Keemiliste elementide perioodilisussüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
393. rida:
[[William Ramsay]] lisas tabelisse [[väärisgaasid]], mille jaoks Mendelejev ei olnud kohta ette näinud.
 
Alles hilisemate avastuste põhjal selgus, et aatommass on küll seotud prootonite arvuga aatomituumas, kuid õigem on siiski järjestada elemendid just prootonite arvu järgi. 1913 aastal avastas inglise füüsik [[Henry Moseley]] spektraalanalüüsi abil, et keemiliste elementide perioodilisustabeli järjekorra numbrid, pole lihtsalt teoreetilised arvud, järjekorra numbrid, mille järgi elemendid reastuvad aatommassi suuruse järgi, vaid need järjekorra numbrid on ühtlasi keemilise elemendi aatomi tuumas asuvate prootonite [[fakt]]ilised arvud, mis määravad aatomi tuuma laengu suuruse ([[aatomnumber|Z]]). TaMoseley leidis uue, kindla aluse, mille abil elementide järjekorda arvestada ja parandas pisutselle perioodilisustabelitanomaaliaid, pannes elemendid õigesse, loogilisse järjestusse. Ka see, et keemilised omadused on seotud väliskihi elektronide, valentselektronide arvuga, selgus hiljem.
 
Viimase suurema muudatuse tegi tabelis rootsi päritolu USA keemik [[Glenn Theodore Seaborg]], kes lisas [[1940]]. aastal [[aktinoidid]].