Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ameerika koloniseerimine skandinaavlaste poolt''' algas juba nii vara kui [[10. sajand]]il, mil skandinaavlased avastasid ja asustasid [[Atlandi ookean]]i põhjaosas asuvaid alasid, sealhulgas [[Põhja-Ameerika]] kirdeosa.<ref>Pálsson, Hermann. [https://books.google.com/books?idname=m-4rb_GhQ5EC&lpg=PP1&dq=The%20Vinland%20sagas%3A%20the%20Norse%20discovery%20of%20America&pg=PA28#v=onepage&q&f=true "The Vinland sagas: the Norse discovery of Americaacd7t"]. Penguin Classics. 1965. Lk 28.</ref>

Skandinaavlaste koloonia [[Gröönimaa]]l pidas vastu peaaegu 500 aastat. Põhja-Ameerika mandriosas asunud asulad olid väikesed ja need ei arenenud välja püsivateks kolooniateks. Kuigi merereisid sinna toimusid mõnda aega (näiteks puidu kogumiseks), puudub tõestusmaterjal skandinaavlaste püsiasulate kohta Põhja-Ameerika mandriosas.<ref>Irwin, Constance. name="Strange Footprints on the LandP3kK4". Harper & Row, New York. 1980. ISBN 0-06-022772-9.</ref>

[[Islandlaste saagad]]e järgi asustasid [[Island]]ilt pärinevad skandinaavlased Gröönimaa esimest korda 980. aastatel. Kuigi ei ole mingit erilist põhjust kahelda nende andmete õigsuses, mida saagad asunduse alguse kohta esitavad, sisaldavad need allikad ka kirjanike ja keskaegse Islandi lugejaskonna kirjanduslikke kinnisideid, mis ei ole aga alati usaldatavad.<ref name="cD8yy" />

[[Eiríkr Punane]] ([[vanapõhja keel]]es ''Eiríkr rauði''), kes oli ettekavatsemata tapmise pärast Islandilt pagendatud, uuris nende kolme pagendusaasta jooksul väidetavalt Gröönimaa edelarannikut ja otsustas sinna koloonia rajada.<ref>Anderson, Rasmus B; toim. John Bruno Hare. [http://www.sacred-texts.com/neu/nda/nda27.htm name="Norse voyages in the tenth and following centuries8eBbT". ''The Norse Discovery of America''.</ref> Ta tegi plaane asunike piirkonda ahvatlemiseks, valides selle sihiga ka nime Gröönimaa ("roheline maa"), et meelitada sinna võimalikke koloniste: "et inimesed oleks sinna minemise osas innukamad, kuna maal oli hea nimi".<ref>[https://en.wikisource.org/wiki/%C3%8Dslendingab%C3%B3k name="Íslendingabók'i2ROw2"] tõlge inglise keelde. Wikisource.</ref> Oma valdused rajas ta lõpuks tema enda järgi nime saanud fjordi ''Eiriksfjord'' ühele kaldale ja selle nimeks sai [[Brattahlíð]]. Sealt andis ta enda järgijatele maatükke.<ref name = "ROBW>Wernick, Robert. "The Seafarers: The Vikings". Time-Life Books, Alexandria, Virginia. ISBN 0-8094-2709-5. 1979.</ref>

Tipphetkel koosnes koloonia kahest asulast, milleks oli Gröönimaa lõunatipus asuv [[Ida-Asula]] ja sellest Gröönimaa läänerannikut mööda edasi asunud [[Lääne-Asula]] (Ida-Asula juures asunud väiksemat asulat peetakse vahel eraldi [[Ivittuut|Kesk-Asulaks]]). Asulates elas tõenäoliselt kokku 2000 kuni 3000 inimest<ref>Lynnerup, N. name="Endperiod Demographics of the Greenland NorseCac4t". Journal of the North Atlantic, 7, 18-24. 2014.</ref> ja ajaloolased on leidnud sealt märke vähemalt 400 talust.<ref name="ROBW" />

