Tšiiaseemed on toitainete sisalduse poolest [[linaseemned|linaseemnetest]] väärtuslikumad. Neid kutsuti indiaani jooksjate toiduks, sest seemned annavad palju energiat ning kaitsevad keha vedelikukao eest. Tšiiaseemned sisaldavad suures koguses oomega-3 rasvhappeid, antioksüdante, k.a. kvertsetiini, kiudaineid, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda ja boori.
Chia seemned on saadud Õlisalvei on tavaliselt enamik Lamiaceae pere. Muud taimed nimetatakse "chia" kui ka "kuldse chia" (Salvia columbariae) ja kõrreliste karjamaa õitsemise Salvia polystachya, mis on harva haritud ja seemneid ei kasutata. Seemned Salvia columbariae kasutatakse meditsiinis ja toitu.
Kuueteistkümnes sajandi Codex Mendoza tõendab, et ta oli haritud asteekide Kolumbuse-eelsete korda ja majandus ajaloolased ütlevad, et see võib olla sama oluline kui maisi toidukultuur. See sai aastase austust valitsejad rahva poolt 21 38 provintsi asteekide riigid. [1] Chia seemned kätte kui põhitoit on nahua (Aztec) kultuuride Kesk-Mehhikos. Jesuiitide kroonikakirjutaja paigutatud chia kui tähtsuselt kolmas saagi asteekide kultuuri, taga ainult maisi, ube ja enne Amarant. Ohvriande asteekide Sageli preesterluse maksti chia seemned.
Maapinna või kogu chia seemneid kasutatakse siiani Paraguay, Boliivia, Argentina, Mehhiko, Guatemala ja toitev jooke ja toitu. [2] [3] Täna chia kasvatatakse väikestes kogustes oma esivanemate kodumaale Kesk-Mehhiko ja Guatemala. Chia on kasvanud kaubanduslikult Argentina, Boliivia, Ecuador, Guatemala ja Mehhiko.
