I tüüpi diabeet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrgete eemaldamine |
|||
4. rida:
==Inimestel==
=== Sümptomid ===
I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on [[kusi|uriini]] hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja samal ajal kehakaalu langus. Ravi hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus, oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkrutaseme ning kaugelearenenud staadiumis [[ketokehad|ketokehade]] (rasvade lagunemise produktid) poolt.<ref name="Eesti diabeediliit"
Järgnev insuliinipuudus põhjustab veres ja uriinis kõrgenenud [[glükoos|glükoosi]]<nowiki/>taseme. Klassikalised sümptomid on tihe urineerimine, suurenenud janu ja näljatunne ning kaalukaotus.
14. rida:
=== Geneetika ===
I tüüpi diabeet on polügeenne haigus, mis tähendab, et mitmed erinevad geenid soodustavad selle esinemist samaaegselt.
[[Pärilikkustegur|Pärilike]] faktorite tähtsust näitab diabeeti haigestumise sagenemine kui vanem põeb diabeeti. Isa haiguse korral on lapse risk 5%, ema haiguse puhul 2,5%, I tüüpi diabeet mõlemal vanemal tõstab riski 20%-ni. [[Ühemunakaksikud|Ühemunakaksikutel]] haigestub ühe kaksiku haiguse korral 35–50%-l juhtudest ka teine.<ref name="Eesti diabeediliit" />
=== Immunopatoloogia ===
Osa uurijaist ja allikaist liigitab 1. tüüpi diabeedi [[autoimmuunhaigus]]eks. Arvatakse, et suhkruhaigete [[veri|veres]] ringlevad [[T-lümfotsüüdid]] sisenevad kõhunäärmesse ja mitmete tegurite toimel tunnistavad beetarakkude valke, ka insuliini kui potentsiaalselt ohtlikke ning kutsuvad esile [[immuunvastus]]ed, mille toimel hakkavad kõhunäärme teatud rakud tootma ja eritama [[autoantikeha|autoantikehi]] beetarakkude vastu ning selle tulemusel võivad aastate jooksul beetarakkude populatsiooni vähenemine viia haiguse sümptomite ilmnemisele.<ref
| URL = http://www.postimees.ee/2913973/who-libeerias-levib-ebola-taksodega | Pealkiri = Autoimmuunhaigused: omad muutuvad võõrasteks | Autor = Pärt Peterson | Väljaanne = Eesti Loodus | Aeg = 09/2003 | Kasutatud = 26.09.2014 | Keel = eesti}}</ref>▼
=== Viirused ===
Ühe teooria kohaselt,<ref
=== Kemikaalid ja ravimid ===
Mõned [[kemikaalid]] ja [[ravimid]] hävitavad kõhunäärmerakke. Pyrinuron (Vacor), 1976. aastal Ameerika Ühendriikides kasutusele võetud rotimürk hävitab valikuliselt kõhunäärme β-rakke, põhjustades manustamisel I tüüpi diabeeti. Vacor eemaldati USA turult 1979. aastal, kuid on siiamaani kasutusel mõningates riikides. Zanosar on antibiootiline aine, mida kasutatakse [[Kõhunäärmevähk|kõhunäärmevähi]] ravimisel [[kemoteraapia]]s. See tapab β-rakke, põhjustades [[insuliin]]i tootmise langust.<ref
== Diagnoos ==
Diabeeti iseloomustab korduv või püsiv [[hüperglükeemia]] ehk kõrge veresuhkrutase ehk suur veresuhkusisaldus.<ref name="WHO1999-DefDiagClass"
== Vältimine==
Praeguse seisuga ei ole teada, mis põhjustab I tüüpi diabeeti, ning seda ei ole võimalik ära hoida.<ref name="WHO11
=== Toitumine ===
Uuringud on vihjanud, et rinnaga toitmine vähendab riski haiguse tekkele hilisemas elus.<ref
== Haiguse kontrollimine ==
43. rida ⟶ 42. rida:
=== Insuliiniteraapia ===
I tüüpi diabeeti ravitakse insuliini asendamisega – kas perioodiliste süstidega või insuliinipumbaga. Lisaks peavad patsiendid järgima kindlalt toitumiskava ning tähelepanelikult jälgima veresuhkru taset. Tänapäeval kasutatakse sünteetiliselt valmistatud insuliini sea, lehma või kala insuliinist.<ref
Ravi peab jätkuma määramata aja, see ei sega igapäevaseid tegevusi. Patsiente treenitakse oma haigust iseseisvalt kontrollima, kuid mõnele inimesele võib olla see raske. Komplikatsioonid võivad tekkida madalast ja kõrgest [[glükoos|veresuhkrutasemest]], mõlemad selle tõttu, et insuliini manustatakse tehislikult. Madal veresuhkrutase võib põhjustada teadvusekaotust ja krambihooge. Kõrge veresuhkrutase võib põhjustada väsimustunnet ja kahjustada pikaks ajaks elundeid.
