Sallivus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viimsi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P link par (+masintoim) using AWB
2. rida:
'''Sallivus''' ehk '''tolerantsus''' on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või/ja usaldada harjumuspärasest erinevaid [[arvamus]]i, [[uskumus]]i, [[hoiak]]uid, [[tava]]sid, [[kombed|kombeid]], [[ideoloogia]]id või [[kultuur]]e üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab [[austus]]t.
 
Eri [[kultuur]]ides esineb sallivust erineval moel. Sallivus teistsuguste kommete, tavade jmt suhtes on üldreeglina suurem multikultuursetes ühiskondades, suurtes turismipiirkondades jm. Sageli on probleemiks enamuse tavadest hälbivate vähemuste sallimine, nt homoseksualistide, moslemite vms sallimine, aga ka sallivus ühiskonna täieõiguslike gruppide vahel, nt vanurite ja noorte, loomeinimeste ja ärimeeste jne. Tuntud on idamaade [[religioon]]ide sallivus teiseusuliste suhtes, mis on seal võimaldanud paljude erinevate usundite üksteisesse sulandumist, nende osiste liitumist ja omavahelist täiendamist.
 
Sallivus ei pruugi olla üksnes positiivne nähtus. Sallivusest kui negatiivsest nähtusest räägitakse näiteks siis, kui jutt on ühiskonna sallivast suhtumisest mõningatesse [[korrarikkumine|korrarikkumistesse]] ja [[kuritegu]]desse. Sallivuse egiidi all on võimalik nõuda mittesekkumist olukordadesse, kus rikutakse mõne iseäraliku usutunnistuse või kultuuritraditsiooni raames inimeste põhilisi õigusi. Vastupidiselt sellele räägitakse näiteks [[täissallimatuse poliitika]]st ([[nulltolerants]]) [[narkootikum]]ide ja [[vägivald|vägivalla]] suhtes.
11. rida:
 
==Sallivus kui voorus==
[[Aristoteles]]e vaimus vaadatuna võiks sallivus kui [[voorus]] olla [[kesktee]] ühelt poolt ükskõiksuse (st ülisallivuse) ja teiselt poolt julmuse (st ülima sallimatuse) vahel.
 
[[Kristlus]]e mõnedes vooludes jutlustatakse vajadusest osalt just sallivuse nimel jätta maha oma vana eluviis, [[vana inimene]], keda rikuvad petlikud soovid ([[eelarvamus]], [[vagatsemine]] ja [[sallimatus]]), ning vaimulikult uueneda. Tuleb saada [[uus inimene|uueks inimeseks]], kes on loodud [[Jumala näo järgi loodud olek|Jumala näo järgi]] ning on [[õige (Piibel)|õige]] ja tõeliselt [[pühadus|püha]] (salliv, kannatlik ja leebe).
52. rida:
*[[Michael Walzer]]. ''Sallivusest'', Tallinn, Vagabund 1998. Tõlkinud [[Märt Väljataga]].
*[[Iris Pettai]]. Eestlaste ja mitte-eestlaste vastastikune sallivus. – ''Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis: kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust'', [[Tartu]], [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[2002]], lk 213–233. Kogumiku koostaja [[Aune Valk]].
*[[Vaapo Vaher]]. Jõuludest – sentimentaalselt. – ''[[Kodukolle (ajakiri, 2000)|Kodukolle]]'', [[2000]], nr 10, lk 13.
*[[Lea Arme]]. Kas elu on rottide võidujooks? – ''[[Kodukolle (ajakiri, 2000)|Kodukolle]]'', 2000, nr 5, lk 6–8.
*[[Jüri Kruusvall]]. Sallivus algab mõistmisest. – ''Ühiskond ja riik: abimaterjalid kodanikuõpetuse õpetajale''. Tallinn, Projekt VERA 2000, lk 44–69.
*[[Tanel Mätlik]]. Sallivus: kas ükskõiksus või tunnustamine. – ''Eesti filosoofia: mis see on? Kogumik sellest, millest kõneldakse siis, kui kõneldakse eesti filosoofiast''. Tallinn, SE&JS 2002, lk 57–65. Kogumiku toimetanud [[Helen Eenmaa]].
67. rida:
*[http://www.planetaryhq.com/estonia/7.htm Sallivus kui armastus ja kaastunne]
 
[[CategoryKategooria:Poliitiline filosoofia]]
[[CategoryKategooria:Religioon]]
[[Kategooria:Isiksusepsühholoogia]]