Hiidanakonda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Viited |
|||
16. rida:
| alamsugukond = ''Boinae''
| perekond = [[Anakonda]]<br>'''''Eunectes'''''
| perekonna autor = [[Johann Georg Wagler|Wagler]], 1830
| liik =Liigid
| liigid =
34. rida:
*''Eunectes barbouri'' <br><small>Dunn & Conant, 1936</small>
*''Eunectes murinus murinus'' <br><small>– Dunn, [[1944]]</small>
| synonyms_ref =
| wikispecies = Eunectes murinus
| commonscat = Eunectes murinus
}}
'''Hiidanakonda''' ehk '''anakonda''' ehk '''suur anakonda''' (''Eunectes murinus'') on [[boalased|boalaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[pärisboalased|pärisboalaste]] [[alamsugukond]]a [[anakonda]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[maolised|mao]][[liik (bioloogia)|liik]].<ref
==Nomenklatuur ja süstemaatika==
44. rida:
=== Alamliigid ===
Tänapäeval tunnistatakse hiidanakondal kaht [[alamliik]]i<ref
*''[[Eunectes murinus murinus]]'' ([[Linnaeus]], [[1758]])
*''[[Eunectes murinus gigas]]'' ([[Latreille]], [[1801]]).
==Elupaik==
Madude elupaik on tänapäeval peamiselt [[Andid]]est idas asuvates riikides, ka [[Colombia]], [[Venezuela]], [[Guajaana]], [[Ecuador]], [[Peruu]], [[Boliivia]], Brasiilia ja [[Trinidad]]i saar.<ref
Nad elunevad soovitavalt voolava mageda (vahel ka veidi soolaka) vee läheduses: [[soo]]de, [[järv]]ede, [[jõgi|jõgede]] juures ja nende [[kallas]]tel asuvates [[koobas]]tes.<ref
Anakondasid loetakse üsna [[paigatruudus|paigatruudeks]] loomadeks, kuigi nende elupaik võib ilmastikuoludest sõltuvalt aasta vältel muutuda, siis pöörduvad nad vihmade alates, kodupaika uuesti tagasi.<ref
==Anatoomia ja füsioloogia==
[[Pilt:Green Anaconda 057.jpg|pisi|vasak| Hiidanakonda]]
===Eluiga===
Eluiga sõltub suuresti elupaigast, kas looduslikes tingimustes ehk loomaaias ja/või koduses terraariumis aga ka indiviidist. Looduses elavate anakondade eluiga teatakse olevat 40–50 aastat.<ref
===Keha===
Hiidanakondasid loetakse üsna pikkadeks ning jämeda ja lihaselise kehaehitusega ja kaalult raskevõitu madudeks. Emased on isastest tavaliselt suuremad. On edastatud, valdavalt kinnitamata, teateid 10–12 meetri pikkustest anakondadest, kes võivad kaaluda kuni 250 kg.<ref
===Keel===
Anakondade haistmisel, mida nad vajavad saaklooma asukoha määramisel, paaritumisel ja keskkonnast saabuva info edastamisel, osalevad [[kaheharuline keel]] ja sahkluu-ninaelund ehk [[Jakobsoni elund]], vähesel määral ninasõõrmed ja muidugi [[peaaju]].<ref
===Värvus===
Värvus (seljal) võib paikkonniti ja indiviiditi erineda, kuid rohelistel anakondadel on [[seljakilbis|selgmised soomused]] rohekas-pruunikat, oliivi- ja/või hallikas-rohekat värvi.<ref
===Vaagnakannused===
Hiidanakondadel on tagakeha küljes, [[kloaak|kloaagi]] läheduses paarilised väiksemõõtmelised [[vaagnakannus]]ed (''Pelvic spurs''), mis on neil kohati abiks [[kopulatsioon]]il.<ref
===Kopsud===
Hiidanakondadel on kaks [[kops]]u, mida nad kasutavad [[hingamine|hingamiseks]].<ref
==Toitumine==
[[Pilt:Anakonda verschlingt Wasserschwein.jpg|pisi|hochkant=1.2|Hiidanakonda neelab ''Hydrochoeris hydrochaeris''. [[Frankfurt|Frankfurdi]] ''[[Naturmuseum Senckenberg]]''i [[eksponaat]].]]
