Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 179 baiti ,  2 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] +8 kuni +11
| hümn = [[Advance Australia Fair]]
| usund = [[katoliiklus|katoliiklased]] (26%), [[anglikaani kirik|anglikaanid]] (26%) [[kristlus|muud kristlased]] (23%)<ref>''Maailma riigid''.name="o3GiK" Varrak, 2005, lk 115. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-3-1126-4}}}}</ref>
| tippdomeen = [[.au]]
| telefonikood = 61
| riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
| SKT = 1,002 triljonit [[USA dollar|dollarit]] {{väiksem|(2008)}}<ref name="SKT">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2009/01/weodata/weorept.aspx?sy=2006&ey=2009&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=193&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=37&pr.y=5 Australia]. Rahvusvaheline Valuutafond. {{väiksem|Kasutatud 27.05.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref>
| SKT_elaniku_kohta = 47 400 dollarit {{väiksem|(2008)}}<ref name="SKT" />
| rok-i_kood = AUS
[[Pilt:Map of Australia est.png|thumb|left|Austraalia kaart]]
===Rannajoon===
Austraalia [[rannajoon]]e pikkus on 34 218 kilomeetrit.<ref>[http://www.environment.gov.au/soe/2006/publications/drs/indicator/142/index.html Indicator: CO-30 Length and area of coastal and estuarine foreshore altered for humanname="ChYPx" purposes]</ref>
 
===Pinnamood===
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab sisserännet. Umbes 91% rahvastikust on [[Euroopa]], 6% [[Aasia]] päritolu ning 2.2% on [[Austraalia aborigeenid|pärismaalased]]. 85% valgetest on [[Suurbritannia|Briti]] või [[iirlased|iiri]] päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest [[Jugoslaavia]] maadest (näiteks [[Horvaatia]]st 800 000), [[Kreeka]]st (600 000), [[Itaalia]]st (600 000) ja [[Poola]]st (200 000). Enim räägitud keel on [[austraalia inglise keel]], mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse [[hiina keel|hiina]] [[dialekt]]e ja [[itaalia keel]]t.
 
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli 24,6% Austraalia elanikest sündinud välismaal ja 43,1%-l elanikest oli vähemalt üks vanematest sündinud välismaal.<ref>http://abs.gov.au/websitedbs/censushome.nsf/home/CO-59?opendocument&navpos name=620<"FRthn" /ref>
 
== Ajalugu ==
Esimene inglane, kes Austraaliasse jõudis, oli [[William Dampier]], kuid [[James Cook]]i uurimisretked lõunarannikule [[1770]]. aastal olid tunduvalt suurema tähtsusega. Cook leidis seal mõnusa kliima ja imeilusad metsad veidrate taimedega. Teda hämmastasid erivärviliste õitega põõsad ning suured [[kummipuu]]d ja rohtpuud, mille õied meelitasid ligi tillukesi [[nektar]]ist toituvaid [[papagoi]]sid. Oma maabumiskoha nimetas ta sealse rikkaliku taimestiku järgi [[Botany Bay]]ks. Varsti pärast seda, [[1788]]. aastal, saabus Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva [[Sydney]] kohal rajati esimesed asulad.
 
[[1811]]. aastal trükiti [[Pariis]]is esimene täielik Austraalia [[Kaart (kartograafia)|kaart]], mille oli koostanud [[Louis Claude de Saulces de Freycinet|Louis de Freycinet]] (1779–1842), prantsuse meremees ja maadeavastaja.<ref name="kaart">[http://www.ilab.org/eng/documentation/239-the_french_connection.html Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection]</ref>
 
Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest [[Põhja-Ameerika]] [[koloonia]]te kaotamise tõttu. Umbes 20% kolonistidest olid naised ja üks kolmandik [[iirlased]]. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Uue ühiskonda loomine sellise inimrühma alusel oli keeruline. [[1852]]. aastal lõpetati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid seal juba 150 000.
Pärast parteijuhi vahetust sai [[Julia Gillard]]ist 2010. aasta juunis Austraalia esimene naispeaminister. Pärast viimaseid föderaalvalimisi 7. septembril 2013 moodustas enamusvalitsuse Koalitsioon ning peaministriks sai Liberaalse Partei juht [[Tony Abbott]], kes andis kindralkubernerile ametivande 18. septembril. 15. septembril 2015 sai peaministriks [[Malcolm Turnbull]].
 