=== Kõhunäärme siirdamine ===
Kõige ekstreemsematel juhtudel võib [[pankreas|pankrease]] siirdamine taastada normaalse veresuhkru regulatsiooni. Siiski, operatsioon ja kaasnev [[immunosupressioon]] on paljude arstide arvates ohtlikum kui järjepidev insuliini asendusteraapia. Selle tõttu kasutatakse kõhunäärme siirdamist ainult pärast neerusiirdamist, kuna uus neer nõuab immuunsüsteemi allasuruvate ravimite manustamist. See lubab siirata patsiendile uus pankreas ilma täiendavate immuunsüsteemi kahjustavate ravimiteta.<ref
=== Saarerakkude siirdamine ===
Eksperimentaalne β-rakkude asendamine on mitmete uurimisprojektide huviobjektiks. Nende rakkude siirdamine on vähem invasiivne kui pankrease siirdamine, mis on hetkel kõige levinum lähenemine inimestel.
Üks variant sellest protseduurist näeb välja selline: saarerakud süstitakse patsiendi maksa, kus nad hakkavad elama ning toodavad insuliini. Arvatakse, et maks on kõige mõistlikum koht, kuna see on ligipääsetavam ning rakud toodavad seal hästi insuliini. Samas, patsiendi keha kohtleb uusi rakke samamoodi nagu igat teist võõrkude. Sellepärast peab saarerakke tootma patsiendi enda [[tüvirakk|tüvirakkudest]] või identse kaksiku tüvirakkudest.
Hiljutised uuringud on näidanud, et pärast saarerakkude siirdamist 58% patsientidest suutsid aasta hiljem iseseisvalt insuliini toota.<ref
== Psühholoogilised mõjud ==
=== Depressioon ===
Depressioon ja depressiivsed sümptomid esinevad tihedamini I tüüpi diabeeti põdevatel inimestel kui tervetel. Ühe artikli kohaselt on depressiooni esinemissagedus diabeedihaigetel enam kui 3 korda suurem kui mitte-diabeedihaigetel.<ref name="Roy, T. 2012"
=== Söömishäired ===
Uuringud näitavad, et söömishäired on sagedasemad I tüüpi diabeeti põdevatel naistel.<ref
== Tüsistused ==
Halvasti ravitud I tüüpi diabeedi tüsistuste hulka võivad kuuluda südame veresoonkonna haigused, diabeetiline [[neuropaatia]] ja diabeetiline [[retinopaatia]]. Samas, südame-veresoonkonna haigustel ja ka neuropaatial võib olla ka autoimmuunne põhjus, mis ei sõltu I tüüpi diabeedist.<ref
== Esinemissagedus ==
Geograafiliselt on haigestumuses suured erinevused. Kõige suurem on see [[soome|Soomes]] – umbes 50 uut juhtu 100 000 elaniku kohta aastas. [[jaapan|Jaapanis]], [[korea|Koreas]] ja [[hiina|Hiinas]] on haigestumus aga kümneid kordi väiksem (0,5–2 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas). [[eesti|Eestis]] on vastav näitaja 10–11 juhtu 100 000 elaniku kohta aastas.<ref name="Eesti diabeediliit" />
=== Diabeet Eestis ===
2006. aasta veebruari seisuga oli Euroopas 60 miljonit inimest, kellel on diagnoositud prediabeet ehk eeldiabeet, millest Eestis umbes 140 000 inimest.<ref name="Eesti diabeediliit" />
DEPAC (Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuringu eesmärgiks oli selgitada Euroopa Liiduga liitunud maades ([[Eesti]], [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Ungari]], [[Tšehhi]], [[Malta]], [[Küpros]]) diabeediseisu ja ravi kvaliteeti, mille jaoks korraldati vaatlusuuring 10 liitunud riigis. Uuringusse hõlmati I ja II tüüpi suhkruhaiged, kelle diabeedistaaž oli vähemalt üks aasta. Eestis osalesid töös 6 keskust. Andmeid koguti patsientide vanuse, pikkuse, kaalu, diabeedistaaži ja tüübi, diabeediravimite kasutamise, erinevate raviskeemide, ravidooside kohta. Lisaks testiti vererõhku ning lipiidide väärtusi. Diabeediravi tõhususe üheks hindamise kriteeriumiks on analüüs [[glütseeritud hemoglobiin|HbA1c]]. HbA1c analüüsiga mõõdetakse [[glütseeritud]] [[Hemoglobiin|hemoglobiini]] taset veres. Eesti diabeetikutest on tulemused head või rahuldavad vaid veerandil diabeetikutest. HbA1c keskmised väärtused Eestis on 8,3–8,6%, normaalväärtuseks peetakse väiksemat kui 6,5% HbA1c väärtust.<ref name="Eesti diabeediliit. Diabeet Eestis"