Skandinaavia Gröönimaal oli ka oma piiskopkond, mille keskus asus [[Garðar]]is. Sealsed elanikud eksportisid morsakihvasid, karusnahku, köit, lambaid, vaala- või hülgetraani, elusloomi (nt [[jääkaru]]sid) ja kariloomade nahkasid. Elanikkond taotles endale piiskopi määramist aastal [[1126]] ja aastal [[1261]] nõustusid nad [[Norra]] kuninga enda ülemisandaks olemisega. Ent sealsetel elanikel oli jätkuvalt oma seadus ja nad muutusid [[1349]]. aastal peale suuremat osa Euroopast tabanud [[Must surm|katkupuhangut]] peaaegu sõltumatuteks. Aastal [[1380]] astus Norra kuningriik [[Kalmari unioon|personaaluniooni]] [[Taani]] kuningriigiga.<ref name = "TVA>Wahlgren, Erik. "The Vikings and America". Thames and Hudson, New York. 1986.</ref>

On tõendeid selle kohta, et skandinaavlased kauplesid Gröönimaa põliselanikega, keda viikingid kutsusid nimega ''[[skrælingjar]]''. Skandinaavlased võisid kohtuda nii [[Indiaanlased|indiaanlaste]] ([[algonkinid]]e sugulasrahvas [[beotukid]]) kui ka [[Thule]] kultuuri kandjatega, kellest põlvnevad [[inuitid]]. [[Dorseti kultuur]] oli Gröönimaalt skandinaavlaste saabumise ajaks juba taandunud. Skandinaavia kolonisatsiooni traditsioonilisest ulatusest oluliselt kaugemalt on leitud kammide fragmente, rauast kööginõude ja peitlite tükke, malenuppe, laevaneete, puuseppade höövleid ja inuitide paatides kasutatud tammepuust laevafragmente. Ühe inuitide kogukonna varemetest on leitud ka väike vandlist kujuke, mis paistab olevat kuulunud eurooplastele.<ref name = "TVA" />

Koloonia langus algas [[14. sajand]]il. Lääne-Asula hüljati aasta 1350 paiku ja viimane Garðaris resideerunud piiskop suri aastal [[1377]].<ref name = "TVA" /> Peale aastal [[1408]] Gröönimaal registreeritud abielu ei maini enam ükski kirjalik allikas skandinaavlastest asunikke. On tõenäoline, et Ida-Asula oli välja surnud [[15. sajand]]i lõpuks. Sealsetest skandinaavlaste asulatest leitud esemetele tehtud [[radiosüsinikumeetod]]il dateerimise järgi oli 2002. aasta seisuga kõige vanem ese dateeritud aastasse 1430 (± 15 aastat). Languse seletamiseks on pakutud välja mitmeid teooriaid.

[[Väike jääaeg]] võis Gröönimaa ja [[Euroopa]] vahel reisimise ning põllupidamise palju raskemaks muuta. Kuigi kalapüük ja hüljeste küttimine pakkusid võimalust tervislikuks toitumiseks, oli loomakasvatuses rohkem prestiiži ja Skandinaaviamaades oli nälja ja katkuepideemiate tõttu saada järjest enam inimestest tühjaks jäänud talusid. Lisaks võis Gröönimaa vandel olla Euroopa turgudel odavama [[Venemaa]]lt ja [[Aafrika]]st toodud vandli poolt välja tõrjutud.<ref name="www.spiegel.de">Stockinger, Günther. [http://www.spiegel.de/international/zeitgeist/archaeologists-uncover-clues-to-why-vikings-abandoned-greenland-a-876626.html "Archaeologists Uncover Clues to Why Vikings Abandoned Greenland"]. Der Spiegel Online, 10.01.2012.</ref> Nii viisid halvenevad klimaatilised tingimused ja morsakihvade ekspordile ülesehitatud majandusliku süsteemi lagunemine asunduse allakäigule.<ref name="Kintisch">Eli Kintisch. [http://www.sciencemag.org/news/2016/11/why-did-greenland-s-vikings-disappear "Why did Greenland’s Vikings disappear?"] Science, 10. november 2016</ref>

Islandlaste saagade ("[[Eiríkr Punase saaga]]"<ref>J. Sephton (tõlkija). [name=http://sagadb.org/eiriks_saga_rauda.en "The Saga of Erik the RedbFdgr"]. 1880. Icelandic Saga Database. </ref> ja "Gröönimaa saaga" ning peatükid saagades "''[[Hauksbók]]''"" ja "[[Flatey raamat]]") järgi alustasid skandinaavlased Gröönimaast läände jäävate maade avastamist vaid mõni aasta peale Gröönimaa asulate rajamist. Kui kaupmees [[Bjarni Herjólfsson]] aastal [[985]] 400 kuni 700 asunikust<ref name="ROBW" /><ref name="NM2" /> koosneva sisserändajate laevastiku ja 25 teise laevaga (millest 14 retke ka lõpetas) Islandilt Gröönimaale seilas, puhus tuul ta kursilt kõrvale; peale kolme päeva pikkust purjetamist silmas ta laevastikust lääne pool maad. Bjarni, kes oli ainult huvitatud oma isa talu leidmisest, kirjeldas oma avastust [[Leifr Eiríksson]]ile, kes seejärel piirkonda täpsemalt uuris ning sinna ka viisteist aastat hiljem väikese asunduse rajas.<ref name="ROBW" />