Anakondade [[hammas|hambad]] vahetuvad regulaarselt ja neil on oluline abistav roll lämmatatud saaklooma alla neelamisel, [[mürk]]i neist hammastest teadlastel eraldada pole õnnestunud. Hiidanakonda tapab saagi rahulikult, [[saakloom]]a hingetõmmetega sünkroonis, lämmatades ja oletatakse, et ta võib ühe toidukorra ajal alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.<ref
==Paaritumine==
Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. Enamikel hiidanakondadel levinud seksuaalse käitumise vormiks on [[polüandria (zooloogia)|polüandria]], emased anakondad paarituvad mitme isasega ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt.<ref
On täheldatud, et hiidanakondade alamliigi ''[[Eunectes murinus gigas]]'''e ([[Latreille]], [[1801]]) paaritumine, keda kohalikud kutsuvad ''huillia''ks, toimub [[detsember|detsembris]]–[[jaanuar]]is. Paaritumisel võivad ühe vastuvõtliku emase ümber koguneda üsna mitmed aktiivsed isased (12) anakondad moodustades "paaritumiskuhja" ([[inglise keel]]es ''breeding ball'') ja võideldes paaritumisõiguse üle mitu nädalat.<ref
===Enesekaitse===
Anakondade käitumises saab eristada mitut kaitserefleksi. Nad võivad püüda ennast kaitsta, hammustades agressorit. Anakondal on teisigi kaitsestrateegiaid, näiteks lähedal asuvasse veekogusse liuglemine ja/või mutta peitumine aga ka [[kloaak|kloaagi]] lähedal asuvate [[Kloaaginääre|kloaaginäärmete]] eritiste väljutamine.<ref
==Ohud==
91. rida:
===Looduslikud vaenlased===
Esimesel eluaastal võivad noored anakondad langeda teiste loomade saagiks. Täiskasvanud anakondad ei karda ühtegi kiskjat, isegi mitte võimsat [[kaiman]]it (''Melanosuchus niger''). Ohuks neile peetakse [[jaaguar]]i (''Panthera onca''), kaimani (''Caiman latirostris'').<ref
===Haigused, parasiidid===
*[[1969]] diagnoositi esmakordselt hiidanakondal [[metastaseerumine|metastaseerunud]] pahaloomulist [[lümfosarkoom]]i.<ref
Nii vabas looduses elavatel anakondadel kui ka kinnipeetavatel anakondadel on tuvastatud mitmeid parasiite, nagu:
109. rida:
*''[[Stenotabanus cretatus]]''
*''[[Stenotrophomonas maltophilia]]''
*''[[Tabanus occidentalis]]''<ref name="D8ewo" />
*''[[Tabanus occidentalis]]''<ref>[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>▼
==Kultuuris==
*''[[Taruma]]'' [[indiaanlane|indiaanlased]] on väitnud, et põlvnevad anakondast.<ref name="YJgFv" />
*''[[Taruma]]'' [[indiaanlane|indiaanlased]] on väitnud, et põlvnevad anakondast.<ref>Maurice Burton, Robert Burton, [http://books.google.ee/books?id=FuExHhF9IvIC&pg=PA44&dq=Anacondas+as+ovoviviparous&hl=et&sa=X&ei=TwkiUtuQFemw7QaJ6YDAAQ&redir_esc=y#v=onepage&q=Anacondas%20as%20ovoviviparous&f=false "International Wildlife Encyclopedia"], 3 ed, lk 44, 2002, Marshall Cavendish Corporation, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>▼
*[[1749]] teatas George Cumberland, et orjad Tobagos sõid neid madusid.<ref
*Hiidanakondad, vastupidiselt kommertsfilmides esitatule, liiguvad kuival maal vaevaliselt (kehakaal oluline faktor) ja kord juba saagi allaneelanuna eelistavad veepeal justkui hõljuda.
*Anakondasid peetakse [[loomaaed]]ades kõikjal maailmas ja neid külastavad, kohapeal terraariumites, igal aastal paljud inimesed.
121. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name="ZJvPA">[http://eol.org/pages/794661/overview] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="f1vkt">Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 70, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="vwb2A">[http://eol.org/pages/794661/overview#cite_note-ITIS-29 Anaconda, Green Anaconda] Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="t9xVw">[http://reptile-database.reptarium.cz/species?genus=Eunectes&species=murinus&search_param=%28%28genus%3D%27Eunectes%27%2Cexact%29%29 The Reptile Database] Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="3xsjC">Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 11, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="5EV00">[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Eunectes_murinus.html Anaconda, Green Anaconda], Animal Diversity Web, Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
▲
▲
<ref name="AKMQK">Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 13, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="Cd9DN">Mark O'Shea, [http://books.google.ee/books?id=VDIbbpl_ktgC&pg=PA57&dq=eunectes+deschauenseei&hl=et&sa=X&ei=gtYhUvSoIMW47AakqIDYBg&redir_esc=y#v=onepage&q=eunectes%20deschauenseei&f=false Boas and Pythons of the World], lk 54–57, 2007, New Holland Publischers, ISBN 978 1 84537 5447 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="6xcxA">Linda George, [http://books.google.ee/books?id=KtL1dYrSJ30C&pg=PA13&dq=Eunectes+murinus+murinus&hl=et&sa=X&ei=LRkkUqmkL4ut7QaQt4GQBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes%20murinus%20murinus&f=false "Anacondas"], lk 10, 2002, Capstone Press, ISBN 0-7368-0907-4 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="JXUNo">{{cite web |url=http://www.anacondas.org/faqs.htm |publisher=Jesus Rivas |title=Frequently Asked Questions |deadurl=no |accessdate=30. juuli 2012}}</ref>
<ref name="FopYP">[[Rivas, Jesús Antonio]], [http://www.anacondas.org/diss/disser.pdf "The life history of the green anaconda (Eunectes murinus), with emphasis on its reproductive Biology"], (Ph.D. thesis). University of Tennessee. lk 37, 2000, Veebiversioon (vaadatud 02.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> (Pdf)</ref>
<ref name="qSCAz">Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 71, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 01.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="KA5Jy">Werner Frank, Arwid Schepky, [http://vet.sagepub.com/content/6/5/437.abstract"Metastasierendes Lymphosarkom bei einer Riesenschlange, Eunectes murinus(Linnaeus, 1758)"] doi: 10.1177/030098586900600507 Veterinary Pathology September 1969 vol. 6 no. 5 437–443, Osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref name="8Fy3l">Hans E. A. Boos, [http://books.google.ee/books?id=tItyRBj7-zUC&pg=PA77&dq=Eunectes&hl=et&sa=X&ei=J_khUovQDNOQ7Aap7oD4Dg&redir_esc=y#v=onepage&q=Eunectes&f=false "The Snakes of Trinidad and Tobago"], lk 11, 2001, ISBN 1-58544-116-3 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
}}
== Välislingid ==
|