Hüpotermia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 195.50.207.30 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. |
P Koondasin skripti abil viited |
||
1. rida:
'''Hüpotermia''' (inglise hypothermia), '''alatemperatuur''', '''vaegsoojumus''', '''allajahtumisseisund''' ehk '''alajahtumine''' on seisund, kus organismi kehatemperatuur on langenud normaalsest madalamale. Inimese kehatemperatuur püsib tänu [[Termoregulatsioon|termoregulatsioonile]] umbes 37 °C juures, alajahtumine tekib kehatemperatuuri langemisel alla 35 °C.<ref name="h1" />
Keha väljaulatuvad osad nagu [[kõrvad]], [[nina]], põsesarnad, [[sõrmed]] ja [[varvas|varbad]] kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid [[Veresoon|veresooni]]. Kehatemperatuuri langedes ilmuvad alajahtumise sümptomid nagu värisemine ja meeltesegadus.<ref name="en"
Mayo Clinic staff (8. juuni 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333 Hypothermia: Definition] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>▼
▲Keha väljaulatuvad osad nagu [[kõrvad]], [[nina]], põsesarnad, [[sõrmed]] ja [[varvas|varbad]] kaotavad soojust kõige kiiremini. Vereringe üritab siseelundeid külmumisest päästa, ahendades nahaaluseid [[Veresoon|veresooni]]. Kehatemperatuuri langedes ilmuvad alajahtumise sümptomid nagu värisemine ja meeltesegadus.<ref name="en">Aldo Tatter (20. jaanuar 2006) [http://www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=78&Itemid=28 Külmakahjustused ja alajahtumine]. Emajõe nupuklubi, viimati uuendatud 18. aprill 2006 (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
Kui hüpotermiat ei ravita, siis võib see viia [[südamerabandus|südamerabanduse]], hingamiselundite töö seiskumise või [[Surm|surmani]].<ref name="h1" />
[[Pilt:WAITING, WAITING. These frostbite casualties of the embattled First Marine Division and Seventh Infantry Division who... - NARA - 542211.tif|pisi|paremal|Külmanäpistusega USA sõdurid ootavad lennukit]]
11. rida ⟶ 10. rida:
Kehatemperatuuri edasisel langemisel sümptomid kas raskenevad või muutuvad nõrgemaks. Külmavärinad on pidevad, esineb kohmakust ja koordinatsiooni puudumist. Kõne on ebaselge ja tekivad raskused mõtlemisega. Otsustusvõime halveneb, näiteks võib tulla soov sooje riideid seljast võtta. Liikumine väheneb, tekib [[Uni|unisus]], jõuetus ja [[apaatia]] enda oleku suhtes. Esineda võib ka järkjärgulist teadvusekaotust. Pulss nõrgeneb ja hingamine aeglustub ning muutub pindmiseks.
===Alajahtumine imikutel===
Tavalised märgid imikute alajahtumise kohta on erepunane, külm [[nahk]] ja loid olek.<ref name="h2"
==Põhjused==
Pikk viibimine igasuguses kehatemperatuurist külmemas [[Keskkond|keskkonnas]] võib viia alajahtumiseni, kui inimene pole sobivalt riides või ei suuda oma seisundit kontrollida.
19. rida ⟶ 18. rida:
* Otsene kontakt millegi eriti külmaga, näiteks külma vee või maapinnaga, juhib soojust kehast välja. Vesi on väga hea [[Soojusjuhtivus|soojusjuht]], seega keha kaotab külmas vees palju kiiremini soojust kui külmas õhus. Sarnaselt sellega kaotab keha palju kiiremini soojust just siis, kui riided on märjad, näiteks [[Vihm|vihma]] käes viibides. Märjad riided tuleks võimalikult kiiresti seljast võtta, katta end kuivade riietega ja liikuda sooja, kuiva kohta.
* [[Tuul]] alandab kehatemperatuuri, kandes ära õhukese sooja õhukihi nahapinna lähedalt.
Imikute ja [[Vanur|vanurite]] puhul tuleks jälgida ka kliimaseadme temperatuuri, mis võib olla keeratud nende jaoks liiga madalale. Probleemiks võib kujuneda ka ebapiisav majasoojustus.<ref name="h3"
==Riskitegurid==
Alajahtumist soodustavad mitmed tegurid:
27. rida ⟶ 26. rida:
* '''[[Alkohol|Alkoholi]] ja [[Uimasti|narkootikumide]] tarbimine'''. Alkohol võib jätta tunde, et keha soojeneb seestpoolt, kuid tegelikult see laiendab veresooni ehk keha hoopis kaotab soojust. [[Stimulant]]ide või alkoholi tarbimine võib mõjutada ka ratsionaalset otsustusvõimet. Kui inimene on joobnud ja ta kaotab külmas ilmas [[Teadvus|teadvuse]], siis tekib tal väga tõenäoliselt alajahtumine.
