Küttekeha: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sõnastust par ja pole autoriõiguste rikkumine
Resümee puudub
1. rida:
==Küttekeha==
{{vaidlustatud}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2013}}
'''Küttekeha''' on kütte- või kuumutusseadme soojust andev osa. Soojus võib siirduda küttekehalt köetavale keskkonnale või seadmeosale [[konvektsioon]]i (konvektsioonküttesade ehk [[konvektor]]), kiirguse (kiirgusküttesede ehk [[radiaator]]) või kokkupuute teel (kontaktküttesede). Kütteseadme kuumutamiseks rakendatakse kuuma vett, auru, sulametalli või muud läbivoolavat [[soojuskandja]]t (läbivooluküttekeha), elektrit (elektriküttekeha), keemilist reaktsiooni (keemiline küttekeha) või paigutatakse küttekeha ajutiseks kuuma keskkonda, köetavale alusele vms. Läbivooluküttekeha on sirg-või siugtoru, õõnesribistik, -plaat vms, tema pind võib olla sile või liigestatud, <ref name="EE5"/> Madalatemperatuuriliseks elektriküttekehaks on [[küttekaabel]].
 
'''Küttekeha''' on [[kütteseade|kütte]]- või [[kuumutusseade|kuumutusseadme]] osa, mille kaudu see annab soojust; küttekeha on enamasti vahetatav<ref name="EE">{{EE|5|342}}</ref>.
 
===Elektriküttekeha===
Küttekehalt soojuse siirdumine soojendatavasse keskkonda või teisele seadmeosale võib toimuda [[konvektsioon]]i (konvektsioonküttekeha ehk [[konvektor]]), [[kiirgus]]e (kiirgusküttekeha ehk [[radiaator]]) või kokkupuute teel ([[kontaktküttekeha]])<ref name="EE"/>.
[[Pilt:Küttekeha.jpg|pisi|Erikujulisi elektriküttekehi]]
Elektriküttekehades läbib elektrivool küttetraate, -ribasid või -vardaid, mis on valmistatud suure takistusega kuumuskindlast metallist (näiteks [[kroom]]i ja [[nikkel|nikli]] sulamist, [[volfram]]}ist, [[molübdeen]]ist), [[ränikarbiid|räni-]] või metallkarbiidist (SiC, TiC, ZrC) või [[grafiit|grafiidist]] ning mis võivad olla katmata või ümbritsetud [[isolatsioon]]i ja kaitsekattega.
 
Elektriliste konvektsioon- ja kontaktküttekehade töötemperatuur on tavaliselt 100..1000 °C. Töökindluse ja ohutuse tagamiseks valmistatakse nad enamasti hermeetiliste metalltorudena, mille teljel teralises pressisolatsioonis ([[kvartsliiv]], periklass vm.) paikneb keermik-küttetraat. Kasutatakse ka küttekehi, mille keermik paikneb keraamilises ([[šamott]]) plaadis, sellised on enamus elektripliidi kütteplaate.
Küttekeha kuumutamiseks kasutatakse nt kuuma vett, [[aur]]u, [[sulametall]]i vm läbivoolavat soojuskandjat ([[läbivooluküttekeha]]), [[elektrivool]]u ([[elektriküttekeha]]), keemilist reaktsiooni ([[keemiline küttekeha]])<ref name="EE"/>.
 
Kiirgusküttekehade töötemperatuur on 1000...3000 °C ja need osad, mida läbib [[elektrivool]], paiknevad lahtiselt või läbipaistvas ümbrises. Kiirgusküttekehadena kasutatakse ka [[infrapunalamp]]e. Elektriküttekehade eelis läbivooluküttekehade ees on lihtne ehitus, väikesed mõõtmed, hea reguleeritavus ja kõrgemate temperatuuride saavutamise võimalus. <ref name="EE5"/>
 
 
===Küttekehade kasuamine===
Läbivooluküttekehi kasutatakse keskküttes, [[soojusvaheti]]tes, vedelikemahutite küttesedmeis jm.
Elektriküttekehi kasutatakse elektriahjudes, -pliitides, hoonete kütte- ja kliimasedmeis, masinate ja aparaatide kohtkütteseadmeis jm. <ref name="EE5"/>
 
===Küttekehade ajaloost===
Esimesed läbivooluküttekehad valmistas koos esimese vesiküttesedmega kasvuhoone jaoks 1716. a rootsi masinaehitaja M. Triewald (1691-1747). Esimese elektriküttekeha valmistas 1842. a E. Lenz. <ref name="EE5"/>
 
==Viited==
{{Viited|allikad=
{{viited}}
<ref name="EE5"> Küttekeha. Eesti Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus Vakgus, 1990 lk 342]</ref>}}
 
 
 
 
[[Kategooria:Soojustehnika]]