Erinevus lehekülje "Eestimaa kubermang" redaktsioonide vahel

→‎Rahvuskubermangu moodustamine: lühem sõnastus, et eraldi artikli teksti kogu ulatuses mitte korrata
P (Koondasin skripti abil viited)
(→‎Rahvuskubermangu moodustamine: lühem sõnastus, et eraldi artikli teksti kogu ulatuses mitte korrata)
{{Vaata| Autonoomne Eestimaa kubermang}}
 
Pärast [[Veebruarirevolutsioon]]i nimetas [[Venemaa Ajutine Valitsus]] kuberneri ametikoha ümber kubermangukomissariks ja määras sellele kohale [[Jaan Poska]]. Samal ajal hakkasid Eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[eestlased|eestlastega]] asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtseühendamist [[autonoomia|autonoomseautonoomseks]] rahvuskubermangu moodustamist, mis seaduseelnõuna ka Ajutisele Valitsusele läkitatirahvuskubermanguks. Tartlased käisid välja ka eraldiseisva Põhja-Liivimaa kubermangu moodustamise idee keskusega Tartus. Ajutisele Valitsusele surve avaldamiseks uueUue omavalitsuse projekti kiiremaks vastuvõtmiseks organiseeritiAjutises Valitsuses korraldati 8. aprillil (26. märtsil vkj) 1917 Petrogradi Eesti Vabariikliku Liidu eestvedamisel [[Petrograd]]is u 40 000 osalejaga (neist uveerand 15 000 sõjaväelasedsõjaväelasi) osalejaga [[meeleavaldus]]. [[12. aprill]]il (30. märts vkj) kinnitas Ajutine Valitsus määruse, millega Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]], [[Saaremaa|Saare]], [[Tartumaa|Tartu]], [[Viljandimaa|Viljandi]] ja [[Võrumaa|Võru]] maakond liideti Eestimaa kubermanguga. Kubermangukomissar jasai temasiseküsimustes 2suurema abiotsustusõiguse, (ükskuid neist endise Põhja-Liivimaa juhtimiseks) jäioli endiselt Ajutise Valitsuse pooltmäärata. määratavaks,Nõuandvaks kuid takoguks sai siseküsimustes suurema otsustusõiguse. Nõuandva organina oli ette nähtud maanõukogude ja linnavolikogude saadikutest moodustatav [[Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu]], mis valiti 5. juunil (23. mail vkj).
 
Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i, 9. novembril 1917 (27. oktoobril vkj) võttis [[Viktor Kingissepp]] kubermangukomissar Jaan Poskalt võimu üle ja Eestimaa kubermangu hakkas juhtima [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]]. 25. novembril (vkj 12. novembril) võttis Täitevkomitee vastu otsuse ka Ajutise Maanõukogu laialisaatmise kohtaotsuse. Siiski jõudis viimane 28. novembril (15. novembril vkj) pidas Ajutine Maanõukogu erakorraliseerakorralisel koosoleku,koosolekul kus kuulutatikuulutada end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni [[Eesti Asutav Kogu 1918|Eesti Asutava Kogu]] kokkukutsumiseni, enne kui ta lõplikult laiali saadeti.
 
==Saksa okupatsioon==
Anonüümne kasutaja