20. sajandi lõpus, kui Austraalia sidemed Suurbritanniaga nõrgenesid, tugevnes Austraalias vabariiklik liikumine. Vabariiklust toetavad ametlikult Tööpartei ja Roheline Partei, ning mõned Liberaalse Partei liikmed (näiteks Malcolm Turnbull). 6. novembril 1999 toimunud referendumil hääletas 54,87% hääleõiguslikest kodanikest Austraalia vabariigiks muutmise vastu. Toetus vabariigile oli suurem jõukamates alades, eriti suuremates linnades - Melbournes 70,92%, Sydneys 67,85%, Canberras 63.27%, Brisbanes 57.28% ja Adelaides 56.39%, samas kui Perth hääletas napilt vabariigiks saamise vastu (47.38%). Suurim toetus oli vabariigile Victorias (49,84%) ja väiksem Queenslandis (37,44%). Täna pooldab enamus austraalasi riigi vabariigiks saamist ainult peale Elizabeth II valitsusaja lõppu.
 
== Majandus ==
Austraalia majandus on [[segamajandus]], mida järjest rohkem erastatakse.{{lisa viide}} [[1980. aastad|1980. aastatel]] hakkas Austraalia Tööpartei peaministri [[Bob Hawke]]'i ja rahandusministri [[Paul Keating]]i juhtimisel riigi majandust ajakohastama. Pärast sellele järgnenud majanduse kokkukukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ja [[1990. aastad|1990. aastatest]] alates on ta üks paremal järjel oleva majandusega [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]] riikidest. Töötus on sellest ajast peale järsult langenud ja ettevõtete konkurentsivõime suurenenud. [[1996]]. aastast hakati Austraalia peaminister [[John Howard]]i juhtimisel ellu viima [[liberalism|liberaalset]] majanduspoliitikat.
 
Austraalias on tööjõulisi 11,45 miljonit. 2009. aasta seisuga on töötus 5,6%. <ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/as.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10</ref>
 
{{veerud|50%}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''SKP jaotumine <br>sektoritesse<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" />'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
 
===Eksport===
Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on:<ref name="cia" />
*kivisüsi,
*rauamaak,
*masinad ja transpordivarustus.
 
Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Hiina]] 21,81%, [[Jaapan]] 19,19%, [[Lõuna-Korea]] 7,88%, [[India]] 7,51%, [[Ameerika Ühendriigid]] 4,95%, [[Suurbritannia]] 4,37%, [[Uus-Meremaa]] 4,1% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import===
Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on:<ref name="cia" />
*masinad ja transpordivarustus,
*arvutid ja kontorimasinad,
*petrooleumitooted.
 
Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on [[Hiina]] 17,94%, [[Ameerika Ühendriigid]] 11,26%, [[Jaapan]] 8,36%, [[Tai]] 5,81%, [[Singapur]] 5,54%, [[Saksamaa]] 5,3% (2009).<ref name="cia" />
 
=== Energeetika ===
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="SKT">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2009/01/weodata/weorept.aspx?sy=2006&ey=2009&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=193&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=37&pr.y=5 Australia]. Rahvusvaheline Valuutafond. {{väiksem|Kasutatud 27.05.2009 {{väiksem|(inglise)}}}}</ref>
<ref name="kaart">[http://www.ilab.org/eng/documentation/239-the_french_connection.html Association: The Australian and New Zealand Association of Antiquarian Booksellers – Bookseller: Brighton Antique Prints and Maps, The French Connection]</ref>
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/as.html cia.gov] välja otsitud 16.11.10</ref>
<ref name="o3GiK">''Maailma riigid''. Varrak, 2005, lk 115. {{väiksem|ISBN {{ISBN2|9985-3-1126-4}}}}</ref>
<ref name="ChYPx">[http://www.environment.gov.au/soe/2006/publications/drs/indicator/142/index.html Indicator: CO-30 Length and area of coastal and estuarine foreshore altered for human purposes]</ref>
<ref name="FRthn">http://abs.gov.au/websitedbs/censushome.nsf/home/CO-59?opendocument&navpos=620</ref>
}}
 
==Välislingid==
75 610

muudatust