Bjarni poolt talle kirjeldatud marsruute, maamärke, hoovuseid, kive ja tuuli kasutades purjetas Leif 35-mehelise meeskonna ja sama [[knarr]]'iga, mida Bjarni oli reisi jaoks kasutanud, ligikaudu 1800 miili [[Uus Maailm|Uude Maailma]]. Ta kirjeldas Hellulandi "tasase ja metsasena, laiade valgete randadega igal pool, kuhu nad läksid ja vaikse kaldega rannajoonega".<ref name="ROBW" /> Leif ja teised olid soovinud, et seda ekspeditsiooni juhiks tema isa Eiríkr Punane ja neil õnnestus teda veenda. Ent kuigi Eiríkr püüdis liituda oma pojaga reisil nende uute maade suunas, kukkus ta hobuselt kui see kalda lähedal märgadel kividel libastus; ta sai vigastada ja jäi maha.<ref name="ROBW" />

Aastal [[1004]] seilas Leifi vend [[Þorvaldr]] 30 mehest koosneva meeskonnaga Newfoundlandi ja veetis talve Leifi laagris. Kevadel ründas Þorvaldr üheksat kohalikku inimest, kes magasid kolme nahaga kaetud [[kanuu]] all. Üheksas ohver põgenes ja naasis peagi abiväega skandinaavlaste laagrisse. Þorvaldri tappis nool, millel õnnestus läbi kaitsva barrikaadi tungida. Kuigi järgnesid veel täiendavad lühikesed vaenutegevused, jäid skandinaavlased sinna veel üheks talveks ja lahkusid seejärel kevadel. Peale seda kavatses Uude Maailma seilata veel üks Leifi vendadest, Þorsteinn, eesmärgiga tuua sealt oma surnud venna keha. Þorsteinn aga suri enne kui ta Gröönimaalt lahkuda jõudis.<ref name="ROBW" />

Aastal [[1009]] võttis [[Þorfinnr Karlsefni]], kes on tuntud ka kui Þorfinnr Vapper, kolmele [[Knarr|laevale]] kariloomad ja 160 meest ning naist<ref name="NM2>Oxenstierna, Eric. "The Norsemen". New York Graphic Soc. 1965. ISBN 1-122-21631-9.</ref> (kuigi ühe teise allika järgi oli asunike arv 250) ja suundus Gröönimaalt läände. Peale karmi talve suundus ta lõunasse ja maabus kohas nimega ''Straumfjord''. Hiljem kolis ta edasi kohta nimega ''Straumsöy'': võimalik, et kuna seal oli vool tugevam. Sealt on üles tähendatud märke indiaanlaste ja skandinaavlaste vahelistest rahulikest suhetest. Omavahel vahetati kaupu: karusnahad ja halli orava (''[[Sciurus carolinensis]]'') nahad vahetati piima ja punase riide vastu, mida kohalikud teatud peakattena ümber oma peade sidusid.

Edasise kohta räägivad allikad erinevat juttu, kuid ühtede andmete järgi tormas mingi hetk metsast välja Karlsefnile kuulunud härg, mis ehmatas pärismaalasi nii, et nad jooksid oma nahast paatide juurde ja sõudsid minema. Kolm päeva hiljem naasid nad koos sõjaväega. Kohalikud kasutasid katapulte, vinnates üles umbes lamba kõhu suuruse<ref name="VS">Magnusson, Magnus; Palsson, Hermann. "The Vinland Sagas". Penguin Books. 1965. ISBN 978-0-14-044154-3.}}</ref> "posti otsas oleva suure tumesinise kera", mis lendas üle meeste peade ja tegi koledat kõminat.<ref name="VS" />