== Viited ==
{{viited
<ref name="Eesti diabeediliit">I tüübi diabeet "[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 Eesti Diabeediliit"] Vaadatud 24.10.2003</ref>
<ref name="webmd Symptoms Type I Diabetes">Diabetes Health Center [http://diabetes.webmd.com/guide/type-1-diabetes-symptoms "webmd Symptoms Type I Diabetes]" Vaadatud 17 September, 2008</ref>
<ref name="WHO1999-DefDiagClass">{{cite web|author=[[World Health Organisation]] Department of Noncommunicable Disease Surveillance|title=Definition, Diagnosis and Classification of Diabetes Mellitus and its Complications|year=1999|url=http://whqlibdoc.who.int/hq/1999/WHO_NCD_NCS_99.2.pdf|format=PDF}}</ref>
<ref name="WHO11">{{cite web|title=Diabetes|url=http://www.who.int/mediacentre/factsheets/fs312/en/index.html|work=World Health Organization|accessdate=24. jaanuar 2011}}</ref>
<ref name="Roy, T. 2012">Roy, T., & Lloyd, C. E. (2012). Epidemiology of depression and Diabetes: A systematic review. Journal of Affective Disorders, 142, 8–21. doi: 10.1016/S0165-0327(12)70004-6.</ref>
<ref name="Eesti diabeediliit. Diabeet Eestis">[http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=23389 Eesti diabeediliit. "Diabeet Eestis"] Vaadatud 26.04.2007</ref>
<ref name="QCsgV">Taplin CE, Barker JM., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/18176860 Autoantibodies in type 1 diabetes. Lühikokkuvõte.], Autoimmunity., veebruar 2008;41(1):11-8. doi: 10.1080/08916930701619169., veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
▲<ref name="pU3zJ">{{netiviide | URL = http://www.postimees.ee/2913973/who-libeerias-levib-ebola-taksodega | Pealkiri = Autoimmuunhaigused: omad muutuvad võõrasteks | Autor = Pärt Peterson
<ref name="PKHqx">Type 1 diabetes: virus infection or autoimmune disease? "[http://www.nature.com/ni/journal/v3/n4/full/ni0402-338.html Nature Immunology 3", 338 – 340 (2002)]"</ref>
<ref name="83Y18">{{cite web |url=http://jcem.endojournals.org/cgi/content/abstract/82/1/143 |title=CTLA4 Alanine-17 Confers Genetic Susceptibility to Graves’ Disease and to type 1 Diabetes Mellitus |last="Donner"|first="Horst" |coauthors="Harald Rau, Paul G. Walfish, Jens Braun, Thorsten Siegmund, Reinhard Finke, Jürgen Herwig, Klaus H. Usadel and Klaus Badenhoop" |date="2007" |work="The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism Vol. 82, No. 1 143–146"|publisher="The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism"}}</ref>
<ref name="woILK">{{cite journal | author = Vogel, R. P. | title = Poisoning with Vacor Rodenticide | journal = Archives of Pathology and Laboratory Medicine | year = 1982 | volume = 106 | issue = 3 | pages = 153 | pmid = 6895844}}</ref>
<ref name="4H8oi">[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20432533]PMID 20432533, J. A.; Herold, K.; Eisenbarth, G. (2010). "Genetics, pathogenesis and clinical interventions in type 1 diabetes". Nature 464 (7293): 1293–1300.</ref>
<ref name="gGt4S">{{cite journal |author=Borch-Johnsen K, Joner G, Mandrup-Poulsen T, ''et al.'' |title=Relation between breast-feeding and incidence rates of insulin-dependent diabetes mellitus. A hypothesis |journal= [[The Lancet]] |volume=2 |issue=8411 |pages=1083–6 |year=1984 |month=November |pmid=6150150 |doi=10.1016/S0140-6736(84)91517-4}}</ref>