* '''Teatud tervisehäired'''. Mõned tervisehäired mõjutavad keha võimet kehatemperatuuri reguleerida. Näiteks [[kilpnäärme alatalitlus]] ehk hüpotüreoos, kehv [[toitumine]], [[südamerabandus]], raske liigesepõletik ehk [[artriit]], [[Parkinsoni tõbi]], [[trauma]], [[seljaaju]]kahjustused, põletused, jäsemete tundlikkust mõjutavad häired (näiteks närvikahjustus [[Jalg|jalgades]] [[Diabeet|diabeeti]] põdevatel inimestel), vedelikupuudus ja ülejäänud [[Seisund|seisundid]], mis piiravad [[liikumine|liikumist]] või takistavad vereringet.
* '''[[Ravim|Ravimid]]'''. Mitmed ravimid, sealhulgas teatud [[antidepressandid]], [[antipsühhootikumid]] ja rahustid, võivad mõjutada keha võimet kehatemperatuuri reguleerida.<ref name="h4"
==Tüsistused==
[[Pilt:Wintertenen.jpg|pisi|paremal|Külmamuhud varvastel.]]
34. rida ⟶ 33. rida:
* [[gangreen]] – vereringehäiretest põhjustatud kudede närbumine ja surm (võib olla külmakahjustuse tüsistus)
* külmamuhud – [[Kapillaar|kapillaaride]] ja närvikahjustus, tavaliselt kätes või jalgades
* kaevikpöid – kapillaaride ja närvikahjustus jalgades pikaajalise vees viibimise tõttu<ref name="h5"
==Kontrollimine ja diagnoos==
Alajahtumise [[Diagnoos|diagnoosimine]] on toimub inimese kehaliste näitajate ja hetkeolukorra järgi. Leebete [[Sümptom|sümptomite]] puhul ei pruugi diagnoosi panemine olla nii kerge, näiteks kui siseruumis oleval vanuril on meeltesegadus, koordinatsioonihäired ja kõneprobleemid. Sellistel juhtudel võib olla vaja ülevaatust, mille hulka võib kuuluda päraku[[termomeeter|termomeetriga]] kehatemperatuuri mõõtmine.<ref name="h6"
==Ravi==
Kui keegi tundub olevat alajahtunud, tuleb viivitamatult leida [[arst]]iabi. Abi saabumiseni tuleks jälgida järgmisi juhiseid.
54. rida ⟶ 53. rida:
* '''[[Veri|Vere]] soojendamine'''. Võetakse verd, soojendatakse üles ja süstitakse tagasi kehasse ringlema. Tavalise meetodina kasutatakse selleks hemo[[dialüüs]]imasinat, mida üldiselt kasutatakse vere filtreerimiseks [[Neerud|neerude]] alatalitluse puhul.
* '''Soojad [[veen]]isisesed vedelikud'''. Veeni süstitakse sooja soolalahust, et aidata verel soojeneda.
* '''Maoloputus'''. Sooja soolalahusega saab soojendada [[magu]], [[Kusepõis|põit]] või [[Jämesool|jämesoolt]]. Sooja [[Lahus|lahuse]] sisestamiseks lükatakse väike toru kõrist alla, et jõuda maoni, kusitist sisse põieni jõudmiseks või [[Pärak|pärakust]] pärasoolde.<ref name="h7"
==Ennetamine==
===Sooja hoidmine külmas ilmas===
67. rida ⟶ 66. rida:
* '''Otsi varju'''. Kui sul ei ole võimalik minna siseruumidesse, siis otsi varju tuule eest.
* '''Ole tegevuses'''. Jalutamine, [[jooksmine]] või muu [[liikumine]] aitab kehasoojust hoida.
* '''Tea oma piire'''. Ära võta liigseid [[Risk|riske]] ja jälgi, et lapsed ja vanurid hindaksid olukorda õigesti.<ref name="en" />
===Laste ohutus===
Imikud ja nooremad lapsed võiksid olla täiskasvanuga võrreldes riietatud ühe lisakihiga. Laste õues külma käes veedetud aeg peaks olema piiratud, nad võiksid käia tihti toas ennast soojendamas, võib pakkuda [[Tee_(jook)|teed]] või [[Kakao|kakaod]].
