Tarkvararaamistik: erinevus redaktsioonide vahel

resümee puudub
PResümee puudub
Resümee puudub
Tarkvararaamistike loojate eesmärgiks on hõlbustada mingile arendusele esitatud spetsiifiliste talitusnõuete täitmist seeläbi, et "reaprogrammeerija" ei pea enam tegelema süsteemi üldise töötamise pisiasjadega. Näiteks võiks meeskonnal kuluda oluliselt vähem aega pangandustarkvara arendamiseks, kui nad saavad maksimaalselt tegeleda valdkonnaspetsiifilistele nõuetele vastava koodi loomisega, selle asemel, et süveneda HTTP päringute vastuvõtmise detailidesse.
 
Tarkvararaamistikust saadav töötundide võit võiks olla seda suurem, mida rohkem seda erinevates projektides taaskasutatakse ja mida levinum see arendajate seas on. On levinud kriitika, et programmeerija peab lisaks oma tavalistele töövahenditele õppima ka veel raamistiku eripärasid tundma ja seetõttu tarnitakse tarkvara just ebaefektiivsemalt, kui seda oleks tehtud rätseplahendusena. Heaks päriseluliseks näiteks, mis tõendab vastupidist, võiks pidada laialt levinud kontoritarkvara, mida oskavad vajadusel kasutada paljud eri inimesed, mis vahetab omasugustega andmeid ja sisaldab endas teatud valdkonna parimaid praktikaid.
 
Kõige paremini on ajahambale vastu pidanud tarkvararaamistikud, millel on teatud 'elegants' - nende peale ehitatud rakenduse kood on lühidam, loetavam ja lihtsamini muudetav, kui see oleks ilma raamistikuta.
== Näited ==
 
Tarkvararaamistikud sisaldavad tihti suurt osa erinevat abikoodi, et alglaadida lõppkasutajani jõudev rakendus, kuid on lõpuks ise teatudkindla fookusega, näiteks:
 
* Joonistamine, heliloome ja joonestamine ([[CAD]])
* Finantsmodelleerimine
* [[Veebiraamistik|Veebiraamistikud]]
10

muudatust