Tallinna linnamüür: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Koondasin skripti abil viited |
||
16. rida:
===13. sajand ===
Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb [[1265]]. aastast, kui Taani kuninga [[Erik V Klipping]]i ema ja Eestimaa emand [[Margrete Sambor]] andis korralduse linnamüüri ehitamiseks. [[kaitsekäik|Puitkaitsekäiguga]] müür koosnes 60–70-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija [[Rein Zobel]] tunnistab [[Margareti müür]]i ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust.<ref
===14. sajand ja Kanne müür===
34. rida:
[[1414]]. aastast säilinud nimekirjas oli 27 kaitsetorni. 15. sajandi teisel kolmandikul ehitati ümber ja varustati eesväravatega ka kõik linnamüüris olevate läbipääsuväravate väravatornid. Aastatel [[1439]]–[[1445]] täiendati [[Nunnavärava eesvärav]]at, [[1448]]–[[1460]] ehitati kahe torniga [[Suure Rannavärava eesvärav]], [[1448]]–[[1453]] ehitati [[Harju värava eesvärav]]. Aastatel [[1453]]–[[1456]] täiendati merepoolse [[Väike Rannavärav|Väikese Rannavärava]] kindlustusi, valmisid ka kahe torniga [[Viru värava eesvärav]] ja [[Karja värava eesvärav]].{{lisa viide}}
1456. aastal ehitati [[Lühikese jala väravatorn]] ja aastatel [[1450]]–[[1456]] rekonstrueeriti [[Pika jala väravatorn]] ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: [[Saunatagune torn]] ja torn, mida nimetati lihtsalt "uueks torniks"<ref
;Kaitsetornid
15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu [[sadultorn]]i ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. [[1475]]. aastal ehitati [[Kiek in de Kök]]i torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornidele ehitati varikatused alles [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt [[Bremeni torn]], mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibil ehitatud kaitsetorne Toompeast lõuna pool asuva [[Kiek in de Kök]]i suurtükitorniga.
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: [[Nunnatorn]], [[Saunatorn]], [[Kuldjala torn]], [[Nunnadetagune torn]], [[Loewenschede torn]], [[Lippe torn]], [[Köismäe torn]], [[Plate torn]], [[Eppingi torn]], [[Grusbeke-tagune torn]], [[Renteni torn]], [[Wulfardi-tagune torn]], [[Suur Rannavärav]] [[zwinger]]i ja suurtükitorniga, [[Stoltingi torn]], [[Hattorpe-tagune torn]], torn [[Vana vene kirik]]u juures, [[Bremeni torn]], [[Munkadetagune torn]], [[Hellemani torn]], [[Viru värav]] Suure zwingeriga, [[Hinke torn]], [[Kuraditorn]], [[Assauwe torn]], [[Kitsetorn]], [[Kiek in de Kök]], [[Megede torn]], [[Tallitorn]], [[Seegitagune torn]], [[Saunatagune torn]], [[Tallinna ordulinnus]]e eesvärav [[Roosikrantsi torn]]iga – ordulinnus [[Stür den Kerl]]i, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]], [[Pilsticker]]i ja [[Landskrone torn]]iga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, [[Sadamatorn]]<ref
===16. sajand ja uued kaitserajatised===
47. rida:
Väravatesüsteemist on kuulsamaid [[Viru tänav]]a alguses säilinud [[Viru värava eesvärav|Viru eesvärava tornid]], mis on ainsad jäljed kunagisest eesväravast, mis rajati 1447. aastal. Viru eesvärava moodustas pikk müüridega ümbritsetud käik, mille idapoolses välisotsas oli külgtornide ning [[tõstesild]]adega väravhoone.
Tallinna linna põhilise kaitseehitise – linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes [[Karja värava eesvärav]]a kaitseks [[Luhrenburgi suurtükitorn]]i ja [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kaitseks [[Paks Margareeta|Uue (suurtüki)torni]] (Paks Margareeta) ([[1529]]) ehitamisega, pärast seda hakati linna kaitsmiseks kasutama uuemaid Tallinna [[kindluslinn]]a kaitserajatiste süsteeme, mis ei põhinenud ainult vallikraavi, linnamüüri ja kaitsetornide kasutamisel, vaid seda täiendasid eeskaitserajatised – Rootsi kuningriigi sõjajõudude projekteeritud [[bastion]]ide, [[reduut]]ide ja [[raveliin]]idega kindlustussüssteem, nn [[Tallinna kindluslinn|kindluslinn Tallinn]]<ref
Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile [[1569]]. aastal, mil [[Tallinna laht]]e saabunud [[Taani]] ja [[Lübeck]]i ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel [[1570]]–[[1571]] [[Tallinna piiramine (1570–1571)|piirasid Tallinna]] 7 kuud edutult [[Moskva tsaaririik|Moskva]] ja [[hertsog Magnus]]e väed. [[1577]]. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid jälle edutult.
===Hilisem aeg===
Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja [[Laboratooriumi tänav]]a äärne linnamüür koos [[Köismäe torn|Köismäe]], [[Plate torn|Plate]], [[Eppingi torn|Eppingi]] ja [[Grusbeke-tagune torn|Grusbeke-taguse torniga]] kuulusid kuni [[Venemaa keisririik|Vene keisririigi]] lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusse; pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusse [[Eesti Vabariigi Sõjaministeerium]]. 1920. aastail oli linnamüür täis ehitatud, enamus torne oli eravalduses, muuhulgas kasutati neid elamutena<ref
[[13. sajand|13.]]–[[16. sajand]]il välja kujunenud [[Tallinna all-linn]]a ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid – 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist on säilinud 28 keskaegset linnamüüritorni ning kolm torni fragmentidena<ref
== Väravad linnamüüris ja väravate kaitsetornid ==
128. rida:
* [[Eppingi torn]], Laboratooriumi tänav 31;
* [[Grusbeke-tagune torn]], Laboratooriumi tänav 33;
* [[Renteni torn]] (säilinud torni alaosa [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 49 hoone sees<ref
* [[Wulfardi-tagune torn]], säilinud torni alaosa, [[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]];
<td>
179. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="UqvpB">[[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/news/tallinn/linnamuur-osutab-lammutajatele-vastupanu.d?id=50931244 Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu], Eesti Päevaleht, 15. august 2002</ref>
<ref name="vpeCT">[[Andri Ksenofontov]], [http://www.epl.ee/artikkel/216302 Turistide linnamüür Paksust Margaretast Pika Jala tornini], Eesti Päevaleht, 1. oktoober 2002</ref>
<ref name="DlRMW">[http://linnamuuseum.wiseman.ee/linnakindlustused?gal_id=156&id=145 Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem], linnamuuseum.wiseman.ee</ref>
<ref name="5WHid">[[Rein Zobel]], "Kindluslinn Tallinn" (1994)</ref>
<ref name="hn4yg">Tallinna tornielanikud. Rahvaleht, 16. oktoober 1930, nr. 122, lk. 4.</ref>
<ref name="YhCZb">[[Jüri Kuuskemaa]], [http://www.epl.ee/artikkel/403440 JÜRI KUUSKEMAA: Mida me oleme oma linnaga teinud?], Eesti Päevaleht, 11. oktoober 2007</ref>
<ref name="6wXcw">[http://www.ohtuleht.ee/143087 Linnamüüris on säilinud varem hävinuks peetud torn], Õhtuleht, 15.07.2003</ref>
}}
== Kirjandus ==
| |||