Edgar Puusepp: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrke eemaldamine |
|||
30. rida:
Puusepp oli Euroopa meistrivõistluste hõbemedaliomanik [[1939]], [[NSV Liit|NSV Liidu]] individuaalne meister [[1944]] ja [[1947]], hõbe 1947 ja pronks [[1945]], meeskondlik hõbe 1945, 1947 ja [[1948]] ning pronks [[1946]], 11-kordne Eesti meister, [[meistersportlane]] (1944), [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]] ([[1951]]). Kui kaal ja maadlusviis on nimetamata, võistles ta [[kreeka-rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadlus]]e [[kergekeskkaal]]us.
Klubi: [[Tallinna Sport]]<ref name="lk320
Puusepp oli üleliidulise ([[1949]]) ja rahvusvahelise ([[1952]]) kategooria kohtunik, NSV Liidu aukohtunik ([[1964]]), NSV Liidu teeneline treener ([[1956]]).
Edgar Puusepa esimene treener oli [[Osvald Käpp]].<ref name="lk246
== [[1935]] ==
Puusepp arvati esimest korda Eesti koondisse [[Turaani turniirid|III Turaani turniiril]] [[15. november|15.]]–[[17. november|17. novembril]] [[Tallinn]]as. Selle võitis Eesti (18 punkti) [[Soome]] (14) ja [[Ungari]] (10) ees. Oma kaalu võitsid [[Voldemar Väli]], Edgar Puusepp, [[Ago Neo]], [[Olaf Luiga]] ja [[Kristjan Palusalu]]. [[Kärbeskaal (maadlus)|Kärbeskaal]]lane [[Evald Sikk]] tuli teiseks ja [[sulgkaal]]lane [[Harald Miss]] kolmandaks.<ref name="lk136
Eesti meistrivõistlustel sai Puusepp medali<ref name="lk136" />, meistriks tuli [[Osvald Laan]].<ref name="lk320" />
== [[1936]] ==
Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis tuli Osvald Laan.<ref name="lk320" />
Edgar Puusepa arvamine Eesti koondisse [[1936. aasta suveolümpiamängud|Berliini olümpiamängudeks]] võib tekitada küsimusi. Puusepp polnud veel kordagi Eesti meistriks tulnud. Enne ja pärast olümpiat valitses Eestis kergekeskkaalu Osvald Laan, kellele aga ikka ja jälle koondises Puuseppa eelistati<ref name="lk144
Olümpial osales kergekeskkaalus 14 meest. I ringis kaotas Puusepp [[Fritz Schäfer]]ile ([[Saksamaa]]) 1:2, seljatas siis [[Gyula Vincze]] (Ungari) ja [[Jean De Feu]] ([[Belgia]]) ning kaotas punktidega [[Rudolf Svedberg]]ile ([[Rootsi]]). I Svedberg, II Schäfer, III [[Eino Virtanen]] (Soome), IV Puusepp.<ref
Kristjan Palusalu sai olümpialt kaks kulda, Ago Neo hõbeda ja pronksi ning Voldemar Väli pronksi. Riikide arvestuses oli I Rootsi 20, II Soome 11, III Ungari, IV Eesti ja V Saksamaa 10 punktiga<ref
== [[1937]] ==
Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis tuli Osvald Laan.<ref name="lk320" />
[[17. märts|17.]] ja [[18. märts]]il Tallinnas võitis Eesti A-koondis Soome A 5:2 ja Eesti B Soome B 4:3. Eesti A-s võitis Puusepp [[Antti Mäki|Antti Mäe]] 3:0, Eesti B-s sai kergekeskkaalus A. Väärt Eino Virtaselt seljakaotuse ajaga 14.46. Ajakirjanduses tõsteti Puuseppa esile.<ref
