Laserprinter: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
8. rida:
Laserprinteri tööpõhimõte on järgmine: laserkiir moodustab elektriliselt laetud pöörlevale trumlile prinditava materjali kujutise. Seejärel eemaldatakse fotojuhtivuse mõjul laeng kohtadelt, mis jäävad valguse kätte. Trumli laetud osad korjavad seejärel endale elektrostaatikaga kuiva tindi ehk tooneri osakesed, mille [[trummel]] põletab seejärel lehele kuumuse ja otsese kontakti abil (millega on seletatav väljatulevate lehtede kõrgem temperatuur).
Laserprinterite printimiskiirus sõltub vägagi mudelist ja ka tehtava töö intensiivsusest. Kiiremaid kodukasutajatele mõeldud printereid suudavad printida 200 mustvalget lehekülge minutis (12 000 lehekülge tunnis), värviliste laserprinterite kiirused ulatuvad natuke üle 100 lehekülje minutis (6000 lehekülge tunnis). Suured tööstuslikud printerid on aga mitu mitu korda kiiremad. Kõige kiirem printer on Infoprint 4100 – tööstuslik printer, mis mõeldud raamatute, trükiste ja muude väljaannete jaoks. Infoprint 4100 suudab printida kiirusega 1440 lehekülge minutis.<ref
Printimise kvaliteeti ja täpsust mõõdetakse punktide järgi, mida printer suudab printida ühe tolli (2,54 cm) pikkusele joonele. Mõõtühikuks on DPI (dots per inch). Kui [[nõelprinter]]id suudavad printida teravusega 72–320 DPI ja tindiprinterid enamasti 300–600 DPI, siis laserprinterite teravus võib olla 300–2400 DPI.<ref
Laserprinterid prindivad enamasti A4-paberile, kuid on ka printereid, mis mõeldud A3- ja suurema formaadi jaoks.
27. rida:
*Tindiprinteritest kallimad, eriti kehtib see värvilaserprinterite kohta.
*Suuremad ja raskemad.
*Hooldus on kallim.<ref name="m4M1a" />
*Hooldus on kallim.<ref>{{cite web|url=http://keitss.blogspot.com/2009/12/printer.html |title=Printer |publisher=Keit S |accessdate=2010-12-08}}</ref>▼
==Kserograafia==
40. rida:
Kõigepealt on vaja trummel puhastada eelmistest töödest ülejäänud jääkidest. Kõigepealt pühib kummist tera ülejäänud tooneri trumlilt ja seejärel kas kustutuslampide (vanemate mudelite) või trumli laengu abil (uuematel mudelitel) puhastavad selle elektrostaatiliselt, neutraliseerides kõik varem sinna jäänud elektrilaengud.
Pärast puhastamist valmistab printer trumli ette järgmise pildi saamiseks, andes trumli pinnale negatiivse laengu (
===Paljastamine===
Printeri mälus olevad andmed kirjutatakse trumli pinnale laseriga, milleks aga ei kasutata ei toonerit ega tinti. Trumli peale suunatakse erksa valgusega laser, mis muudab trumli teatud kohtades elektrilaengut. Mälus olev rasterkujus lülitab laserit sisse-välja, kuni see liigub mööda trumlit. Kohtades, kuhu hiljem läheb tooner, neutraliseeritakse laeng umbes
===Ilmutamine===
62. rida:
Kui printimine on lõpetatud, siis neutraalse laenguga pehme plastmassist tera puhastab fotoretseptori kõigest ülejäänud toonerist, mis viiakse jääktooneri mahutisse. Elektrilahenduslamp eemaldab lõpuks fotoretseptorist ülejäänud laengud.