84. rida ⟶ 83. rida:
* '''Paiguta oma keha nii, et vähendada soojuskadu'''. Tõmba jalad kokku, käed vastu külgi ja vii pea taha.
* '''Kogunege kokku'''. Kui kukkusid vette teiste inimestega, moodustage [[ring]], suunates näod ringi sisse, hoides niimoodi soojust.
* '''Ära riietu lahti'''. Ära võta vees olles riideid vähemaks. Nööbi ja tõmba lukud kinni. Kata võimalusel pea. Riiete ja keha vaheline veekiht aitab keha isoleerida külmast veest. Riidest võib lahti võtta alles pärast turvaliselt veest väljumist, kui oled leidnud kuiva ja sooja paiga.<ref name="h8"
==Alajahtumine Eestis==
===Tartu maraton===
92. rida ⟶ 91. rida:
* 1. kiht: [[Aluspesu]] võiks olla hästi kuivavast sünteetilisest materjalist spordipesu (aluspükste ja pikkade pesupükste vahele võib panna ajalehe kubemepiirkonna kaitseks).
* 2. kiht: Suusakombinesoon või kvaliteetsest mikrofliiskangast jakk.
* 3. kiht: Sportlikumal osalejal õhem soojendusdress, kindlasti vähemalt seljaosas hingav. Rahulikumal liikujal veidi soojem tuulekindlast kangast soojendusdress, vajadusel ka vest.<ref name="va"
==Talveuni ja taliuinak==
Maailma külmades piirkondades jäävad paljud [[imetajad]] [[talv]]ekuudeks sügavasse tardumusseisundisse, mida nimetatakse [[Talveuni|talveuneks]].
Külmades piirkondades elavad [[putuktoidulised]] nagu [[Käsitiivalised|nahkhiired]] on sunnitud talvel magama, sest siis ei leidu söögiks [[Putukad|putukaid]]. Ka suslikud ja [[Siil|siilid]] magavad talviti.<ref name=":0"
[[Eesti]] [[Pruunkaru|pruunkarud]] jäävad [[Taliuinak|taliuinakule]]. Suurtel loomadel on uinaku ajal kehatemperatuur veidi üle kolmekümne kraadi. Pruunkarud vahetavad tihti oma asendit ja on tegelikult uinakust hoolimata vajadusel või häirimise korral teovõimelised.<ref
Lindude seas jäävad päriselt talveunne vaid [[Ameerika|Ameerikas]] elavad uniöösorrid ja mõned teised [[Öösorr|öösorrid]].<ref name=":0" />
== Viited ==
{{viited|allikad=
▲<ref name="h1">Mayo Clinic staff (8. juuni 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333 Hypothermia: Definition] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="en">Aldo Tatter (20. jaanuar 2006) [http://www.nupuklubi.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=78&Itemid=28 Külmakahjustused ja alajahtumine]. Emajõe nupuklubi, viimati uuendatud 18. aprill 2006 (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="h2">Mayo Clinic staff (8. juuni, 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333/DSECTION=symptoms Hypothermia: Symptoms] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="h3">Mayo Clinic staff (8. juuni, 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333/DSECTION=causes Hypothermia: Causes] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="h4">Mayo Clinic staff (8. juuni, 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333/DSECTION=risk-factors Hypothermia: Risk factors] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="h5">Mayo Clinic staff (8. juuni, 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333/DSECTION=complications Hypothermia: Complications] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="h6">Mayo Clinic staff (8. juuni, 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333/DSECTION=tests-and-diagnosis Hypothermia: Tests and diagnosis] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="h7">Mayo Clinic staff (8. juuni, 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333/DSECTION=treatments-and-drugs Hypothermia: Treatments and drugs] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="h8">Mayo Clinic staff (8. juuni, 2011) [http://www.mayoclinic.com/health/hypothermia/DS00333/DSECTION=prevention Hypothermia: Prevention] Mayo Clinic (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="va">Andres Laugamets (16. veebruar 2011) [http://www.valgamaa.ee/index.php?rub=10&srub=46&art=2463 Soovitused Tartu maratonile minejatele] Valgamaa koduleht (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name=":0">[http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/talveuni_evelin.htm Talveuni] Miksike (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
<ref name="D0R72">[http://www.looduskalender.ee/node/14995 Talveuni ja taliuinak] 3. november 2012 Looduskalender (Vaadatud 28.10.2013)</ref>
}}
==Vaata ka==
| |||