Süütunne: erinevus redaktsioonide vahel

Inimestel, kellel on sügavad [[Psühhopaatia|psühhopaadi]] omadused, puudub tõeline süütunne ja vajadus [[Kahetsus|kahetseda]], kui nad on teistele haiget teinud. Selle asemel leivad nad oma tegudele ratsionaalsed põhjused, süüdistavad kedagi teist või eitvad, et midagi toimus.<ref>{{cite book |author1=Birket-Smith, Morten |author2=Millon, Theodore |author3=Simonsen, Erik |author4=Davis, Roger E. |chapter=11. Psychopathy and the Five-Factor Model of Personality, Widiger and Lynam |title=Psychopathy: Antisocial, Criminal, and Violent Behavior |publisher=The Guilford Press |location=New York |year=2002 |pages=173–7 |isbn=1-57230-864-8 |oclc= |doi= |accessdate=}}<!--Check Edition--></ref> Inimene, kellel on psühhopaatia, kaldub [[Vägivald|vägivaldsusele]] teiste ja enda vastu. Neil on halvastiarenenud võime tulevikku ette planeerida. Psühhopaadid ei pea end kunagi süüdlaseks, kuna nad teevad ükskõik mida, et saada endale tigimusteta kasu. Inimene, kes ei tunne süüd ega kahetsust, ei oma ka mingit vajadust ennast süüdistada, kui nad on teistele haiget teinud. Kõrge psühhopaatiaga inimene suudab alati oma tegusid positiivselt põhjendada ja süü teiste kanda jätta.<ref>{{cite journal |last=Neumann |first=Craig S. |author2=Kosson, David S. |author3=Forth, Adelle E. |author4=Hare, Robert D. |title=Factor structure of the Hare Psychopathy Checklist: Youth Version (PCL:YV) in adolescent females|journal=Psychological Assessment|year=2013|doi=10.1037/1040-3590.18.2.142 }}</ref> Psühholoogid näevad seda kui osa moraalsete põhjenduste puudumisest ja võimetust olukordi hinnata maraalsestmoraalsest vaatenurgast ning võimetust teiste inimestega emotsionaalseid sidemeid luua, kuna neil puudub [[empaatia]].