Nisu: erinevus redaktsioonide vahel

Nisu on sööda -– ja toidu[[teravili]]. Kasvatatakse [[sai|saia]] ja [[leib|leiva]] [[küpsetamine|küpsetamiseks]]. Nisust valmistatakse teisigi [[jahutoode|jahutooteid]], sealhulgas [[makaron]]e ja [[kook]]e. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid [[alkohoolne jook|alkohoolseid jooke]] alates [[õlu|õllest]] kuni [[viin]]ani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama [[biokütus]]ena. <ref name="Citizendium>[http://en.citizendium.org/wiki/Wheat" Wheat] Artikkel nisust [[Citizendium]]is. Vaadatud 27. jaanuaril 2011 (inglise keeles)</ref>

Nisu kasutatakse ka [[loomasööt|loomasöödaks]]. [[Õled|Õlgi]] kasutatakse punumistöödel ja alates [[pronksiaeg|pronksiajast]] kuni [[19. sajand]]ini oli see levinud [[katus]]ekattematerjal. <ref name="Citizendium" />

Liikidest umbes pooli kasvatatakse teravilja saamiseks. Kultiveeritavad nisuliigid jaotatakse paljasteralisteks ja sõkalteralisteks, millest tähtsamad on paljasteralised, kuna nende terad vabanevad kergemini sõkaldest. Tähtsaimad liigid on harilik nisu (toodangumaht moodustab üle 90% maailmas kasvatavast nisukogusest) ja kõva nisu.<ref name="maailm">[[Heino Kiik]]. "Maailma viljad", Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1989.</ref>

Hiljutised [[botaanika|botaanilised]], [[geneetika|geneetilised]] ja [[arheoloogia|arheoloogilised]] uuringud tõid välja väikese teraviljakasvatuse tuumikala [[Eufrat]]i ja [[Tigris]]e [[ülemjooks]]ul ([[Süüria]] põhjaosa ja [[Türgi]] kaguosa).<ref name="wheat">Brett F. Carver. "Wheat: Science and Trade", Wiley-Blackwell, 2009. ISBN 978-0-8138-2024-8.</ref>

Nisu oli juba vanaajal tähtsaim leivavili <ref name="Antiigileksikon>[[Antiigileksikon]]," 2. kd., lk. 36</ref>. Tema kultiveerimine hakkas levima väljapoole Viljakat poolkuud umbes 10 tuhat aastat tagasi. Ta jõudis [[Kreeka]]sse, [[Küpros]]ele ja [[India]]sse umbes 6500 eKr, [[Egiptus]]esse pisut pärast 6000 eKr ning [[Saksamaa]]le ja [[Hispaania]]sse 5000 eKr. [[Inglismaa]]le ja [[Skandinaavia]]sse jõudis ta 3000 eKr ja [[Hiina]]sse 2000 eKr <ref name="Citizendium" />

[[Vana-Kreeka]]s oli nisu pühendatud [[maaviljelus]]jumalannale [[Demeter]]ile. [[Müüt]]ide järgi pärines nisu [[Sitsiilia]]st Henna nurmedelt. [[Theophrastos]] kirjeldas [[ohteline suvinisu|ohtelist suvinisu]], millest hiljem aretati [[talinisu]]. Vilja kasutati toiduks harilikult jahvatatult, mõnikord ka teradena. Kreeka ei suutnud ise oma viljavajadust rahuldada ning sellepärast veeti seda Sitsiiliast ja [[Must meri|Musta mere]] äärest sisse, vahetades seda eeskätt [[keraamika]] vastu. <ref name="Antiigileksikon" />

[[Vana-Rooma]]le piisas algul [[Itaalia]]s kasvatatud nisust. Hiljem veeti seda ka sisse: Sitsiiliast ja eriti [[Vana-Egiptus|Egiptusest]]. <ref name="Antiigileksikon" />

Viimasel sajandil on nisu saagikuses toimunud hüppeline kasv. [[Keskaeg]]sel Inglismaal pidid talupojad veerandi saagist uueks seemneks kõrvale panema. 1999. aastal läks uueks seemneks üksnes 6% saagist. Selle põhjuseks oli niihästi säilitustingimuste paranemine, saagi suurenemine kui seemnete idanemisvõime paranemine. <ref name="Citizendium" />