Euroopa meistrivõistlustel [[Pariis]]is jäi Puusepp avaringis vabaks ja siis seljatas E. Jenseni ([[Taani]]). Kolmandas ringis tegi aga Puusepp rumala vea: jäi kuulama kohtuniku manitsust. Kuna kohtunik ei andnud sinna juurde vilet, siis aeg tegelikult jooksis, vastane Fritz Schäfer tegi võtte ja viis Puusepa [[parter]]isse, kust eestlane alles suurte pingutustega pääses. Kuigi edaspidi käis Puusepp vastasele ägedalt peale ja väsitas ta täielikult, andsid kohtunikud ikkagi 3:0 võidu sakslasele. Neljandas kohtumises maadles Puusepp tujutult [[Jean Jourlin]]i ([[Prantsusmaa]]) vastu ja kaotas 1:2, mistõttu mõlemad välja langesid. I Schäfer, II [[Karel Zvonař]] ([[Tšehhoslovakkia]]), III [[Walter Massop]] ([[Holland]]), IV Puusepp, V Jourlin.<ref
Kristjan Palusalu tuli Euroopa meistriks, Ago Neo teiseks ja Voldemar Väli kolmandaks. 1. Rootsi 13, 2. Soome 9, 3. Saksamaa 9, 4. Eesti 6<ref
[[3. oktoober|3. oktoobril]] võitis Eesti Riias Läti 4:3. Punkti tõid Väli, Puusepp, Neo ja Palusalu.<ref name="lk151
== [[1938]] ==
Märtsi alguses peetud Eesti meistrivõistlustel [[Narva]]s võitis Puusepp Osvald Laane ja tuli esimest korda Eesti meistriks<ref
[[14. märts]]il kaotas Eesti A Helsingis Soome A-le 2:5 (võitsid [[Voldemar Roolaan]] ja Kristjan Palusalu, kaotasid [[Johannes Looaru]], [[Evald Sumil]], Voldemar Väli, Edgar Puusepp ja Ago Neo) ning Eesti B Soome B-le samuti 2:5.<ref
Euroopa meistrivõistlusi Tallinnas [[24. aprill|24.]]–[[27. aprill]]il [[Estonia (teater)|Estonia teatris]]<ref name="lk151" /> alustas Puusepp töövõitudega [[Jozef Herda]] (Tšehhoslovakkia), A. Arikani ([[Türgi]]) ja E. Christenseni (Taani) üle, kuid kaotas siis taas Fritz Schäferile 0:3 ja langes välja. I Fritz Schäfer, II Rudolf Svedberg, III Antti Mäki, IV Puusepp.<ref
Johannes Kotkas tuli Euroopa meistriks, [[Nikolai Karklin]] teiseks ja Voldemar Roolaan kolmandaks. Riikide arvestuses kogus Rootsi 15, Soome 10, Saksamaa 7, Eesti 6, [[Läti]] 2, Türgi ja [[Norra]] 1 punkti<ref
[[14. november|14. novembril]] Tallinnas alistas Eesti Saksamaa 5:2. Puusepp kaotas taas Schäferile 0:3. Ta maadles siiski üsna hästi, kuid taktikavea tõttu lasi end tõmmata korraks üle silla. See otsustaski. Võitsid [[Martin Maiste]], [[Adalbert Toots]], Voldemar Roolaan, Ago Neo ja Johannes Kotkas, veel kaotas sulgkaallane Aleksander Kukk.<ref
== [[1939]] ==
[[Pilt:Edgar Puusepp wrestling.jpg|pisi|Edgar Puusepp maadleb Berliinis Fritz Schäferiga (1939)]]
[[20. jaanuar]]il [[Berliin]]is kaotas Eesti Saksamaale revanšmatši 3:4. Kolmes kergemas kaalus said Martin Maiste, Hugo Veisman ja [[Aat Männis]] seljakaotuse, erapoolik kohtunik luges ka Voldemar Roolaanele seljakaotuse. Edgar Puusepp võitis lõpuks ometi Schäferi 2:1. Võitsid ka Ago Neo ja Johannes Kotkas.<ref
[[28. veebruar]]il võitis Eesti Tallinnas Läti 6:1. Ainsa seljavõidu sai Maiste, sulgkaallane Sumil kaotas 0:3, punktidega võitsid Toots, Puusepp, Roolaan, Neo ja Kotkas.<ref name="lk163
Eesti meistrivõistlustel jäi Puusepp Tartus jällegi Osvald Laane järel teiseks<ref name="lk163" />. Laan võitis ka vabamaadluses [[9. detsember|9.]] ja [[10. detsember|10. detsembril]]<ref
[[25. märts|25.]] ja [[26. märts]]il kaotas Puusepp maavõistlusel Soomega Eino Virtasele 1:2. B-koondiste kohtumises sai Laan T. Lempiselt seljakaotuse ajaga 11.54. Eesti A kaotas 3:4, Eesti B võitis 4:3. Eesti A-s võitsid Roolaan, Neo ja Kotkas, kaotasid neli kergemat meest: Maiste, Veisman, Väli ja Puusepp.<ref
