Jürgen Wullenwever: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
parem pilt |
P Koondasin skripti abil viited |
||
4. rida:
==Elulugu==
Wullenweveri isa Joachim Wullenwever pärines [[Perleberg]]i kaupmeheperekonnast ning asus 1481. aasta paiku ''[[Gewandschneider]]''<nowiki>'</nowiki>ina elama [[Hamburg]]i, kus ta mündimeistri ja ''Gewandschneider''<nowiki>'</nowiki>i tütre Hans Schroderi tütre Anneke Schroderiga (1460–1488)<ref
1525. aastal läks Jürgen Wullenwever mõõdukalt eduka kaupmehena Lübeckisse ning abiellus Lübecki kaupmehelese Elisabeth Peynega, kes pärines Greverade patriitsiperekonnas. Ta elas oma venna majas [[Königstraße]] 75.<ref
=== Poliitiline tõus ===
Ta võttis varakult omaks [[luterlus]]e, samas kui Lübecki raad oli veel [[katoliiklus|katoliiklik]]. 1520ndatel puhkesid Lübeckis reformatsiooni käigus korduvalt rahutused. Üha rohkem inimesi puutus kokku [[Martin Luther]]i õpetusega, raad aga püüdis kõigest väest selle levikut takistada. 1530. aasta alguses kuulus Wullenwever, kes oli ilmselt selleks ajaks juba luterlasena ja eelkõige hea kõnemehena nime teinud, nende 16 kodaniku kohta, kes pidasid raega läbirääkimisi evangeelsete kristlaste parema kaitse üle.
Kuid [[1530]]. aastal puhkesid linnas rahutused [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[Karl V]] poolt nõutava türklastevastase sõjaraha (''[[Reichstürkenhilfe]]'') tõttu ning enamik linlastest asus toetama [[reformatsioon]]i. Kui raad nõudis muu hulgas sõjaraha tõttu maksude tõstmist, valisid kodanikud [[Lübecki kodanike komitee 1530|kodanike komitee]], kus olid käsitöömeistrid ja kaupmehed pooleks, ning nõudsid vastuteenena rohkem kaasarääkimisõigust ja evangeelseid jutlustajaid. Wullenwever valiti sellesse nn 64 komiteesse, kuigi tal väidetavalt puudus linnas kinnisvara ja [[kodanikuõigus]],<ref
Protestiks lahkusid ülestõusmispühade eelõhtul, 8. aprillil 1531, neljast [[bürgermeister|bürgermeistrist]] kaks, [[Nikolaus Brömse]] ja [[Hermann Plönnies]], salaja linnast, suundudes keiser Karl V õukonda, et otsida keisrilt reformatsiooni pooldajate vastu abi. Kodanikud kartsid nüüd oma turvalisuse pärast. Nende usaldus [[Lübecki raad 1531| Lübecki rae]] vastu oli kadunud. Mõned tahtsid raadi laiali saata, aga Wullenwever soovitas linna asutaja [[Heinrich Lõvi]] väidetavale mandaadile viidates raadi täiendada kodanike komitee sobivate liimetele. Ta laskis kirjutada sedelitele üheksa nime, mille seast [[Mattheus Packebusch]], alles jäänud bürgermeistritest vanim, pidi tõmbama seitse. Wullenwever lootis ise rae liikmeks saada. Kuigi Wullenweveri nimi oli oletatavasti ühel liiskudest, jäi ta kogu Lübecki rahva suureks pettumuseks valimata. Alles 21. veebruaril 1533 toimunud valimistel valiti ta [[Lübecki raad 1533|Lübecki raadi]] ja 8. märtsil sai ta esimeseks bürgermeistriks. Samal aastal tõusis Wullenweber ka Lübecki tegelikuks juhiks ning asus kohe ellu viima aktiivset poliitikat, mis oli ennekõike suunatud Lübecki kui tähtsaima Hansalinna positsiooni parandamisele. Seetõttu sattus ta aga vastuollu [[Taani]] ja [[Rootsi]]ga, kes soovisid oma kaubandust ise kontrollida.
