lpg=PA13&dq=sclera+in+snakes&source=bl&ots=k4cBVpPekj&sig=OqMqJ2kwTqv7m_dG-dIPrg9w68o&hl=et&sa=X&ei=ej3pUu-YM6eQ7AabgoH4CQ&redir_esc=y#v=onepage&q=sclera%20in%20snakes&f=false The Sclera and Systemic Disorders], lk 13, Google'i raamat (vaadatud 29.01.2014)</ref>
<ref name="8b8aK">G.Lynn Walls,[http://ia700308.us.archive.org/31/items/vertebrateeyeits00wall/vertebrateeyeits00wall.pdf The Vertebrate eye and its adaptive radiation], Hafner Publishing Company, lk 622–639, 1963, (vaadatud 08.10.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="fRW0O">J. A. ARMSTRONG,[http://europepmc.org/articles/PMC1273519/pdf/janat00477-0072.pdf AN EXPERIMENTAL STUDY OF THE VISUAL PATHWAYS IN A SNAKE (NATRIX NATRIX)], (vaadatud 29.01.2014)</ref>
<ref name="B4GVh">David J Maggs, Paul Miller, Ron Ofri,[http://books.google.ee/books?id=hCWL6ztweN8C&pg=PA459&lpg=PA459&dq=conus+papillaris+in+snakes&source=bl&ots=1RwqWM9gJg&sig=bc3skJX5s8HtYlnTMyj_kcwnV5Q&hl=et&sa=X&ei=mrfnUrGiBIHxhQejoID4Bg&redir_esc=y#v=onepage&q=conus%20papillaris%20in%20snakes&f=false Slatter's Fundamentals of Veterinary Ophthalmology], 5 ed, lk 459, 2013, Elsevier Saunders, Google'i raamat (vaadatud 28.01.2014)</ref>
<ref name="3DbJR">[[Meeli Roosalu]]. "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 230, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref>
<ref name="ZBpaW">Lisa O'Carroll, [http://www.theguardian.com/world/2014/dec/08/ebola-survivor-ian-crozier-doctor-antibodies-will-pooley Ebola survivor Ian Crozier: 'Everyone thought he was going to die'], 8. detsember 2014, (vaadatud 9.05.2015)</ref>
<ref name="uUEva">DENISE GRADYDEC, [http://www.nytimes.com/2014/12/08/health/ebola-doctor-ian-crozier-return-from-the-edge-of-death-.html?_r=0 An Ebola Doctor’s Return From the Edge of Death], 7. detsember 2014, (vaadatud 9.05.2015)</ref>
<ref name="vvvq9">DENISE GRADYMAY, [http://www.nytimes.com/2015/05/08/health/weeks-after-his-recovery-ebola-lurked-in-a-doctors-eye.html After Nearly Claiming His Life, Ebola Lurked in a Doctor’s Eye], 7. mai 2015, (vaadatud 9.05.2015)</ref>
<ref name="SaY8A">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/surmavast-ebolast-tervenenud-arstil-leiti-viirus-kaks-kuud-hiljem-uuestitema-silmast?id=71427759 Surmavast ebolast tervenenud arstil leiti viirus kaks kuud hiljem uuesti…tema silmast], www.DELFI.ee. 8. mai 2015, (vaadatud 9.05.2015)</ref>
}}
 
==Vaata ka==
75 252

muudatust