Euroopa meistrivõistlustel [[Oslo]]s [[25. aprill|25.]]–[[28. aprill]]il osales 12 maad 58 maadlejaga, kergekeskkaalus 7 meest. Kohe alguses tõi loos vastu Fritz Schäferi ja Puusepp kaotas 1:2. Kuid teises voorus õnn naeratas Puusepale: ta jäi vabaks. Kolmandas ringis keerles Puusepp nagu vurr tulevase türklasest olümpiavõitja ([[1948. aasta suveolümpiamängud|London 1948]]) [[Celal Atik]]i ümber, oli kogu matši jooksul aktiivsem ja võitis 3:0. Ja seekord rohkem polnudki tarvis maadelda: neljandas voorus jäi ta jälle vabaks. I Schäfer, II Puusepp, III Virtanen. Virtasel said kaotuspunktid täis ja hõbedakohtumine jäi ära.<ref
Johannes Kotkas võitis, Ago Neo oli kolmas. Riikide arvestuses oli 1. Rootsi 13, 2. Soome 9, 3. Saksamaa 7, 4. Eesti 6, 5. Türgi 4, 6. Ungari 2, 7. Norra 1 punktiga<ref
[[19. november|19. novembril]] [[Riia]]s võitis Eesti Läti 5:2. Sulgkaallane Artur Roos kaotas 35 sekundiga. Punktidega kaotas ka Voldemar Mägi [[keskkaal]]us. Võitsid Maiste, Väli, Puusepp, Roolaan ja Kotkas.<ref
== [[1940]] ==
Eesti meistrivõistlustel [[2. märts|2.]] ja [[3. märts]]il seljatas Puusepp kõik vastased peale Laane, keda võitis punktidega, ja tuli Eesti meistriks<ref
== [[1941]] ==
Eesti ([[Mati Maiste]], Evald Sumil, Voldemar Väli, Edgar Puusepp, Voldemar Mägi, Voldemar Roolaan, Johannes Kotkas) võitis märtsis [[Taga-Kaukaasia]] turneel [[Gruusia]] kaks korda 7:0. [[Aserbaidžaan]]ile kaotati 3:4 (Puusepp kaotas NSV Liidu meistrivõistluste hõbedale Fedossovile, võitsid Maiste, Roolaan ja Kotkas). [[Moskva]] võideti 5:2 (Maiste ja Väli kaotasid). Riias võideti Läti 6:1.<ref
== [[1942]] ==
Enamik Eesti maadlusparemikust oli Nõukogude tagalas. [[Eesti Laskurkorpus]]e koondis kaotas sügisel Moskvas Moskvale 2:5, Puusepp ja Kotkas võitsid. See võistlus oli mõeldud kuulujuttude kummutamiseks, et eesti maadlejad olevat vangilaagrisse saadetud.<ref
== [[1943]] ==
Puusepp tuli Moskva lahtistel meistrivõistlustel teiseks (Johannes Kotkas ja [[Johannes Kaubi]] võitsid).<ref
== [[1944]] ==
Edgar Puusepp sai [[20. mai|20.]]–[[22. mai]]l NSV Liidu meistrivõistlustel (8 meest ringsüsteemis) 1 seljavõidu, 5 punktivõitu ja ühe küsitava punktikaotuse ning tuli NSV Liidu meistriks. Ka Johannes Kaubi pidanuks võitma, kuid kohtunikud jätsid ta kolmandaks. Johannes Kotkas tuli meistriks.<ref
Puusepp sai meistersportlaseks.<ref name="lk246" />
Puusepp astus [[NLKP]] liikmeks.
118. rida:
== [[1945]] ==
Nõukogude Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel võitis Eesti I ringis kodus Läti 6:1. Võitsid Kaubi, Sumil, Toots, Puusepp, Roolaan ja Kotkas, ainult [[August Kukk]] kaotas keskkaalus. II ringis võideti [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]] võõrsil 6:1 ja jõuti finaalturniirile Moskvasse. Seal võideti [[Tbilisi]] 5:2 ja [[Kiiev]] 4:3, kuid Moskva võitis Kiievi 4:3 ja Tbilisi 6:1. Pronksikohtumises võitis Kiiev Tbilisi 5:2. Kullakohtumises võitsid Kaubi, Roolaan ja Kotkas, kuid kaotasid Juhan Looaru, Adalbert Toots, Edgar Puusepp (NSV Liidu meistrivõistlustel viimaseks jäänud S. Maruškinile seljaga) ja Edgar Rohtmets. Kokku 3:4 ja hõbemedalid.<ref