Teatud juhtudel, näiteks paberi kinnijäämise tõttu, võib fotoretseptorile jääda toonerit. Toonerit oldi valmis paberile kandma, aga protsess katkestati enne selle tegemist. Et järgmistele lehtedele ei tekiks plekke, tuleks tooner ära pühkida.<ref
==Ajalugu==
Laserprinteri leiutas Xeroxis [[1969]]. aastal ameerika insener ja leiutaja Gary Starkweather. Esimene prototüüp, mis valmis samal aastal, ehitati modifitseerides Xeroxi enda kserograafilist koopiamasinat. Riistvara valmistamiseks kulus ainult nädal või kaks, aga arvuti kasutajaliidese ja tarkvara valmistamiseks kulus umbes 3 kuud. Starkweather leidis, et kuigi laserid olid tollal kallid, siis nende hinnad peaksid langema aja möödudes ja laserprinteritel on turustamisvõimalus; idee, millele Xeroxi juhatuse liikmeid ägedalt vastu vaidlesid. Ajalugu jäi Starkweatheri poolele ja muutis Xeroxi väiksest koopiafirmast üheks maailma suurimaks.
[[Image:Gary Starkweather.jpg|thumb|250px|Gary Starkweather 2009. aastal]]
Alles [[1970]]. aastal, kui Starkweather liitus Xeroxi uue Palo Alto Teaduskeskusega Californias, sai ta oma projektiga töötamiseks vabad käed. [[1971]]. aastal valmiski esimene töötav laserprinter, mille ta nimetas SLOT-iks (Scanned Laser Output Terminal).<ref
Esimene müügiks mõeldud laserprinter oli IBM 3800, mis tuli välja [[1975]]. aastal. Kasutusalaks oli mahukate dokumentide, näiteks aadressikleebiste ja arvete printimine. See peaaegu toasuurune masin oli üsnagi primitiivne versioon tänapäeval kasutuses olevatest printeritest. Vaatamata oma suurusele, on praegugi paljud 3800 kasutusel. 9700, Xeroxi esimene laserprinter lasti välja [[1977]]. aastal. [[1981]]. aastal lasi Xerox välja ka koos Xerox Star 8010 tööjaamaga esimese laserprinteri, mis oli mõeldud kontorite jaoks. Stari puuduseks oli suur hind (17 000 USD).
Masstootmisse läksid laserprinterid alles koos personaalarvutite populaarsuse kasvuga. Esimene selline oli [[1984]]. aasta HP Laserjet 8ppm, millele konkurendid vastasid õige pea oma toodetega.
Värvilaserprinteritest oli koduarvutile esimene QMS-i ColorScript Laser 1000, mis tuli välja [[1993]]. aastal hinnaga 12 499 USD.<ref
Nagu on tavaline kõikide elektrooniseadmete puhul, on ka laserprinterite hinnad kukkunud aja jooksul märgatavalt. 1984. aastal maksis USA-s HP LaserJet 2995 dollarit, praegu saab odavaima printeri vähem kui 1000 krooni eest. <ref
==Värvilaserprinterid==
Värvilaserprinterites kasutatakse nelja värvi toonerit: tsüaan (cyan), magenta, kollane (yellow) ja must. Nende värvide esitähtede järgi, kus must on võtmevärv (K – key black), nimetatakse seda CMYK-värvimudeliks.
Värvilaserprinterite tööpõhimõte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast. Laserkiirega moodustatakse valgustundliku kihiga kaetud trumli pinnale igale osavärvile vastav kujutis (CMYK-mudel). Trumli pinnale kujunenud elektrilaeng kogub pulbrilise värvaine (tooneri) kujutise reljeefile vastavatesse kohtadesse ja moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on värvipaljundusmasinate jaoks valmistatud spetsiaalne läikpaber. Enamik neist võimaldab printida ka paberi mõlemale poolele.<ref
==Laserprinteri hooldus==
92. rida:
==Võltsimisvastased märgid==
Paljud värvilaserprinterid prindivad märgistamise eesmärgil lehele imetillukesi (umbes 0,1 mm läbimõõduga) kollaseid rastertäppe. Punktidesse on peidetud andmed printimise kuupäeva ja kellaaja kohta, samuti ka printeri seerianumber. See aitab iga printeripaberi jälitada tagasi toojani, et leida seejärel müügikoht ja loodetavasti ka ostja. Paljud digitaalõiguste kaitse organisatsioonid peavad seda jämedaks privaatsuse ja anonüümsuse rikkumiseks.<ref
==Ohud ja ettevaatusabinõud==
107. rida:
Toonerit on lihtne eemaldada pestava riide pealt. Meeles peab pidama, et kuna tooner on vaha või plastpulber, millel on madal sulamistemperatuur, siis peab kasutama pesemiseks külma vett. Isegi leige vesi võib kaasa tuua tooneri sulamise, mis omakorda võib riide pöördumatult rikkuda. Soovitatav on riiet enne pesumasinasse panekut leotada. Kasutada tohiks ainult õrnatoimelisi puhastusvahendeid. Pärast pesu ei tohiks riiet triikida ega kuivatada päikese käes, vaid lasta sel kuivada kusagil varjus.