<ref name="7bPOu">{{cite journal |author=Naim Shehadeh, Raanan Shamir, Moshe Berant, Amos Etzioni |title=Insulin in human milk and the prevention of type 1 diabetes |journal=Pediatric Diabetes |volume=2 |issue=4 |pages=175–7 |year=2001 |doi=10.1034/j.1399–5448.2001.20406.x |pmid=15016183}}</ref>
<ref name="x9lEo">{{cite journal |author=Virtanen SM, Knip M |title=Nutritional risk predictors of beta cell autoimmunity and type 1 diabetes at a young age |journal=The American Journal of Clinical Nutrition |volume=78 |issue=6 |pages=1053–67 |year=2003 |month=Detsember |pmid=14668264 |url=http://www.ajcn.org/cgi/pmidlookup?view=long&pmid=14668264}}</ref>
<ref name="vrtXj">Dr James R Wright, Jr MD, in [http://www.sciencedirect.com/science?_ob=ArticleURL&_udi=B6T1B-45JG4XK-12&_user=10&_coverDate=04/06/2002&_rdoc=1&_fmt=high&_orig=search&_sort=d&_docanchor=&view=c&_searchStrId=1441488132&_rerunOrigin=google&_acct=C000050221&_version=1&_urlVersion=0&_userid=10&md5=b9e7dbc307ee8f8067eca8c54b220e06 The Lancet, Volume 359, Issue 9313] Vaadatud 6.04.2002</ref>
<ref name="KciXY">[http://ww2.ispad.org/pdf/clin-2.pdf]Arlan L Rosenbloom, Ragnar Hanas.(1996). "Diabetic Ketoacidosis: Treatment Guidelines"</ref>
<ref name="6c6Id">{{cite web|author=Jennifer L. Larsen |url=http://edrv.endojournals.org/cgi/content/full/25/6/919 |title=Pancreas Transplantation: Indications and Consequences |publisher=Edrv.endojournals.org |accessdate=29. november 2011}}</ref>
<ref name="E19ou">{{cite web|url=http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046|title=Islet cell transplant: Experimental treatment for type 1 diabetes |accessdate=4. juuni 2007|archiveurl = http://web.archive.org/web/20070410214823/http://www.mayoclinic.com/health/islet-cell-transplant/DA00046 |archivedate=10. aprill 2007}}</ref>
<ref name="Nf0Eb">Colton, P. A., Olmsted, M. P., Daneman D., & Rodin, G. M. (2013). Depression, disturbed eating behavior, and metabolic control in teenage girls with Type 1 Diabetes. Pediatric Diabetes, 19 Feb. doi: 10.1111/pedi.12016.</ref>
<ref name="gnnN4">{{cite web|url=http://care.diabetesjournals.org/cgi/content/full/28/8/1959 |title=Viktoria Granberg, MD, Niels Ejskjaer, MD, PHD, Mark Peakman, MD, PHD and Göran Sundkvist, MD, PHD; "Autoantibodies to Autonomic Nerves Associated With Cardiac and Peripheral Autonomic Neuropathy"; ''Diabetes Care'' 2005 28: 1959–1964 |publisher=Care.diabetesjournals.org |accessdate=29. november 2011}}</ref>
<ref name="CUUUk">{{cite web|url=http://www.nature.com/ng/journal/v42/n1/full/ng.493.html |title=Sridevi Devaraj, Nicole Glaser, Steve Griffen, Janice Wang-Polagruto, Eric Miguelino and Ishwarlal Jialal; "Increased Monocytic Activity and Biomarkers of Inflammation in Patients With Type 1 Diabetes"; ''Diabetes'' 2006 March 55: 774–779 |publisher=Nature.com |accessdate=29. november 2011}}</ref>
}}
== Veebikirjandus ==
* [[Tarvo Rajasalu]], [[Liina Salur]], [[Ülle Einberg]], [[Vallo Tillmann]], [[Raivo Uibo]],[http://www.eestiarst.ee/static/files/086/laste_ja_taiskasvanute_1._tyypi_diabeet_eestishla-dqb1_alleelid_ja_haigusseoselised_autoantikehad.pdf Laste ja täiskasvanute 1. tüüpi diabeet Eestis: HLA-DQB1 alleelid ja haigusseoselised autoantikehad], [[Eesti Arst]] 2006; 85 (7): 418–424, veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)
* [[Tüümus]] ja [[tüümuse epiteelirakud]]: Geenen V., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22717497 Thymus and type 1 diabetes: an update. Lühikokkuvõte.], Diabetes Res Clin Pract. Oktoober 2012 ;98(1):
[[Kategooria:Haigused]]
|