Graafi kanooniline esitus: erinevus redaktsioonide vahel

Frank Harary <ref> F. Harary. 1972. ''Graph Theory''. Addison-Wesley. ISBN 0201027879 </ref> järgi on kanooniline esitus võimalik globaalinvariantide ([[polünoom]]id, [[spekter|spektrid]] jt) täieliku süsteemi baasil. A. Zõkov <ref> A. Зыков. 1987. ''Основы теории графов''. Наука.</ref> on arvamusel, et see on lahendatav graafi tihedust, tsükleid, klikke jne iseloomustavate lokaalsete invariantide baasil. S. Locke <ref>http//:www.math.fau.edu/locke/isotest</ref> leiab, et isomorfismi testimiseks sobivad hästi kahendsüsteemis esitatud ülipikad 3-kuup-koodid. Kanooniliste vormide otsingud on jätkuvalt aktuaalsed <ref> Y. Gurevich. ''From Invariants to Canonization''. – The Bull. of Euro. Assoc. for Comp. Sci., No. 63, 1997 </ref>. Paraku ei sisalda niisugused esitused teavet graafi struktuuri ega selle sümmeetriaomaduste kohta.

[[struktuurisemiootika|Graafi semiootiline mudel]] aga kujutab endast niisugust kanoonilist esitist mis esitabkujutab niiendast [[isomorfism|isomorfsete graafide]] täielikku [[invariant]]i ning esitab [[graafi struktuur]]i kui ka selle [[graafi sümmeetria|sümmeetria omadusi]] <ref> J.-T. Tevet. ''Graafide identifitseerimine''. S.E.R.R., Tallinn, 2017 ISBN 9789949816514 </ref>.