Budapest: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
65. rida:
=== Paleoliitikum (50 000-10 000 eKr)===
 
Kõige varasemad asukad Budapesti alal olid [[neandertali inimene|neandertali inimesed]] (''Homo neanderthalensis''), kes saabusid varase [[Keskmine paleoliitikum|kiviaja]] keskel. [[Érd]]i kõrglaval paljastus nende avatud laagriplats, mis koosnes kahest uurdest maapinna [[tuff]]is. Olulise avastuse kõrval on tähele pandud, et eelajalooline inimene külastas paika korduvalt. Laagriplats andis välja jahitud saakloomade säilmeid ning loendumatu hulga luid, sealhulgas väljasurnud liikide omasid. Leitud on ka kivist töövahendite kilde. Laager seati sisse viimase [[Würmi jäätumine|Würmi jäätumise]] aegselt, selle leiud on umbes 50 000 aastat vanad. Hooajaliselt kasutatud varjualune avastati ka [[Remete]] ülemisest koopast. 1997. aasta väljakaevamised [[Corvini väljak]]ul osutasid, et väike salk neandertali jahilisi olid endit sisse seadnud ka iidse [[Doonau]] jõesängi kõrval.
 
Üks Euroopa vanimaid kaevandusi avastati samuti Budapestis [[Farkasrét]]is. Eelajalooline mees oli kaevandanud ümardatud ränikivist mügaraid kitsas orus tänapäevase [[Denevéri tänav]]a kohal. Nende väljakiskumiseks kasutati hirvesarvedest tööriistu ning peenestamiseks [[Kvartsiit|kvartsiidist]] käsikirveid, mille järel tahuti need kivist tarvikutega. Kaevandust kasutati enne viimast jäätumist ligikaudu 40 400 aastat tagasi.
73. rida:
=== Neoliitikum (5400-4000 eKr)===
 
Esimesed alalised asulad Budapesti piirkonnas rajati [[Neoliitikum|noorema kiviaja]] kestel toitu varuvate kogukondade[[Nüüdisinimene|nüüdisinimestest]] (''Homo sapiens)'' koosnevate kogukondade poolt. Kõige varasemad külad koosnesid [[Kesk-Euroopa]] [[sirgkeraamika kultuur]]i esindajatest. Nende leidesemeid on leitud üle [[Pest]]i üleujutusala kõrgunud [[Buda]] terrassilt [[Doonau]]-äärsete allikate kõrvalt, mis voolasid kõrgendikelt alla jõkke. Kõige varasem selle epohhi asula on leitud [[Óbuda]]st Arany-hegyi oja madalikust. Hiljem kujunes välja tihedam asulavõrgustik, kui piirkond muutus oluliseks kontaktalaks ''[[Transdanubia]]'' kultuuride ja Ida-Ungari vahel. Avastatud on inimnägusid kujutavaid anumaid, mis kandsid olulist rolli usukultuslikes rituaalides.
 
Asundused koosnesid majadest, mis olid konstrueeritud ümber püstiste puidust raamistike. Elatusvahendid põhinesid põllumajandusel ja loomakasvatusel. Kodundusest on leitud vihjeid ketramisele, kudumisele ja keraamika tootmisele. Koolnud maeti ajutiselt kasutamata või mahajäetud asula osadesse. Usk hauatagusesse elusse peegeldus anumates, mis pandi haudasse kaasa. Need sisaldasid toitu ja jooke teekonnaks teispoolsusesse. Samuti on leitud tõendeid rituaalselt maetud loomade ja inimeste kohta.
 
Neoliitikumi epohhi lõpus oli Budapesti piirkond osa territooriumist, kus levis [[Lengyeli kultuur]] (4700-4000 aastat eKr). See sai nime enda esimese ''[[Transdanubia]]s'' välja kaevatud asukoha järgi. Käesolevalt on piirkonnast kultuuri kohta teada vaid ainult mõned juhuslikud leiud.
 
=== Vaseaeg ===
Varajasel vaseajal oli Budapesti piirkond asustatud inimrühmade poolt, kes jätkasid noorema neoliitikumi traditsioone. Materiaalse elu järkjärgulise ümberkujunemise kõrval muutusid toimetuleku mustrid, mida märgivad väiksemate kuid lühema elueaga asulate välimused. Enamus teadaolevaid asulaid piirkonnas pärinevad vaseaja keskelt ning neid on võimalik seostada [[Ludanice'i kultuur]]iga, mis levis niisamuti Edela-Slovakkias (umbes 4000 eKr). See populatsioon asustas [[Buda]] mägiste külgede koopaid, kuigi mõned asulad on leitud ka madalamal asuvate voolusängide kõrvalt. Nende keraamika kujundusviisid viitavad naaberkultuuride kokkupuutelistele mõjutustele. Peale mõne haua ei ole leitud sellele inimrühmale kuuluvaid matmispaikasid. [[Karpaadid|Karpaatide]] nõost ja Ungari pealinna aladelt on leitud mitmeid vasest valmistatud esemeid. Nende kuhjumine antud aladel märkis jõukuse kasvu. Keskmise vaseaja teisel poolel olid Budapesti alad asustatud [[hoopkeraamika kultuur]]ide poolt. Nende kohalolekut tõendavad vaid mõned üksikud juhuti esinevad leiud erinevates asukohtades.
 
Vaseaja viimane esinemisjärk (3500-2500 eKr) nägi [[Badeni kultuur]]i saabumiste laineid lõunapoolsetelt lagendikelt. See kultuur hõlmas edaspidi enamuse [[Karpaadid|Karpaatide]] nõost. Nende asundused Doonau jõe ning väikesmate ojade ääres peegeldavad rahumeelset ja agraarset populatsiooni, mida iseloomustavad erinevat tüüpi maapealsed majad. Nende majandus põhines põllumajandusel ja loomatalitusel. Nende üks iseärasusi oli loomade ohverdamine matuse riitustel. Badeni kultuuri hauad sisaldasid nii kremeeritud kui ka maetud säilmeid, koos hauatagusesse ellu kaasa pandud esemetega. Võrreldes eelnenud perioodiga, kasutas Badeni kultuur üha vähem vaske.
 
Leiud lõunast saabunud [[Kostolaci kultuur]]i kohta näitavad samaaegset ja sellele järgnevat eksisteerimist Badeni kultuuriga.
 
=== Aquincum ===