Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
|||
17. rida:
Uurali algkeeles leiduvate oletatavate indoeuroopa laensõnade tõttu on arvatud, et Uurali algkeel pidi asuma lähedal [[indoeuroopa algkeel|indoeuroopa]] või sellest välja arenenud [[indoiraani algkeel|indoiraani]] või [[indoaarja algkeel|indoaarja]] algkeelele. Kuna indoeuroopa algkeelt on paigutatud [[Samaara]] piirkonda [[Volga|Alam-Volgal]] ja indoiraani algkeelt laiemasse Uuralite piirkonda, on järeldatud, et Uurali algkeelt kõneldi Euroopas, täpsemalt kusagil Volga-[[Okaa]] piirkonnast Uuraliteni ulatuval alal.<ref name="Parpola160161" /><ref name="bfB1K" /> Lähtudes arvatavast alguurali metallurgiaga seotud sõnavarast (nii algupärasest kui laenatud) on selle algkodu otsitud [[arheoloogiline kultuur|arheoloogiliste kultuuride]] alalt, kus metallurgia on olnud olulisel kohal. Nii on näiteks Jaakko Häkkinen arvanud, et Uurali algkeelt kõneldi Volga lisajõgede Kama ja Vjatka jõgikonnas asunud [[Garino-Bori kultuur]]is, mille käsutuses olid rikkalikud metallivarud.<ref name="AR7CJ" /><ref name="Parpola160" /> Teisalt on Uurali ja indoeuroopa sõnavaralisi paralleele ja indoeuroopa algkeele paiknemist Euroopas ka mitteküllaldaselt tõendatuks peetud.<ref name="Janhunen71" />
Erinevaid argumente arvestades on Asko Parpola välja pakkunud, et varast Uurali algkeelt kõneldi [[Volgo-Kama ja Kama kultuurid]]es ja hilist Uurali algkeelt nende järglaskultuurides ([[Novo-Il’ini kultuur|Novo-Il’ini]], Garino-Bori ja [[Yurtiki kultuur|Yurtiki]]) Kama-Vjatka ja võib-olla ka [[Belaja jõgi (Kama)|Belaja]] jõgikondades. Kama-Vjatka piirkonda pidasid Uurali algkoduks ka 1950. kuni 1970. aastate Vene arheoloogid.<ref name="Parpola160" /> Petri Kallio hinnangul on kõige paremini põhjendatud algkodu kandidaadid Volga-Okaa ja Volga-Kama piirkonnad. Volga-Okaa piirkonna tugevusena on nimetatud selle olemist pikaajaliseks kultuuriliste uuenduste piirkonnaks, kus pidevalt tekkis rahvastiku ülejääki ja kultuurilist loovust. Traditsioonilist Uurali algkeele dateerimist järgivad Volga-Okaa algkodu toetajad on Uurali algkeelt seostanud [[Ljalovo kultuur|Ljalovo arheoloogilise kultuuriga]] (u 5000–3650 eKr), hilisema dateerimise pooldaja Kallio aga [[Volossovo kultuur]]iga (u 3650–1900 eKr).<ref name="Kallio84" /> Kallio pakub välja, et algselt Volga-Okaa piirkonnas Volossovo kultuuriga seotud algkeel võis oma hilisemas järgus levida Volga-Kama piirkonda.<ref name="Kallio85" /> [[Daniel Abondolo]] hinnangul oli algkoduks üsna suur ja hõredalt asustatud piirkond Uurali mäestiku lõunapoolse otsa läheduses.<ref name="1BJHi" /> Mõned uurijad on välja pakkunud idee ulatuslikust algkodust, mis hõlmas endasse muuhulgas ka nii Volga-Okaa kui Volga-Kama alad. Kallio algkodu (selle keeleteaduslikus tähenduses) asetsemist nii laial