Individuaalsetel meistrivõistlustel kaotas Puusepp moskvalastele V. Kožarskile ja S. Maruškinile 1:2, kuid võitis ülejäänud 5 vastast ja sai pronksmedali. Kaubi võitis kärbeskaalus, Kotkas oli raskekaalus teine ja võitis absoluutses kategoorias, vabamaadluses said pronksmedali [[August Väät]] ja [[Artur Lõhmus]].<ref
Puusepp tuli ka Eesti meistriks.<ref
Puusepp hakkas Kalevis tööle treenerina<ref
== [[1946]] ==
Puusepp tuli [[Haapsalu]]s Eesti meistriks keskkaalus.<ref name="lk201" />
Nõukogude Liidu meeskondlikud meistrivõistlused peeti Riias. Osalesid 10 liiduvabariiki, Moskva ja [[Leningrad]]. Eesti võitis [[Armeenia]] 6:1 ja Aserbaidžaani 5:2, kuid kaotas poolfinaalis Moskvale 2:5. Võitsid Juhan Looaru ja Edgar Puusepp (V. Kožarskit), punktikaotuse said [[Boris Sülluste]] ja Voldemar Roolaan. Seljakaotuse said [[Elmar Runge]], August Väät ja [[Sergo Koosler]]. Ukraina koosseisus oli küll 5 NSV Liidu meistrit, kuid siiski suutis Eesti võita pronksmedali, sest [[raskekaal]]us polnud neil meest väljas. Võitsid Looaru, üllatuslikult ka Väät ja otsustavas kohtumises Roolaan. Kaotasid Sülluste, Runge ja Puusepp (V. Trubtšaninovile). Moskva võitis finaalis [[Vene NFSV]] 6:1.<ref
Individuaalselt oleks Puusepp võinud saada medali, kuid ta diskvalifitseeriti, sest ei olnud rahul kohtunike tegevusega. Kotkas võitis, Kaubi tuli teiseks. Vabamaadluses tuli Kotkas teiseks.<ref name="lk201" />
Puusepp oli üks viiest mehest, kellele esimestena anti vabariikliku kategooria maadluskohtuniku õigused (veel [[Erich Byström]], [[Aleksander Ojala]], Boris Sülluste ja [[Gustav Vaher]]).
138. rida:
== [[1947]] ==
Puusepp tuli Eesti meistriks.<ref name="lk320" />
Puusepp võitis NSV Liidu meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses oma peakonkurendid V. Kolomiitsevi, V. Košarski ja S. Maruškini ning tuli teist korda NSV Liidu meistriks. Elmar Runge võitis pronksmedali.<ref name="lk203
NSV Liidu meistrivõistlused vabamaadluses peeti Tallinnas [[Kadrioru tennisehall]]is ning täismaja ees esinesid eestlased hiilgavalt: Juhan Looaru ja Johannes Kotkas tulid meistriks, Edgar Puusepp ja Elmar Runge teiseks ning Johannes Kaubi kolmandaks.<ref name="lk203" />
NSV Liidu võistkondlikke meistrivõistlusi ei peetud enam liiduvabariikide, vaid spordiühingute vahel. Edgar Puusepp, Elmar Runge ja Boris Sülluste tulid [[ametiühing]]ute koondises hõbemedalile. [[Dünamo (ühing)|Dünamo]] koondises võitis Johannes Kotkas, [[Spartak (spordiühing)|Spartaki]] koondises oli [[Boris Meos]] kolmas.
148. rida:
== [[1948]] ==
Puusepp tuli mõlemas maadlusviisis Eesti meistriks.<ref name="lk320" />
[[Baltimaad]]e esimesel spartakiaadil Riias jäi Eesti kehva ettevalmistuse tõttu teiseks (Läti 36, Eesti 35 p.)<ref
NSV Liidu meistrivõistlustel oli Puusepp Kreeka-Rooma maadluses 8. ja vabamaadluses 5. Johannes Kotkas võitis Kreeka-Rooma maadluses kulla ja vabamaadluses hõbeda. Lisaks sai vabamaadluses Juhan Looaru kulla ja Boris Meos pronksi.<ref name="lk206
NSV Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel tulid Puusepp, Runge ja Sülluste taas ametiühingute koondises hõbedale. Dünamo koondises võitsid Kaubi ja Kotkas, armee koondises oli [[August Englas]] kolmas.