===Hingamisteede tervis===
Tooneritolm võib sattuda õhku mitmel moel ja üldjuhul ei oma mitte mingisugust tõsisemat terviseriski. Loomulikult nagu iga tolmuga, peab meeles pidama, et piisavas koguses tooneritolmu sissehingamist võib kaasa tuua aevastamis- ja köhimishoogusid. Samas inimesed, kelle hingamisteed on nõrgema vastupanuvõimega (näiteks astma, bronhiidi või muude haiguste tõttu), ei tohiks ise toonerikassette vahetada.<ref name="Ohud"
===Osoon===
119. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Ohud">{{cite web|url=http://www.docs.csg.ed.ac.uk/Safety/general/photocopiers.pdf |title=Photocopiers and Laser Printers Health Hazards |publisher=Health and Safety Department, the University of Edinburgh |accessdate=2010-12-08}}</ref>
<ref name="stJhE">{{cite web|url=http://www.smallportableprinter.com/what-is-the-fastest-computer-laser-printer |title=What Is The Fastest Computer Laser Printer? |publisher=www.smallportableprinter.com |accessdate=2010-12-07}}</ref>
<ref name="VBJLu">{{cite web|url=http://www.ehow.com/list_6676166_advantages-over-dot-matrix-printer_.html |title=What Are the Advantages of Laser Printer Over Dot Matrix Printer? |publisher=ehow.com |accessdate=2010-12-07}}</ref>
<ref name="SGQVJ">{{cite web|url=http://www.askoki.co.uk/encyclo/printertech/inkjet.asp |title=OKI's Technology Guide to Inkjet Printing |publisher=OKI Printing Solutions |accessdate=2010-12-07}}</ref>
▲
<ref name="bLgh4">{{cite web|url=http://www.chaminade.org/mis/Articles/HowLaserPrintersWork.htm |title=How does a laser printer work? |publisher=Chaminade Information Systems |accessdate=2010-12-08}}</ref>
<ref name="N49o7">{{cite web|url=http://www.history-computer.com/ModernComputer/Basis/laser_printer.html |title=Laser Printer of Gary Starkweather |publisher=www.history-computer.com/ |accessdate=2010-12-08}}</ref>
<ref name="AKuKW">{{cite web|url=http://www.tonex.am/eng_info.php |title=Useful Information: Laser jet printers |publisher=tonex.am |accessdate=2010-12-07}}</ref>
<ref name="ix3Ka">{{cite web|url=http://www.printerworks.com/Catalogs/CX-Catalog/CX-HP_LaserJet.html |title=HEWLETT-PACKARD LASERJET PRINTERS |publisher=the Printer Works|accessdate=2010-12-08}}</ref>
<ref name="hbK0E">{{cite web|url=http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=67&Itemid=50 |title=Laser- ja LED printerid |publisher=arvutiweb.ee |accessdate=2010-12-07}}</ref>
<ref name="Ndwf9">{{cite web|url=http://www.eff.org/wp/investigating-machine-identification-code-technology-color-laser-printers |title=Investigating Machine Identification Code Technology in Color Laser Printers |publisher=Electronic Frontier Foundation |accessdate=2010-12-08}}</ref>
}}
{{Arvuti}}
| |||