Täiesti [[Kalevi Wiik#Teooria Euroopa rahvaste ja keelte kujunemisest|erineva algkodu hüpoteesi]] on esitanud [[Kalevi Wiik]], kelle arvates näitavad [[arheoloogia]], [[geneetika]] jt teadusharude andmed, et Uurali keelt<ref name="QNpst" /> (või keeli) kõneldi viimasel jääajal eksisteerinud Ukraina refuugiumis, kust see jää taandudes levis Põhja-Euroopasse.<ref name="k1H82" /> Wiik peab võimalikuks, et enne Ukraina refuugiumit oli varane Uurali keelekuju levinud [[Gravette kultuur]]i (28 000–18 000 aastat tagasi) idaosas ja et omakorda enne seda oli tegu ühe [[Aurignaci kultuur]]i (40 000–28 000 aastat tagasi) väikekeelega.<ref name="55V4h" /> Mõned teisedki keeleteadlased ja arheoloogid on Wiikiga sarnastel seisukohtadel<ref name="EpEEK" /><ref name="lQ4WL" />, kuid valdavalt on teised uurijad tema lähenemise erinevaid aspekte põhjendamatuks või ümberlükatuks pidanud ja laiemat toetust see leidnud ei ole.<ref name="QXCbP" />
39. rida:
Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuse küsimuses. Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.<ref name="Lang" />
Kallio leiab, et III ja II aastatuhande vahetusel eKr oli Uurali algkeel veel ühtne, kuid seda ei räägitud enam geograafiliselt kompaktsel alal, vaid selle murded ulatusid Volga-Okaa piirkonnast läänes Kama-Uurali regioonini idas. Tema järgi oli algkeel III aastatuhande lõpus jagunenud läänemeresoome-mordva, mari-permi ja ugri-samojeedi murreteks, millest järgmise aastatuhande alguses kujunesid eraldi keeled.<ref name="VjWzE" /> Samasugust jagunemist toetavad Jaakko Häkkinen ja Asko Parpola nimetavad neid harusid vastavalt [[lääneuurali keel|lääne]]-, [[keskuurali keel|kesk]]-, ja [[idauurali keel|idauurali]] keeleks ja Parpola lisab, et jagunemine pidi toimuma kiiresti, kuna lääneuurali ja Uurali algkeeled on peaaegu ühesugused.<ref name="ckHZf" /> Traditsioonilist [[Uurali keelepuu]] esialgset jagunemist samojeedi ja soomeugri haruks ei pea Kallio põhjendatuks, kuna see rajaneb peamiselt samojeedi keelte erinevusele sõnavara osas (mida võib seletada hulgaliste paleosiberi laenudega), mitte fonoloogias või [[morfosüntaks]]is.<ref name="V8TiH" /> Samojeedi keelte varase eraldumise
Uue lähenemise raames on alguurali laialilevimist seostatud [[Seima-Turbino fenomen|Seima-Turbino kultuuridevahelise fenomeniga]] (u 1900–1500 eKr), mille pronksesemed levisid kuusemetsade lõunapiiri mööda läänes Soome ja Eestini ning idas Jenissei ja Obi ülemjooksudeni. Hilisemast ajast teada olevad Uurali keelte rühmad asusid just sellel alal. Keele leviku vahendajateks peetakse Seima-Turbino fenomeni alal liikunud ja domineerivas positsioonis olnud sõdalas-kaupmeeste eliiti.<ref name="Kallio85" /><ref name="Parpola156157" /> Parpola hinnangul saab Uurali keeltega siduda Seima-Turbino lääneosa, Uuralitest idas tegutsesid aga algindoaarja keele kõnelejad.<ref name="Parpola160" /> Teisalt on Kallio alguurali keelt sidunud ka Volossovo kultuuriga (u 3650–1900 eKr) ja selle ekspansiooni [[tekstiilkeraamika kultuur]]i levikuga (u 1900–1800 ekr).<ref name="Kallio85" /> Valter Langi arvates pole siiski piisavat alust seostada tekstiilkeraamika levikut Uurali keelekuju levimisega lääne poole, kuna selle kultuuri levikusuundi pole veel kindlaks tehtud.<ref name="keILy" />
| |||