Skandinaavlased taganesid. Leifi poolõde [[Freydís Eiríksdóttir]] oli rase ja ei suutnud taganevate meestega sammu pidada. Ta palus neil lõpetada "selliste haletsusväärsete õnnetusehunnikute" eest põgenemine, lisades, et kui tal olnuks relvad, võinuks ta meestest paremini hakkama saada. Freydís haaras ühele pärismaalaste poolt tapetud mehele kuulunud mõõga, tõmbas ühe oma rinna pihikust välja ning lõi seda mõõgaga. Seepeale hakkasid pärismaalased kartma ja põgenesid.<ref name="VS" />

Põhja-Ameerika mandriosas asunud asulate eesmärk oli kasutada ära sealseid Gröönimaal nappinud loodusvarade, milleks oli karusnahk ja puit, ressursse.<ref>Diamond, Jared. name="e99Mm"Collapse: How Societies Choose to Fail or Succeed".</ref> Ei ole selge, miks need lühiajalised asundused ei muutunud püsivateks, kuid tõenäoliselt olid vähemalt osaliselt selle põhjuseks vaenulikud suhted pärismaalastega, keda skandinaavlased kutsusid nimega ''skrælingjar''.<ref>Murrin, John M; Johnson, Paul E; McPherson, James M; Gerstle, Gary. [https://books.google.com/?idname=4aNIeXqWz9YC&pg=PA6&lpg=PA6&dq=1014:+The+first+European+colony+in+North+America+is+established+at+L%27Anse+aux+Meadows#v=onepage&q&f=true "Liberty, Equality, Power: A History of the American PeopleGd06j"]. Thomson Wadsworth. 2008. ISBN 978-0-495-41101-7.</ref> Sellest hoolimata võisid juhuslikud toidu ja puidu hankimiseks ning kohalikega kauplemiseks tehtud reisid Marklandi kesta isegi kuni 400 aastat.<ref>Schledermann, Peter. name="Voices in Stone. A Personal Journey into the Arctic PastXQNgP". Komatik Series no. 5. Calgary: The Arctic Institute of North America and the University of Calgary. 1996.</ref><ref>Sutherland, Patricia. name="The Norse and Native Norse AmericanstoIIr". William W. Fitzhugh ja Elisabeth I. Ward'i "Vikings: The North Atlantic Saga". 2000. Lk 238-247. Washington, DC: The Smithsonian Institution.</ref>

Kestvate reiside tõestusmaterjali hulka kuulub [[Maine'i penn]]: kuningas [[Olav Kyrre]] valitsemisajast (1067–1093) pärinev Norra münt, mis väidetavalt leiti [[Maine]]'i osariigis ühelt pärismaalastega seotud arheoloogiliste väljakaevamiste paigast. Seega võis skandinaavlaste ja Põhja-Ameerika pärismaalaste vaheline kaubandus toimida veel 11. sajandil või isegi peale seda. Teine tõend pärineb aasta [[1347]] kohta käivatest Islandi annaalidest, kus viidatakse väiksele 18 mehega Gröönimaa päritolu alusele, mis oli puidulastiga Marklandilt Gröönimaale tagasi püüda jõudnud, kuid sattus hoopis Islandile.<ref>[http://www.mnh.si.edu/vikings/voyage/subset/markland/archeo.html name="Markland and HellulandDMAbW". Smithsonian National Museum of Natural History.</ref>

Aastal 2012 tegid Kanada uurijad kindlaks skandinaavlaste võimalike eelpostide jäljed [[Nanook]]'is Baffini poolsaarel [[Tanfield'i org|Tanfield'i orus]] ja lisaks Nunguvik'is, Willows'i saarel ja Avayalik'i saarel.<ref>Pringle, Heather. [http://news.nationalgeographic.com/news/2012/10/121019-viking-outpost-second-new-canada-science-sutherland/ name="Evidence of Viking Outpost Found in CanadaeyRGY"]. National Geographic News. 19.10.2012.</ref><ref>ringle, Heather. [http://ngm.nationalgeographic.com/2012/11/vikings-and-indians/pringle-text name="Vikings and Native AmericansMyqBj"]. National Geographic, vol 11 (221).</ref><ref>The Nature of Things. [http://www.cbc.ca/natureofthings/episode/the-norse-an-arctic-mystery.html name="The Norse: An Arctic MysteryyfKpd"]. CBC Television. 22.11.2012.</ref> 1980. aastatel Baffini saarelt leitud ebatavalisest kangast köis, mida säilitatakse Kanada Tsivilisatsioonimuuseumis, määratleti 1999. aastal kui võimalik skandinaavlaste toodang. See tõi kaasa Tranfield'i oru arheoloogilise uurimiskoha täpsema uurimise.