Edgar von Wahl: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
51. rida:
{{tsitaat2|E. v. Wahl oli muide noores eas olnud tsaari mereväes ohvitser ja oma jutu järgi surunud maha madruste mässu Sveaborgis, Helsingi sõjasadamas või merekindluses, nüüdse nimega Suomenlinnas, aastal 1905 või 1906. Seda aega pidas ta vist pühaks, sest aastakümneid hiljem, näiteks minu õe pulmas esines ta tsaariaegses mundris.|Olev Mikiveri mälestused, trükis ilmunud 1993. aastal<ref name="mikiver" />}}
[[Viapori ülestõus]]u mahasurumisel Wahl tõenäoliselt siiski ei osalenud, sest oli selleks ajaks juba teenistusest vabastatud.<ref name="AA3" /> Mõningatel andmetel oli Wahl tegevteenistuses ka [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.<ref name="volker3" />
===Õpetajana Tallinna Peetri Reaalkoolis===
1894. aasta lõpus kolis Wahl Tallinnasse, kus veetis suurema osa oma edasisest elust. Sama aasta sügisel oli ta saanud [[Tallinna Peetri Reaalkool]]i matemaatika ja füüsika õpetaja koha. Ta õpetas edaspidi ka joonestamist [[Elise von der Howeni tütarlastekool|paruness von der Howeni tütarlastekoolis]], [[Tallinna Hansakool|Hansakoolis]], [[Tallinna Toomkool|Toomkoolis]] ja mujalgi.<ref name="AA2" /> Wahli õpetamisstiili on oma mälestustes kirjeldanud aastatel 1906–1909 Peetri reaalkoolis õppinud hilisem haridustegelane [[Aleksander Veiderma]]:
{{tsitaat2|Matemaatikat ja füüsikat õpetas veel Edgar von Wahl, endine mereväeohvitser, kellel oli alati varuks mõni tabav märkus mõne sündmuse või isiku kohta. Ta oli kaunis räpakas füüsikakatsete korraldamisel: sageli murdusid riistad ja purunesid klaasid. Tema suhtumine õpilastesse oli lihtne, mida kinnitab ka hüüdnimi Sass.|Aleksander Veiderma mälestused<ref name="veiderma" />}}
===Linnavolinikuna Esimese maailmasõja eel ja ajal===
Õpetajaameti pidamise kõrval sisenes Wahl enne
Pärast Esimese maailmasõja algust tabasid Vene impeeriumis elanud sakslasi repressioonid, mis ei jätnud täielikult puutumata ka Wahli. Näiteks suleti [[Tallinna aadliklubi]], mille liige Wahl oli olnud.<ref name="AA5" /> 1914. aasta sügisel sattus ta saksapäraste kohanimede ümbermuutmise propagandakampaania keskmesse. Linnavolinikuna osales ta Tallinna linna nime muutmise aruteludes, mis järgnesid linnapea [[Jaan Poska]] ettepanekule asendada saksakeelne Revel vanavene keelest pärineva Kolõvaniga (seejuures kasutati asja arutamisel ebaõiget nimekuju Kalõvan). Wahl leidis, et linna vanimad nimed olevat olnud hoopis Ledenets või Lindanisa. Ühtlasi tundis ta huvi, kui palju nime muutmine maksma võiks minna, mille peale olevat volikogus puhkenud "üleüldine naer". Nime muutmiseks vajalikud hääled saadi volikogus ka lõpuks kokku, ent muutmise endani ei jõutud.<ref name="must" />▼
Wahl valiti linnavolikokku ka 1917. aastal vahetult enne [[Veebruarirevolutsioon]]i toimunud valimistel. Uues volikogus sai temast tuletõrje-, rahvahariduse ja linna pandimaja asjade komisjonide liige, samuti jätkas ta ehitusmälestiste komisjoni liikmena. Ent 1917 augustis valiti juba uus volikogu ja sellega Wahli poliitiline tegevus ka lõppes.<ref name="AA6" />▼
===Elu iseseisvas Eestis===
1918. aasta veebruaris, iseseisvuse väljakuulutamise ajal oli Wahl avaldanud soovi saada relvakandjaks ja astuda seega korrakaitsesalga liikmeks. Relvaloa kirjutas talle välja oma õpilane, kes on seda seika hiljem meenutanud:
{{tsitaat2|Relvatahtjate seast mäletan vaid üht – minu füüsika õpetajat hra Vahli. Mäletan teda vist selle meeleolu tõttu, mis võis kerkida noore õpilase hinges, kui tema õpetaja palub temalt relva.|Initsiaalidega N. Rg. endine Reaalkooli õpilane 1934. aastal<ref name="kaitsekodu" />}}
Samas oli ta ka väga otsekohene, mistõttu võis teiste õpetajatega konflikti sattuda. Näiteks ei sallinud ta moodsat kunsti, mida väljendas varjamatult kooli kunstiõpetaja üleskutsel toimunud kunstinäituse külastusel.Seejuures olevat ta moodsat kunsti võrrelnud kommunismiga:
