Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 24 baiti ,  2 aasta eest
P
resümee puudub
[[Pilt:Hermann Weyl ETH-Bib Portr 00890.jpg|thumb|Hermann Weyl]]
 
'''Hermann Klaus Hugo Weyl''' ([[9. november]] [[1885]] [[Elmshorn]] – [[8. detsember]] [[1955]] [[Zürich]]) oli saksa [[matemaatik]], laia huviringiga [[arvuteooria]]st kuni teoreetilise [[füüsika]] ja [[filosoofia]]ni välja, üks viimaseid matemaatika universaliste.
 
 
==Elulugu ==
 
Weyl sündis kõrge pangaametniku peres. Aastal [[1904]] astus ta [[Göttingeni ülikool]]i, kus temast sai [[David Hilbert]]i õpilane. Aastal [[1908]]. aastal lõpetas õpingud, kaitses väitekirja ja jäi viieks aastaks ülikooli õppejõuks. Aastatel [[1913]] kuni [[1930]] oli professor [[ETH Zürich]]is, kus ta kohtus [[Albert Einstein]]iga. Weylist, kes oli tõsiselt huvitatud füüsikalistest probleemidest, sai üks esimesi Einsteini [[üldrelatiivsusteooria]] toetajaid. Ta luges kursust sellel teemal ja mõtiskles selle edasise arendamise võimaluste üle. Need mõtted pani ta kirja oma [[1918]]. aastal laineid löönud raamatus „Ruum, aeg ja mateeria“<ref> H. Weyl. 1918. ''Raum, Zeit, Materie – Vorlesungen über Allgemeine Relativitätstheorie'', 8. Auflage, Springer 1993 (zuerst 1918, 5. Auflage 1922) </ref>.
 
Aastatel [[1913]]–[[1923]] avaldas Weyl viis raamatut ja 40 artiklit mitmesugustel aktuaalsetel matemaatika ja füüsika teemadel, sealhulgas [[topoloogia]], [[arvuteooria]], [[matemaatiline loogika|matemaatilise loogika]], [[diferentsiaalvõrrand]]ite, [[diferentsiaalgeomeetria]] alal, samuti [[elektromagnetlained|elektromagnetlainete]] levimise, [[üldrelatiivsusteooria]], [[statistiline füüsika | statistilise füüsika]], [[matemaatika filosoofia]] ja [[teadusfilosoofia]] teemal. Weyl osales paljudes aruteludes [[kvantmehaanika]] aluste arengu küsimustes kus see on kajastatud tema teoses „Rühmateooria ja kvantmehhaanika“, milles esitatud sümmeetriailmingud olid vahetult seotud kvantvälja teooria ja [[aatomifüüsika]]ga <ref> H. Weyl. 1928. ''Gruppentheorie und Quantenmechanik'', Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1977 (Nachdruck der 2. Auflage 1931, zuerst Leipzig, Hirzel 1928) </ref>.
 
Novembris [[1955]] tähistas maailma teadlaskond tema 70. sünnipäeva; kuu aega hiljem ta suri.
 
 
== Teaduslik pärand ==
Tema paljud tööd on pühendatud [[trigonomeetriline rida|trigonomeetrilistele ridadele]] ja diferentsiaal- ja integraalvõrranditele. Weyl tõi arvuteooriasse nn [[Weyli summa]].
 
Üks olulisemaid Weyli tõid [[algebra]] vallas puudutab [[rühmateooria]]t ja [[kompleksmuutuja funktsioonide teooria]]t, kus tema raamat „Riemanni tasandi idee“ (1913) sai klassikaks – esimest korda määratleti [[Riemanni tasand]] rangelt nii, et seda võis laieneda suvalisele [[muutkond|muutkonnale]] <ref> H. Weyl. 1913. ''Die Idee der Riemannschen Fläche'', Teubner 1997 (zuerst 1913, in Neuauflage mit Beiträgen von Patterson, Hulek, Hildebrandt, Remmert, Schneider; Hrsg: R. Remmert </ref>.
 
Weyli tööd rakendusliku [[lineaaralgebra]] alal andsid oma panuse matemaatika aluste ja [[matemaatiline loogika| matemaatilise loogika]] valdkonda ning olid olulised hilisema [[matemaatiline programmeerimine|matemaatilise programmeerimise]] loomisel. Oma filosoofias kuulub Weyl [[intuitsionism]]i pooldajate hulka, oma seisukohtadelt lähedane [[Henri Poincaré]]le ja [[Lёytzen Egbert Jan Brouwer]]ile.
== Viited ==
<references/>
 
 
== Veel Weyli teoseid ==
* 1988. ''Riemanns geometrische Ideen, ihre Auswirkung und ihre Verknüpfung mit der Gruppentheorie'', Springer.
 
== Välislingid ==
 
{{JÄRJESTA: Weyl, Hermann Klaus Hugo}}
[[Kategooria:Saksamaa matemaatikud]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide matemaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1885]]
[[Kategooria:Surnud 1955]]