Redaktsioon: 18. november 2013, kell 13:03 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 055 muudatust sõnastust par ja pole autoriõiguste rikkumine ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. märts 2017, kell 19:45 redigeeri eemalda Paasik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1354 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ==Küttekeha== ~~{{vaidlustatud}}{{ToimetaAeg\|kuu=november\|aasta=2013}}~~ '''Küttekeha''' on kütte- või kuumutusseadme soojust andev osa. Soojus võib siirduda küttekehalt köetavale keskkonnale või seadmeosale [[konvektsioon]]i (konvektsioonküttesade ehk [[konvektor]]), kiirguse (kiirgusküttesede ehk [[radiaator]]) või kokkupuute teel (kontaktküttesede). Kütteseadme kuumutamiseks rakendatakse kuuma vett, auru, sulametalli või muud läbivoolavat [[soojuskandja]]t (läbivooluküttekeha), elektrit (elektriküttekeha), keemilist reaktsiooni (keemiline küttekeha) või paigutatakse küttekeha ajutiseks kuuma keskkonda, köetavale alusele vms. Läbivooluküttekeha on sirg-või siugtoru, õõnesribistik, -plaat vms, tema pind võib olla sile või liigestatud, <ref name="EE5"/> Madalatemperatuuriliseks elektriküttekehaks on [[küttekaabel]]. ~~'''Küttekeha''' on [[kütteseade\|kütte]]- või [[kuumutusseade\|kuumutusseadme]] osa, mille kaudu see annab soojust; küttekeha on enamasti vahetatav<ref name="EE">{{EE\|5\|342}}</ref>.~~ ===Elektriküttekeha=== Küttekehalt soojuse siirdumine soojendatavasse keskkonda või teisele seadmeosale võib toimuda [[konvektsioon]]i (konvektsioonküttekeha ehk [[konvektor]]), [[kiirgus]]e (kiirgusküttekeha ehk [[radiaator]]) või kokkupuute teel ([[kontaktküttekeha]])<ref name="EE"/>. [[Pilt:Küttekeha.jpg\|pisi\|Erikujulisi elektriküttekehi]] Elektriküttekehades läbib elektrivool küttetraate, -ribasid või -vardaid, mis on valmistatud suure takistusega kuumuskindlast metallist (näiteks [[kroom]]i ja [[nikkel\|nikli]] sulamist, [[volfram]]}ist, [[molübdeen]]ist), [[ränikarbiid\|räni-]] või metallkarbiidist (SiC, TiC, ZrC) või [[grafiit\|grafiidist]] ning mis võivad olla katmata või ümbritsetud [[isolatsioon]]i ja kaitsekattega. Elektriliste konvektsioon- ja kontaktküttekehade töötemperatuur on tavaliselt 100..1000 °C. Töökindluse ja ohutuse tagamiseks valmistatakse nad enamasti hermeetiliste metalltorudena, mille teljel teralises pressisolatsioonis ([[kvartsliiv]], periklass vm.) paikneb keermik-küttetraat. Kasutatakse ka küttekehi, mille keermik paikneb keraamilises ([[šamott]]) plaadis, sellised on enamus elektripliidi kütteplaate. Küttekeha kuumutamiseks kasutatakse nt kuuma vett, [[aur]]u, [[sulametall]]i vm läbivoolavat soojuskandjat ([[läbivooluküttekeha]]), [[elektrivool]]u ([[elektriküttekeha]]), keemilist reaktsiooni ([[keemiline küttekeha]])<ref name="EE"/>. Kiirgusküttekehade töötemperatuur on 1000...3000 °C ja need osad, mida läbib [[elektrivool]], paiknevad lahtiselt või läbipaistvas ümbrises. Kiirgusküttekehadena kasutatakse ka [[infrapunalamp]]e. Elektriküttekehade eelis läbivooluküttekehade ees on lihtne ehitus, väikesed mõõtmed, hea reguleeritavus ja kõrgemate temperatuuride saavutamise võimalus. <ref name="EE5"/> ===Küttekehade kasuamine=== Läbivooluküttekehi kasutatakse keskküttes, [[soojusvaheti]]tes, vedelikemahutite küttesedmeis jm. Elektriküttekehi kasutatakse elektriahjudes, -pliitides, hoonete kütte- ja kliimasedmeis, masinate ja aparaatide kohtkütteseadmeis jm. <ref name="EE5"/> ===Küttekehade ajaloost=== Esimesed läbivooluküttekehad valmistas koos esimese vesiküttesedmega kasvuhoone jaoks 1716. a rootsi masinaehitaja M. Triewald (1691-1747). Esimese elektriküttekeha valmistas 1842. a E. Lenz. <ref name="EE5"/> ==Viited== {{Viited\|allikad= ~~{{viited}}~~ <ref name="EE5"> Küttekeha. Eesti Entsüklopeedia, Tallinn: Kirjastus Vakgus, 1990 lk 342]</ref>}} [[Kategooria:Soojustehnika]]

Küttekeha: erinevus redaktsioonide vahel