Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
[[Pilt:Tartu Jaani kirik, Körber.jpg|pisi|left|Kirik 1794. aastal]]
 
Tartu Jaani kirikut (''Der S. Johannis Kirche zu Dorpat'') puudutav ürikuline teave on napp ja seega ebapiisav kiriku ehitusajaloo rekonstrueerimiseks. Esmakordselt on kirikut mainitud juba 14. sajandil. Ürikutest on teada, et [[1323]]. aastal määras paavst [[Johannes XXII]] Tartu Jaani kiriku [[plebaan]]iks Tartu toomkiriku kanooniku [[Berardus Suerwerdina]]<ref>Leonid Arbusow,name="ZrSEr" ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' - ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk 207</ref>. [[1345]]. aastal on [[Johannes Russenberg]] oma testamendis annetanud kaks marka Tartu Jaani kiriku ehitamiseks. <ref>''Die Revalername="lSzXz" Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr 2819</ref> Samas ei võimalda kumbki teade määratleda kiriku enda seisukorda või ehitusjärku vastaval ajahetkel.<ref>Kaur Alttoa,name="6kJoA" ''Tartu Jaani Kirik'' - ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 46</ref>
 
Arheoloogilised andmed on kiriku algajaloo osas kõnekamad ning nendest võib järeldada, et ilmselt on kirik rajatud varem hoonestatud alale.<ref>Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik name="NJbYY" Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 43-44</ref> Esialgu on ehitis olnud puidust – praeguse kiriku kesklöövi alalt on leitud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus ida-lääne-sihilise [[puitehitis]]e [[fragment]]e<ref>Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogilisest uurimisest'' - Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik name="N1WSx" Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 23</ref><ref>Romeo Metsallik,name="jRLHw" ''Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö'', juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk 46jj</ref>. [[Radiosüsiniku meetod]]il dateerimise järgi pärinevad leitud puitdetailid [[12. sajand]]i teisest poolest või [[13. sajand]]i algusest. Samas viitavad hilisemad kalibreeritud dateeringud asjaolule, et leitud jäänused pärinevad pigem saksa vallutusele järgnenud perioodist, s.t. puitkirik on rajatud pärast [[1224]]. aastat.<ref>Andres Tvauri, ''Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost name="b1NSc" Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement '', Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk 71, 76-77</ref>
 
[[16. sajand]]il sai Jaani kirik kannatada [[Liivi sõda|Liivi sõjas]].
[[1744]]. aastal telliti kirikule kaks ajanäitajat. [[1760]]. aastal tegi [[kellassepp]] [[Christian Minnepot]] uued kellamehhanismid, sest [[kell]]ad ei käinud täpselt. [[Vasksepp]] [[Brackmann]] meisterdanud kahele uuele kellale [[osuti]]d. [[1. jaanuar]]il [[1761]] näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget [[aeg]]a.
 
[[1775]]. aastal oli [[1775. aasta Tartu tulekahju|Tartus suur tulekahju]]. Tuli algas Jaani kiriku lähedalt, kuid kirik suudeti päästa, kuigi aknad jõudsid süttida.<ref>Tartu. Tartuname="uSCgk" linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11</ref>
 
[[1785]] – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba [[1773]]. aastal keelati [[linn]]adesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks [[18. sajand]]i viimasel aastakümnel.
Aastatel [[1899]]–[[1904]] [[restaureerimine|restaureeriti]] kiriku [[fassaad]]id [[Riia]] [[arhitekt]]i [[Wilhelm Bockslaff]]i juhtimisel. Välis[[skulptuur]]idelt eemaldati [[krohv]]ikihid, osa hävinud skulptuure asendati [[koopia]]tega. Kesklööv sai talalae.
 
Ööl vastu [[26. august]]it [[1944]] pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid<ref>[[Hillar Palamets]]name="SJBjY" ''Lugusid toonasest Tartust'', Kleio 2003, lk 285</ref>. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.
 
