Redaktsioon: 16. august 2015, kell 23:37 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 802 muudatust P hhh > hh Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. märts 2017, kell 20:25 redigeeri eemalda Heiki e (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 1338 muudatust P →‎Ajalugu Uuem muudatus →
5. rida: == Ajalugu == Süsteemiteraapia pärineb [[pereteraapia]]st, või nagu seda hiljem täpsemalt nimetama hakati, süsteemsest pereteraapiast. Süsteemiteraapia ulatub juurtega [[Milano]]st pärit [[Mara Selvini Palazzoli koolkond]]a, [[Salvador ~~Minuchini~~Minuchin]]i tööni, [[Murray Bowen]]<nowiki/>ini, [[Ivan Boszormenyi-Nagy]]<nowiki/>ni, [[Virginia Satir]]<nowiki/>ini ja [[Palo Alto Mental Research Institute]]’ist pärit [[Jay Haley]]<nowiki/>ni. Need varased pereteraapia koolkonnad esindasid terapeutilistele eesmärkidele kohandatud laiema interdistsiplinaarse valdkonna süsteemset teraapiat, mis ise sai alguse bioloogia ja [[füsioloogia]] pinnalt. Süsteemse teraapia varasemad vormid põhinevad [[küberneetika]]l. 1970. aastatel oli süsteemse teraapia küberneetiline mudel keskne strukturaalse lähenemisega (Minuchin) ja strateegilise lähenemisega (Haley, Selvini Palazzoli) teraapiakoolkondade esindajatele, millest hiljem formuleerus tänapäevane süsteemne teraapia. Postmodernse kriitika valguses tekkis aga kasvav poleemika, kas keegi saab üldse kontrollida süsteeme või objektiivselt öelda “mis on”. Lähtudes eeskätt antropoloog [[Gregory Bateson]]i ja [[Margaret Mead]]i töödest, liiguti uuele tasandile, mida on hakatud nimetama “teise järgu küberneetikaks”. See mudel võtab arvesse vaatleja subjektiivset olemust, rakendades küberneetikat küberneetikale ja uurides uurimust.

Süsteemne teraapia: erinevus redaktsioonide vahel