Hedvig Charlotta Nordenflycht: erinevus redaktsioonide vahel

Tuntuse tõi Nordenflychtile 1743. aastal ilmunud luulekogu ''"Den sörgande Turtur-dufvan"'' (Leinav turteltuvi), milles on juttu armastatud mehe kaotusele järgnenud [[lein]]ast. 1744. aastal kolis Nordenflycht tagasi Stockholmi ja hakkas lävima [[humanitaaria|humanitaarvaldkonnast]] huvitatud seltskonnaga.<ref name="TS" /> Selleks ajaks oli tema rahaline olukord halvenenud. Ta abikaasal ei olnud varandust ja isa jäetud päranduse laristas vend maha. Nordenflycht oli sunnitud end ise ülal pidama ja ta otsustas, et teenib raha läbi kirjutamise.<ref name="LB" >[http://litteraturbanken.se/#!/forfattare/NordenflychtHC Hedvig Charlotta Nordenflycht (1718-1763)]. Litteraturbanken.</ref> Aastatel 1744–1750 ilmus Nordenflychtilt neli kogumikku, mida ta nimetas naiselikuks mõttemänguks (''"Qwinligit Tankespel"''). Esimese kogumiku puhul kasutas ta [[pseudonüüm]]i ''En Herdinna i Norden'' (Põhjamaa karjuseneiu).<ref name="LB" /> Lisaks originaalloomingule oli kogumikes ka prantsuse, saksa, inglise ja ladina keelest tõlgitud luuletusi.<ref name="TS" /> Nordenflycht sai edukaks poeediks, kes võttis vastu tellimustöösid ja kirjutas mitmel juhul ka kuningakojale. Kui 1751. aastal põles maha maja, milles ta oma emaga elas, taotles ta abi ja talle määrati 1752. aastal eluaegne iga-aastane toetussumma, tänu millele ta võis keskenduda kirjutamisele, ja ei pidanud enam raha pärast muretsema.

Nordenflycht oli aastatel 1753-1762 tegutsenud (ja Rootsi esimese) kirjandusrühmituse Tankebyggarorden ainus naisliige. Rühmituse liikmena kasutas ta nime "'''Uranie"'''.<ref>Clint Wulkan. [https://sites.google.com/site/mlfupplysning/uppgifter/nordenflycht-tankebyggarorden Nordenflycht & Tankebyggarorden].</ref> Koos anti välja kogumikke ''"Våra försök"'' (Meie püüdlused/katsetused).<ref name="LB" />

Nordenflycht jälgis pühendunult oma kaasaja ühiskondlikke arutelusid ja põimis ka ise oma kirjatöösse poliitilisi, filosoofilisi ja religioosseid teemasid, samuti huvitasid teda naiste õigused. Eriliselt tõstetakse esile 1761. aastal kirjutatud luuletust ''"Fruentimrets försvar''" (Naiste kaitse), milles ta kaitseb naissugu [[Jean-Jacques Rousseau|Rousseau]] [[misogüünia|misogüünsete]] süüdistuse eest.<ref name="PH" /> Nordenflychti kohaselt ei tähenda meeste füüsiline üleolek nende suuremat mõtlemisvõimet. Luuletuses ''"Friarekonsten''" (Kosimise kunst) hoiatas Nordenflycht noori naisi, et mehed võivad enne pulmi küll sõprust lubada, kuid hakkavad pärast abiellumist tihti kuuletumist nõudma.<ref>[https://diktarna.blogspot.se/2013/04/friarekonsten_6.html Friarekonsten]. 1745.</ref> Naisküsimusega tegeles ka 1741. aastast pärinev ''luuletus "Fruentimbers Plikt at upöfwa deras Wett''" (Naiste kohustus harida oma mõistust), milles Nordenflycht kritiseerib naiste allasurumist ja põhjendab nende õigust raamatutarkusele.

1762. aastal kolis ta väiksesse maamajja Stockholmi ja [[Uppsala]] vahele jäävasse Skoklosterisse. Maamaja nimeks oli ''Lugnet'' (Rahu). Selleks ajaks oli ta armunud endast 17 aastat nooremasse Johan Fischerströmi. Maale kolides korraldas Nordenflycht noormehele ametikoha oma hea sõbranna, krahvinna Cathérine De la Gardie lossis. Nordenflychti viimaseks jäänud luuletustes oli vaatluse all 1762–1763 talvel nende kolme vahel tekkinud armukolmnurk, mis oli Nordenflychti jaoks väljakannamatu.<ref name="PH" /> Nordenflychti loetuim luuletus, 1762. aastal kirjutatud ''"Öfver en Hyacint''", kirjeldab armastust Fischerströmi vastu ja pettumist, et tema tunnetele ei vastata samaga.<ref>Hedvig Charlotta Nordenflycht. [http://www.dagensvisa.com/minata/bild_3_jun.html#hcn04 Över en hyacint]</ref>