[[1952]]. aastal varises kokku [[kesklööv]]i põhjasein. [[Ajaloolane]] [[Olev Prints]] avastas varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.
 
=== Välisfassaad ===
Jaani kirik on üks Eesti [[Keskaeg|keskaegse]] [[gooti arhitektuur]]i tähtteoseid ning ka Põhja-Euroopas ainulaadne oma [[Terrakota|terrakotaskulptuuride]] kogu poolest. Oma pika ajaloo jooksul on kiriku ilme teinud läbi suuri muutusi. Pärast Tartu õhkimist ja põletamist [[1708]]. aastal, mille käigus kiriku [[kesklööv]] ja [[Võlv|võlvid]] purustati, muudeti 1830. aastatel järgnenud rekonstrueerimistööde käigus nii interjööri kui ka kiriku üldkuju. Lähtudes ehitusmeister [[Georg Friedrich Geist|Georg Friedrich Wilhelm Geist']]i kavadest, kaeti keskaegsed detailid suures osas kinni või hävitati.<ref>Alttoa, Kaur.name="N1dsh" Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
Oma lõplikus keskaegses vormis kujutas <nowiki/>Jaani kirik endast [[Lööv|kolmelöövilist]] läänetorniga [[Basiilika|basiilikat]]. [[Kooriruum]] oli ühelööviline ning selle põhjapoolsel küljel asus Lüübeki [[kabel]]. Uusaja jooksul läbis kirik aga mitmeid juurde- ja ümberehitusi.<ref name=":0">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15.</ref>[[Pilt:Terrakotakuju jaani kirikul.JPG|pisi|Terrakotakuju Jaani kiriku seinal|vasakul]]Jaani kirik on hea näide Kesk ja Põhja-Euroopas levinud ning Lõuna-Eestissegi jõudnud [[Tellisgootika|tellisgootikast]]. Kiriku seinad on laotud suureformaadilistest tellistest nn [[Vendi seos|vendi seoses]] (kaks pikikivi vahelduvad ühe sidekiviga), nende keskaegne viimistlus on nähtaval vaid vähestes kohtades. Eriti tähelepanuväärsed on hoone seinu mööda kulgevad [[Orv|niššidesse]] paigutatud [[Terrakota|terrakotapeadest]] ja [[Poolfiguur|poolfiguuridest]] moodustuvad [[friisid]]. Arvukad [[Simss|simsid]] seintel on laotud pruuni, musta ja rohelist värvi [[Glasuur|glasuuritud]] tellistest.<ref>Alttoa, Kaur.name="CBFqJ" Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15-16.</ref>
 
[[Sokkel]], mille kujundus pärineb [[Wilhelm Bockslaff|Wilhelm Bockslaff'i]] aegsetest restaureerimistöödest 20. saj alguses, on vooderdatud [[Maakivi|maakiviplaatidega]]. Kohati on kiriku välisseinal näha ka selle algset vormistust, kus maakivide kõrval on kasutatud [[Tellis|tellist]].<ref name=":0" />[[Pilt:Jaani Kirik Tartu.jpg|pisi|Jaani kirik vaatega idast|362x362px]]
 
Nii [[pikihoone]] kui ka kooriruumi seinad on varustatud [[Tugipiilar|tugipiilaritega]], mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a. nende glasuurkividest [[Veelaud (arhitektuur)|veelauad]], mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka [[Valgmik|valgmikseinu]] liigendavad väikesed [[Kontraforss|kontraforsi]]-laadsed müürieendid.<ref>Alttoa, Kaur.name="wWK8D" Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 16.</ref>
 
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv [[Portaal (arhitektuur)|peaportaal]] on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidest. Peaportaali kroonib [[ehisviil]] ehk [[vimperg]], mille dekoratsiooniks on 15 [[Ristik|ristikukujulise]] ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad figuurid on asendatud koopiatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
 