67. rida ⟶ 74. rida:
Wahl jäi pensionile 1920. aastate keskel, ent jätkas osakoormusega õpetamist veel kuni 1933. aastani. Pensionile jäämise järel pühendus ta oma hobidele, eriti juba Peterburi aegadest südameasjaks saanud tehiskeeltele.<ref name="AA8" /> Ta oli 1929–30 ka ajakirja [[Estländische Wochenschau]] toimetaja.<ref name="AA10" /> Umbes samal ajal süvenes ka tema huvi 16. sajandi prantsuse ennustaja [[Nostradamus]]e ja tema ennustuste vastu, millest ta rääkis pikemalt 1932. aasta suvel [[Uudisleht|Uudislehele]] antud intervjuus.<ref name="uudisleht" />
▲Õpetajaameti pidamise kõrval sisenes Wahl enne [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkemist ka poliitikasse. 1913 valiti ta Tallinna linnavolikogu liikmeks. Samal aastal sai temast volikogu vanade ehitusmälestiste kaitse komisjoni liige. Hoolimata õpetajaametist ei tegelenud Wahl linnavolikogus haridusküsimustega. Üldse oli ta volikogu istungitel küll aktiivne kohalkäija, ent sõna võttis vähe.<ref name="AA4" />
▲Pärast Esimese maailmasõja algust tabasid Vene impeeriumis elanud sakslasi repressioonid, mis ei jätnud täielikult puutumata ka Wahli. Näiteks suleti [[Tallinna aadliklubi]], mille liige Wahl oli olnud.<ref name="AA5" /> 1914. aasta sügisel sattus ta saksapäraste kohanimede ümbermuutmise propagandakampaania keskmesse. Linnavolinikuna osales ta Tallinna linna nime muutmise aruteludes, mis järgnesid linnapea [[Jaan Poska]] ettepanekule asendada saksakeelne Revel vanavene keelest pärineva Kolõvaniga (seejuures kasutati asja arutamisel ebaõiget nimekuju Kalõvan). Wahl leidis, et linna vanimad nimed olevat olnud hoopis Ledenets või Lindanisa. Ühtlasi tundis ta huvi, kui palju nime muutmine maksma võiks minna, mille peale olevat volikogus puhkenud "üleüldine naer". Nime muutmiseks vajalikud hääled saadi volikogus ka lõpuks kokku, ent muutmise endani ei jõutud.<ref name="must" />
▲Wahl valiti linnavolikokku ka 1917. aastal vahetult enne [[Veebruarirevolutsioon]]i toimunud valimistel. Uues volikogus sai temast tuletõrje-, rahvahariduse ja linna pandimaja asjade komisjonide liige, samuti jätkas ta ehitusmälestiste komisjoni liikmena. Ent 1917 augustis valiti juba uus volikogu ja sellega Wahli poliitiline tegevus ka lõppes.<ref name="AA6" />
===Teise maailmasõja ajal===
88. rida:
1944. aastal aset leidnud [[Märtsipommitamine|Märtsipommitamise]] käigus hävis Wahli arhiiv, mis oli talle suureks vapustuseks. Kolm aastat hiljem meenutas ta [[Soome]] oktsidentalistile Armand Ramstedtile saadetud kirjas, et toimunu oli tõeline katastroof, mille käigus läksid kaotsi paljud asendamatud ja unikaalsed materjalid.<ref name="AA12" /><ref name="ramstedt" />
===Elu lõpp ja surm===
1945. aasta veebruaris koostatud [[Sakslaste küüditamine (1945)|sakslaste küüditamisaktsiooni]] nimekirjas oli sarnaselt teistele veel Eestis elavate sakslastele ka Wahli nimi. Augustis toimunud küüditamise käigus kuulus Wahl aga nende kümnekonna inimese hulka, keda välja ei saadetud või kelle asukohta kindlaks teha ei suudetud. Ehkki Wahli pääsemise põhjused ei ole täpselt teada, on teada, et mõnel juhul langetas küüditamist läbi viinud operatiivgrupi juht otsuse raskelt haigeid või invaliide mitte ära viia, otsuse tegemist võis seejuures mõjutada haigla töötajate arvamus. Seega päästis just vaimuhaiglas viibimine suure tõenäosusega Wahli juba teistkordselt.<ref name="AA13" />
205. rida:
<ref name="volker1">Volker von Wahl, lk 243.</ref>
<ref name="volker2">Volker von Wahl, lk 241.</ref>
<ref name="volker3">Volker von Wahl, lk 242.</ref>
<ref name="dieter">Dieter von Wahl. Die deutsch-baltischen studentischen Verbindungen in Dorpat und Riga. – Erlebtes Livland: Die Familie v. Wahl 1795–1993. Weißenhorn 1995, lk 288–294, siin lk 294.</ref>
<ref name="nevania">Hesse, lk 32, 178.</ref>
| |||