158. rida:
== [[1949]] ==
Esimese eestlasena sai Puusepp üleliidulise kategooria maadluskohtunikuks.<ref name="lk305
NSV Liidu meistrivõistlustel oli Puusepp Kreeka-Rooma maadluses 6. Johannes Kotkas võitis hõbeda. Vabamaadluses tuli August Englas NSV Liidu meistriks ja Juhan Looaru kolmandaks.<ref name="lk206" />
Puusepp tuli Kreeka-Rooma maadluses Eesti meistriks.<ref name="lk320" />
== [[1950]] ==
Maadlusaeg lühenes 20 minutilt 15-le.<ref name="lk209
Puusepp tuli Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus Eesti meistriks.<ref name="lk322" />
NSV Liidu meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses oli Puusepp väga heas vormis, aga otsustavate kohtumiste eel vigastas käe ja jäi neljandaks. Kotkas tuli NSV Liidu meistriks.<ref name="lk209" />
Baltimaade II spartakiaadil [[Vilnius]]es võitis Eesti Leedu 8:0 ja Läti 6:2.<ref name="lk212
== [[1951]] ==
Puusepp tuli mõlemas maadlusviisis keskkaalus Eesti meistriks.<ref name="lk322" />
NSV Liidu meistrivõistlustel jäi Puusepp 9. kohale. Meistriteks tulid Kotkas ja Englas, [[Helmut Puur]] võitis pronksmedali.<ref name="lk209" />
Puusepp määrati Vabariikliku Spordikomitee Maadlussektsiooni aseesimeheks (esimees oli Johannes Kotkas).<ref
1951–[[1957]] oli Puusepp NSV Liidu maadluskoondise treener.<ref name="lk246" />
Puusepp sai NSV Liidu teeneliseks meistersportlaseks<ref name="lk305" /> (teistel andmetel 1949<ref name="lk246" />).
== [[1952]] ==
Edgar Puusepp sai esimese (ja kuni [[1973]] ainsa) eestlasena rahvusvahelise kategooria maadluskohtunikuks<ref name="lk305" />. Ta osales ka [[1952. aasta suveolümpiamängud|Helsingi olümpiamängudel]]. Kohtunikuna<ref
Baltimaade III spartakiaadil Tallinnas võitis Eesti nii Leedu kui Läti 8:0. Maadlesid [[Sergei Kaškin]], V. Aasaots, Johannes Kaubi, [[Helmut Puur]], Elmar Runge, Edgar Puusepp keskkaalus, August Englas ja Johannes Kotkas.<ref name="lk212" />
== [[1956]] ==
Puusepp sai NSV Liidu teeneliseks treeneriks. Ainult Boris Meos on veel maadluses sama tiitli saanud ([[1965]]).<ref name="lk305" />
Puusepp osales [[1956. aasta suveolümpiamängud|Melbourne’i olümpial]] kohtunikuna<ref
== [[1964]] ==
Puusepp sai NSV Liidu aukohtunikuks. Ainult Erich Byström on veel maadluses sama tiitli saanud ([[1961]]).<ref name="lk305" />
== Vaata ka ==
208. rida:
== Viited ==
{{viited|1=2|allikad=
<ref name="lk320">[[Lembit Koik]]. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]] [[1996]], lk. 320</ref>
<ref name="lk322">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 322</ref>
<ref name="lk246">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 246</ref>
<ref name="lk136">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 136</ref>
<ref name="lk144">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 144</ref>
<ref name="lk151">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 151</ref>
<ref name="lk163">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 163</ref>
<ref name="lk201">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 201</ref>
<ref name="lk203">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 203</ref>
<ref name="lk206">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 206</ref>
<ref name="lk305">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 305</ref>
<ref name="lk209">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 209</ref>
<ref name="lk212">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 212</ref>
<ref name="WaxDs">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 140</ref>
<ref name="Qk020">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 142–143</ref>
<ref name="HghXX">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 143–145</ref>
<ref name="FOTeO">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 146–147</ref>
<ref name="kBAd7">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 150</ref>
<ref name="oTxHF">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152</ref>
<ref name="YdbqS">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 161</ref>
<ref name="abIi1">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 152–153</ref>
<ref name="TgcbA">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 154</ref>
<ref name="s1U4h">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 159</ref>
<ref name="Mz57A">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 160</ref>
<ref name="HrM73">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 162</ref>
<ref name="h4Uwe">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 169</ref>
<ref name="BdzHY">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 164</ref>
<ref name="K7PeW">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 165–166</ref>
<ref name="TYvD3">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 167</ref>
<ref name="TBZaQ">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 168</ref>
<ref name="YRK5M">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 170</ref>
<ref name="3wJi3">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 190</ref>
<ref name="Z9W00">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 193</ref>
<ref name="IQoJ6">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 193–194</ref>
<ref name="L0hvl">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 194–196</ref>
<ref name="kHYvj">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 197–198</ref>
<ref name="3Pfo4">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 198</ref>
<ref name="mN3tC">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 199</ref>
<ref name="LDcPB">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 200</ref>
<ref name="AfzCf">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 201–202</ref>
<ref name="D6zAw">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 205</ref>
<ref name="KJkFr">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 208</ref>
<ref name="ZFFP0">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 210</ref>
<ref name="eSDf7">"100 aastat Eesti raskejõustikku", lk. 219</ref>
}}
== Välislingid ==
|