[[20. sajand]]il on maailma nisutoodang viiekordistunud. Kuni 1955. aastani olid selleks peamiselt ekspansiivsed põhjused ehk nisu külvipinna laiendamine, kuid alates 1955. aastast on nisu saagikus kümnekordistunud, mis võimaldab isegi väiksemalt külvipinnalt suuremaid saake saada. <ref name="Citizendium" />

[[Narmasjuurestik]] areneb 3–4 [[idujuur]]est. [[Kõrs|Kõrre]] pikkus on tavaliselt 60–80 cm. [[Leht]]edel on [[lehetupp]], [[lehelaba]] ja karvased [[kõrvakesed]]. [[Õisik]]ul on pea, lüliline peatelg ja [[pähik]]ud on kahe [[lible]]ga, 3–5 [[õis|õit]] [[välissõkal|välis-]] ja [[sisesõkal]], õitel on [[emakas]] ja 3 [[tolmukas|tolmukat]]. Viljadeks on paljasteralised terad.<ref name="pikk2">{{netiviide | URL = http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinisu/#.VELMSvmUfh4| Pealkiri = "Suvinisu botaaniline iseloomustus"| Väljaanne = www.pikk.ee| Väljaandja = Eesti põllu- ja maamajanduse infoportaal| Kasutatud = 29.12.2010| Keel = }}</ref>

Metsik nisu on [[diploid]]se [[kromosoomistik]]uga. Sellest aretatud liigid ja sordid on üldiselt suurema kromosoomide arvuga, [[tetraploid]]sed ja [[heksaploid]]sed. <ref name="Citizendium" />

2010. aastal anti teada nisu [[genoom]]i [[sekveneerimine|sekveneerimisest]]. Kuna see on tohutult suur ja koosneb 17 miljardist aluspaarist ([[inimese genoom]] koosneb natuke enam kui 3 miljardist aluspaarist), siis on nisu seetõttu tähtsamate toidutaimede seas viimane, mille genoom järjestada õnnestus.<ref>Siim Sepp: [http://www.novaator.ee/ET/biotehnoloogia/nisu_genoom_sai_lopuks_sekveneeritud/ name="Nisu genoom sai lõpuks sekveneeritudNLrOT"] Novaator, 3. september 2010</ref>

Nisu kvaliteedi üks tähtsaimaid näitajaid on [[kleepevalk|kleepevalgu]] ehk teraliimi moodustavate valkude (peamiselt [[gliadiin]]i ja [[gluteiin]]i) sisaldus. Mida suurem on teraliimi hulk [[nisujahu]]s ja selle elastsus, seda paremad on pagaritoodete küpsetusomadused. Kleepevalgu kogus jahus sõltub omakorda teravilja sordist. Eestis kasvatatud nisuterad sisaldavad keskmiselt 66% [[tärklis]]t, 2,9% [[suhkrud|suhkruid]], 9,9% [[kiudained (toit)|kiudaine]]id, 15% [[valk]]e, 2,3% [[lipiid]]e, 1,95% toiteelemente ja 14% [[vesi|vett]].<ref name="maailm" />

|+[[Aminohapped]]<ref name="toit" />

Tänapäeval kuulub nisu koos [[riis]]i, [[mais]]i ja [[harilik kartul|kartul]]iga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° [[põhjalaius]]est ([[Norra]], [[Soome]], [[Venemaa]]) kuni 45° [[lõunalaius]]eni ([[Argentina]], [[Tšiili]]). Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline [[valgud|valguallikas]].<ref name="wheat" />

2012. aastal toodeti maailmas 671,5 miljonit tonni nisu, millega on see kolmandal kohal (maisi ja riisi järel). Nisupõldude kogupindala oli 217,3 miljonit hektarit. 90–95% nisu kogutoodangust moodustab harilik nisu, millele järgneb kõva nisu (''Triticum durum'').<ref name="fao" />

1999. aastal tarbiti maailmas 101 kg nisu iga inimese kohta. Kõige suurem oli see näitaja [[Taani]]s (623 kg inimese kohta), aga enamus, 81% sellest läks loomasöödaks. <ref name="Citizendium" />

