Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Rahvuskubermangu moodustamine: 15 40-st ei ole veerand
112. rida:
{{Vaata| Autonoomne Eestimaa kubermang}}
 
Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissariks ja määras sellele kohale [[Jaan Poska]]. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade ühendamist Eestimaa kubermanguga ning ühtse [[autonoomia|autonoomseksautonoomse]] rahvuskubermanguksrahvuskubermangu moodustamist. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Uue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks Ajutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 osalejaga (neist u 15 000 sõjaväelased) [[meeleavaldus]]. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse, kuid oli endiselt Ajutise Valitsuse määrata. Nõuandvaks koguks sai maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).
 
Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu Ajutise Maanõukogu laialisaatmise otsuse. Siiski jõudis viimane 28. novembril (15. novembril vkj) Ajutine Maanõukogu erakorralisel koosolekul kuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni.