Naiste Töö ja Elu: erinevus redaktsioonide vahel

Ajakiri ilmus algul väljaande [[Käsitööleht]] kaasväljaandena<ref name="EEvana"/>. Asutamise algusest kuni 1915. aastani kandis ajakiri nime '''Naesterahva Töö ja Elu'''<ref name="EEvana"/>. Aastal 1927 ühines ajakiri väljaandega [[Naiste Hääl]]<ref name="EEvana"/>. Tartu Eesti Naesterahva Seltsi ajakirja esimeseks vastutavaks toimetajaks (1911–1918) oli [[Marie Reisik]], kes kaasas kohe paarkümmend tuntud ja haritud eesti naist ajakirja kaastööliseks. Nende hulgas oli palju tolleaegsed nais-ühiskonnategelasi, kelle hulgas olid näiteks [[Lilli Suburg]], [[Alma Ostra-Oinas]], [[Marta Lepp]], [[Johanna Sild-Rebane]], [[Marta Sillaots]], [[Salme Pruuden]] jt. Ajakiri ilmus korra kuus. 1917. aastast alates oli Naiste Töö ja Elu nii Tartu kui ka Tallinna naiste ühenduste ühine häälekandja. 1919. aastal sai vastutavaks toimetajaks [[Marie Reiman]].<ref>[http://erb.nlib.ee/?kid=13207441 Eesti rahvusbibliograafia. Naisterahva Töö ja Elu ja Käsitööleht (1911-1927)]</ref> Väljaanne ilmus kord nädalas. Ajakirja peatoimetaja lubas kajastada naiste õigusi ja teisi teemasid parteideüleselt. Aastail 1923–1924 on toimetajaks [[Helmi Mäelo]]<ref>{{Raamatuviide|autor=Helmi Mäelo|pealkiri=Elutegevuses: mälestusi|aasta=1961|koht=Lund|kirjastus=Eesti Kirjanike Kooperatiiv|lehekülg=86-87}}</ref>.