Tavaliselt kasvatatakse nisu merepinna kõrgusest kuni 3000 m kõrguseni, kuid [[Tiibet]]is võib nisupõldude kõrgus olla kuni 4570 m. Nisu kasvatamisel on [[kasvuperiood]]i optimaalne [[õhutemperatuur]] ligi 25° C. Erinevad liigid ja sordid kasvavad õhutemperatuuridel alates 3–4° C ([[talinisu]]) kuni 30–32° C ([[suvinisu]]). Nisu võib kasvatada seal, kus aastane [[sademete hulk]] on vahemikus 250–1750 mm. Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava niiskuse olemasolu, liigne niiskus muudab taimed haigustele vastuvõtlikuks ning saagikus väheneb oluliselt. Nisusaagi koristusaeg on lõunapoolkeral tavaliselt [[oktoober|oktoobrist]] [[jaanuar]]ini ning põhjapoolkeral [[aprill]]ist [[september|septembrini]].<ref name="fao2">{{netiviide | URL = http://www.fao.org/docrep/006/y4011e/y4011e04.htm#bm04| Pealkiri = "Wheat in the world"| Väljaanne = Food and Agriculture Organization (FAO)| Kasutatud = 29.12.2010| Keel = inglise}}</ref> Kasvukohas eelistab nisu parasniisket viljakat [[muld]]a, mille [[pH]] on suurem kui 5,0.<ref name="EE">[[Eesti Entsüklopeedia]], 6. köide, Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 1995. </ref>

Kuigi suurem osa kasvatatud nisust tarbitakse tootjariigis, läheb ligi 20% toodangust [[eksport|ekspordiks]]. Suurimad nisu eksportijad olid 2011. aastal USA (32,8 miljonit tonni), Prantsusmaa (20,3), Kanada (16,3), Austraalia (17,7) ja Venemaa (15,2). Suurimad [[import]]ijad olid [[Egiptus]] (9,8 miljonit tonni), [[Alžeeria]] (7,4), [[Jaapan]] (6,2), [[Itaalia]] (7,3) ja [[Brasiilia]] (5,7).<ref name="fao3">{{netiviide | URL = http://faostat.fao.org/site/535/default.aspx#ancor| Pealkiri = "Food and Agriculture Organization of the United Nations: Trade"| Väljaanne = faostat.fao.org| Kasutatud = 08.01.2015| Keel = inglise}}</ref>

Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr<ref name="EE" /> ning tänapäeval kasvatatakse meil nisu ja otra teraviljadest kõige rohkem. 2010. aastal toodeti Eestis 338 500 tonni nisu, mis vähenes eelmise aastaga võrreldes 1,2%. Nisutoodang moodustas teraviljade kogutoodangust 45,2%. Nisule järgnesid 297 300 tonniga [[oder]], 61 300 tonniga [[kaer]] ja 29 500 tonniga [[rukis]]. Talinisu kasvatati 40 800 hektaril ja selle saagikus oli 3022 kg/ha, suvinisu vastavad näitajad olid 81 000 ha ja 2736 kg/ha.<ref name="eestiteravili">{{netiviide | URL = http://www.epkk.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=4289/Teraviljaturu+%FClevaade+11_10_2010.pdf| Pealkiri = "Teraviljaturu ülevaade"| Autor = | Failitüüp = PDF| Täpsustus = | Väljaanne = www.epkk.ee| Aeg = | Koht = | Väljaandja = Eesti Triticum durumi Põllumajandus-Kaubanduskoda| Kasutatud = 29.12.2010| Keel = inglise}}</ref> Viimastel aastatel on nisukasvatamine oluliselt laienenud: 1988. aastal oli nisupõldude külvipinna suuruseks vaid 12 100 ha, mis on ligi kümme korda vähem kui aastal 2010.<ref name="stat">{{netiviide | URL = http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine.asp| Pealkiri = "Taimekasvatussaaduste tootmine"| Väljaanne = Statistika andmebaas| Kasutatud = 06.01.2011| Keel = }}</ref> 2014. aastal oli kogu Eesti nisusaak juba 615 500 tonni ja saagikus 3988 kg/ha.