41. rida:
Et Wullenweveri nägu päästa, pakuti talle [[Bergedorfi amtmann]]i ametikohta, mis tavaliselt kuulus kõige staažikamale raehärrale. Seda kohta ta aga vastu ei võtnud, vaid püüdis värvata Hamburgist lõuna poolt palgasõdureid, et toetada liitlastest Taani linnu Kopenhaagenit ja [[Malmö]]t. Novembris 1535 võttis [[Bremeni peapiiskop]] [[Christoph von Braunschweig-Wolfenbüttel]] ta vangi ning märtsis 1536 kuulati teda [[Rotenburg]]is mitu korda, osalt Lübecki raehärrade Nikolaus Brömse, [[Nikolaus Bardewik]]i ja [[Joachim Gercken]]i juuresolekul [[piinamisega ülekuulamine|piinamisega üle]]. Piinamisel tunnistas ta, et oli kavatsenud vandenõud Lübecki rae vastu, et kehtestada [[Münsteri kommuun]]i eeskujul [[anabaptistid]]e võim. Need tunnistused olevat temalt välja meelitanud Taani nõunik [[Melchior Rantzau]]. Seepeale vahistati mõned tema usaldusalused kodanike komiteest, sealhulgas [[Johann von Elpen]] ja [[Harmen Israhel]]. Siiski lubati nad juba mõne nädala pärast koduaresti, sest Lübeckis neid süüdistusi eriti ei usutud, endine bürgermeister [[Ludwig Taschenmaker]] suri aga selle arreteerimise tagajärjel. 24. septembril 1537 hukkas Jürgen Wullenweveri Bremeni peapiiskopi vend vürst [[Heinrich II (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich II]] [[Wolfenbüttel]]i lähedal hukkamispaigas nimega [[Hohes Gericht am Lechlumer Holz]]. Veidi enne surma võttis ta oma tunnistused tagasi.
Aastal 1540 nõudsid Hans ja Joachim Wullenwever oma venna leselt päranduse väljaandmist. Et nad aga tõestasid ainult, et on tema lihased vennad (''vulle broder''), kuid ei suutnud tõestada oma nõudeid, öeldi neile ära.<ref
== Retseptsioon ==
[[Pilt:Wullenwever.jpg|pisi|Wullenwever 1937. aasta maalil [[Lübecki raekoda|Lübecki raekojas]]]]
20. sajandi esimestel kümnenditel peeti Wullenweverit kangelaslikuks võitlejaks igasuguse rõhumise vastu. [[Ehm Welk]] kujutas teda nagu ka [[vitaalivennad|vitaalivendi]] sotsiaalrevolutsionäärina.<ref
Pärast 1933. aastat võeti Jürgen Wullenweveri kuju [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistlikku]] traditsiooni. Seni [[Buddenbrookide maja]]na tuntud maja nimetati ümber Wullenweberi majaks.<ref
Ka veel 1954 asutatud [[SPD]]-le lähedal seisev Lübecki trükiettevõte Wullenwever-Druck sidus end vaatega Wullenweverile kui sotsiaalrevolutsionäärile.<ref
==Kirjandus==
65. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="tRDsu">[[Heinrich Wullenwever]]. Ahnenliste Wullenwever aus Perleberg mit Hamburger Ahnen vor 1500. – ''[[Deutsches Familienarchiv]]'' V, 1956, lk 218–224, lk 222.</ref>
<ref name="hCrPF">Archiv der Hansestadt Lübeck AK 11: Königstraße 60–81</ref>
<ref name="hhTpg">[[Georg Waitz]]. ''Lübeck unter Jürgen Wullenwever und die europäische Politik'', kd 1, 1855, lk 424.</ref>
<ref name="u4UQW">See väide pärineb [[Reimar Kock]]i kroonikast, kuid on vastuolus kirjanduses (Waitz, Postel) tsiteeritud allikatega.</ref>
<ref name="LKH71">[[Wilhelm Ebel]]. ''Lübecker Ratsurteile'', kd 3, nr 448; 450.</ref>
<ref name="KmqYE">[[Rolf Hammel-Kiesow]]. ''Die Hanse'', Beck'sche Reihe München 2000, lk 9</ref>
<ref name="eZ1OI">[[Thomas Mann]]. ''Deutsche Hörer!'' 2 (aprill 1942): "Koha peal ei nimetata seda küll ammu enam Buddenbrookide majaks. Natsid, kes pahandasid selle pärast, et turistid ikka veel seda otsisid, olid selle ümber ristinud Wullenweberi majaks. Rumal kamp ei tea isegi seda, et majal, mis kannab oma rokokooviiluga 18. sajandi templit, ei saa 16. sajandi hulljulge bürgermeistriga hästi midagi pistmist olla. Jürgen Wullenweber tegi linnale Taani-sõjaga palju kahju, ja lübecklased tegid temaga seda, mida sakslased võib-olla veel ükskord nendega teevad, kes neid sellesse sõtta viisid: nad hukkasid ta."</ref>
<ref name="TNyQt">Ettevõtte ajaloo kohta: [[Andreas Feser]]. ''Vermögensmacht und Medieneinfluss: Parteieigene Unternehmen und die Chancengleichheit der Parteien'', Berlin 2003 ISBN 978-3-8330-0347-9, lk 150.</ref>
}}
{{JÄRJESTA:Wullenwever, Jürgen}}
| |||