'''Baltimaade õigeusu vennastekogu''' (harvem ka Baltimaade õigeusu vennaskond; lühend BÕV) oli [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] ajal [[Baltimaad]]es tegutsenud [[õigeusu vennastekogu]]. BÕViBÕV-i eesmärkide seas oli [[Eestimaa|Eesti-]] ja [[Liivimaa]]l avada uusi [[õigeusu kirik]]uid, hallata eksisteerivaid õigeusu kirikuid, avada [[õigeusu kirikukool]]e, levitada usukirjandust.<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend">http://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=602&lid=575 (vaadatud 16.03.2017)</ref>
BÕV asutati [[30. aprill]]il [[1882]]. BÕV oli Vene[[Venemaa keisrinna]] [[Maria Fjodorovna]] järelevalve all ja seetõttu olid BÕVilBÕV-il suured rahalised võimalused.
1883. aastal asutati esimene BÕViBÕV-i osakond Eestis: see asus Tallinnas. Seejärel asutati osakond Jõhvi, Viljandi, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Vasknarva, Aruküla, Lihula, Alajõe ja Hiiumaa apostliku õigeusu kiriku juures. BÕViBÕV-i Eesti alal asunud osakonnad andsid aru [[Peterburi]]s asunud komiteele. Alates 1917. aastast ei kontrollinud Eestimaa BÕViBÕV-i osakondasid enam Peterburis asunud komitee. Aastast 1920 kuulusid BÕViBÕV-i Eesti osakonnad [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku]]u koosseisu. Sel ajal jätkasid tööd järgmised vennastekogud: [[Saaremaa Apostliku Õigeusu Püha Nikolai Vennaste Selts]] (1870—1940), [[Tartu Püha Isidori Vennaste Selts]] (1914—1940), [[Narva Püha Vladimiri Vennaskond]] (1888—1917, 1923—1940).<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>
BÕVilBÕV-il oli oma kirjastus, mis asus [[Riia]]s. BÕV andis välja muu hulgas eestikeelseid häälekandjaid [[Vaimulik Sõnumitooja]] (1904−1907) ning [[Usk ja elu]] (1908−1917).<ref name="Ajalooarhiivi fondiloend"/>
