Loogilis-filosoofiline traktaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Ludwig Wittgenstein |
P Koondasin skripti abil viited |
||
6. rida:
Ta ilmus [[Bertrand Russell]]i toetusel algselt [[1921]] [[Wilhelm Ostwald]]i ajakirjas [[Annalen der Naturphilosophie]]. Sellele väljaandele Wittgenstein korrektuuri ei lugenud ja ta sisaldas vigu.
Korrigeeritud, kakskeelne (saksa/inglise) väljaanne ilmus [[1922]] [[London]]is kirjastuse [[Kegan Paul, Trench, Trubner & Co.]] väljaandel. Seda peetakse ametlikuks redaktsiooniks. Tõlke inglise keelde tegi [[Frank Ramsey]] abiga [[Charles Kay Ogden]]. Wittgenstein kiitis selle tõlke heaks. Ladinakeelne pealkiri pärineb tõenäoliselt [[George Edward Moore]]'i ettepanekust. Raamatule on lisatud [[Bertrand Russell]]i sissejuhatus, kus on muu hulgas öeldud, et see "kindlasti väärib (...) pidamist tähtsaks sündmuseks filosoofiamaailmas". Wittgensteinile see sissejuhatus ei meeldinud, sest ta nägi seal vääritimõistmisi.<ref name="Biletzki"
Hiljem esitas Wittgenstein selle raamatu [[Cambridge'i ülikool]]i ''[[Trinity College]]''<nowiki>'s</nowiki> [[doktoritöö]]na.
98. rida:
''Maailm koosneb kõigist [[tõsiasi|tõsiasjadest]], mitte kõigist [[asi|asjadest]]. See määrabki maailma: maailma määrab see, mis on tõsi (eestikeelses tõlkes "millega on tegu") ja mis mitte. Tõsiasjad moodustavad [[loogiline ruum|loogilise ruumi]]. Nad on üksteisest sõltumatud: "Millegagi võib olla tegu või mitte olla, jättes kõik muu samaks" (1.21; [[loogiline atomism]]).
Wittgenstein esitab metafüüsikalise väite, mis vastandub tavaarusaamale, et maailm koosneb asjadest.<ref name="Biletzki" />
===2===
120. rida:
''"Rakendatud, mõeldud lausemärk on mõte." (3.5)
Selleks et öeldaval oleks tähendus, peab lausel olema loogiline vorm ja lauseelementidel peab olema osutus. Nimed osutavad asjadele.<ref name="Biletzki" />
===4===
137. rida:
''[[Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida]]. (7)
Eetika, esteetika ja metafüüsika laused ei ole öeldavad.<ref name="Biletzki" />
==Teemad==
===Tähendus ja mõttetus===
Maailma, mõtlemise ja keele piirid on ühtlasi tähenduse ja mõttetuse piirid; väljapoole keelt jääb mõttetus (Eessõna). Tähendus saab olla ainult lausetel, mis on tõsiasjade pildid. Loogika laused ei ole pildid, vaid keele ja mõtlemise ning maailma pildid; neil puudub tähendus. Loogika laused ei ole tõesed ega väärad: tautoloogia lubab iga võimalikku olukorda, vastuolu mitte ühtki (4.462). Ka matemaatika lausetel puudub tähendus. Peale nende tähenduseta lausete on mõttetud laused, näiteks "Sokrates on identne", "1 on arv".<ref name="Biletzki" />
Loogilist vormi, kujutamise vormi jne ei saa küll lausuda (öelda), kuid saab näidata.
153. rida:
===Loogiline atomism===
{{vaata|Loogiline atomism}}
[[Bertrand Russell]] võttis [[1911]] loengutes [[Prantsuse Filosoofiaselts]]is kasutusele termini "[[loogiline atomism]]"<ref
Terminit "loogiline atomism" motiveerib see, et jutt on loogilistest (loogilise analüüsi teel saadud), mitte füüsilistest algosadest<ref
===Realism või antirealism? Metafüüsika?===
Raamatut on tõlgendatud nii, et ta väidab asjade, asjaolude ja tõsiasjade sõltumatut reaalset olemasolu ning lausete sõltumatut reaalset tõesust või väärsust. Teiste tõlgenduste järgi määrab lausete vorm tõelisuse kuju, mitte ümberpööratult. Küsimuse all on ka see, kas raamat üldse sisaldab metafüüsilisi väiteid ja milline staatus on raamatu enda lausetel.<ref name="Biletzki" />
===Mõttetus===
164. rida:
===Eetika===
Wittgenstein on [[Ludwig von Ficker]]ile öelnud, et raamatu mõte on eetiline. <ref name="Richter"
Pole selge, mida see tähendab.
===Varajane ja hiline Wittgenstein===
Tavaliselt on nähtud selget murdejoont varajase ja hilise Wittgensteini vahel, kuid mõne uuema tõlgenduse järgi tuleks ka Wittgensteini varajast filosoofiat pidada teraapiliseks.<ref name="Biletzki" />
==Viited==
{{viited
<ref name="Biletzki">[[Anat Biletzki]], [[Anat Matar]]. Sissekanne [[Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia]]s.</ref>
<ref name="Richter">[[Duncan J. Richter]]. Sissekanne [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]]s</ref>
<ref name="d6pn2">Le Réalisme Analytique. – ''Bulletin de la societé français de philosophie'', 11. Inglise keeles: [[John G. Slater]], [[Bernd Frohmann]] (toim). ''The Collected Papers of Bertrand Russell'', kd 6, London: Routledge 1992.</ref>
<ref name="h6JKS">Marsh, R. C. (toim). ''Bertrand Russell: Logic and Knowledge, Essays 1901–1950'', London: Unwin Hyman 1956, lk 177.</ref>
<ref name="boorj">Marsh, R. C. (toim). ''Bertrand Russell: Logic and Knowledge, Essays 1901–1950'', London: Unwin Hyman 1956, lk 179.</ref>
<ref name="P6cjA">J. Floyd (1998; 2007) eitab seda.</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||