Akende [[Palestik|palestiku]] kujunduses on kasutatud nii [[Mandelvööt|mandelvööti]] kui [[Süvarihv|süvarihva]]. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />
=== Interjöör ===
Pikihoone on kolmelööviline ja [[Travee|viietraveeline]], kuid põhiplaanilt ebasümmeetriline - kesklööv laieneb trapetsikujuliselt, olles idas 1,15 m laiem kui läänes.<ref name=":2">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 18.</ref>
 
Pikihoone idaseinal asub [[võidukaar]], mille kohal kulgeb terrakotasavist poolfiguuride friis ning avar teravkaarne nišš. Seal paiknes varasemalt suurejoonline [[krutsifiksigrupp]], mis hetkel on konserveerimiseks alla võetud.<ref name=":2" />
 
Kiriku lääneseina liigendavad [[Arkaad|arkaadikaari]] toetavad [[Pilaster|seinapilastrid]]. Kesklöövi tsoon on kujundatud nišina, mis katab enamiku seinapinnast. Pikihoonet [[Tornivõlvik|tornivõlvikuga]] ühendava kõrge kaarava kohal kulgeb seinal terrakotapeadest moodustuv friis ning seitse suuremat [[Baldahhiin|baldahhiini]] all istuvat terrakotafiguuri. Kompositsiooni kroonib teravakujulisse [[Kolmikkaar|kolmikkaarsesse]] nišši paigutatud Kristus.<ref name=":2" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]Kõige rikkalikumalt on kujundatud [[kesklööv]], mille [[Kõrgsein|kõrgseintest]] on üsna hästi säilinud lõunapoolne. Tellistest laotud soklitele toetuvad neljatahulised [[Piilar|piilarid]], mis on ääres kaunistatud mandelvöödiga. [[Tüves|Piilaritüvestel]] on varasemalt paiknenud suured baldahhiinide all istuvad ja seisvad skulptuurid. Piilarite ülaosas asuvad skulptureeritud [[Kapiteel|terrakota-kapiteelid]]. Nende eenduvatele [[Konsool (arhitektuur)|konsoolidele]] toetusid samuti istuvad figuurid baldahhiinidega. Kõrgseintel kulgeb taas peadefriis ning profileeritud [[simss]]. Simsi ja [[Framuug|valgmiku]] vaheline tsoon on väga ebatavaline, olles liigendatud kolme teravkaarse, mandelvöödiga raamistatud niššiga - tegu on [[Pseudotrifoorium|pseudotrifooriumiga]]. Kogu õhtumaa gootikas haruldaselt on need nišid taas täidetud skulptuuridega. Ebatraditsiooniline on ka see, et pseudotrifoorium asub seal, kus tavaliselt paikneb valgmik.<ref name=":2" />
 
Suurem osa kiriku originaalvõlvidest on hävinud, keskaegsed [[Võlv|võlvid]] on säilinud vaid osaliselt pikihoones. [[Roie (arhitektuur)|Roidvõlvide]] kesksed roidetellised on olnud lillemotiviidega, sh roosi ja liilia kujutisega kaunistatud.<ref name=":3" />
 
Kiriku kooriruum on [[Polügoon|polügonaalse]] [[Lõpmik|lõpmikuga]]. Siinsed aknapalendid on pikihoone omadega sarnased, kuid aknad kaheosalised, v.a. keskmine kolmeosaline idaaken.<ref name=":3">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 21.</ref> 20. sajandi alguses paigaldati kooriruumi kaheksa [[Vitraažaken|vitraažakent]] [[Vana Testament|Vana Testamendi]] [[Prohvet|prohvetite]] ning [[Apostel|apostlite]] kujutistega, kuid neist on säilinud vaid fotod. Plaanid ka teistele akendele vitraaže tellida ei teostunud ning needki vitraažid hävisid Teise maailmasõja käigus 1944. a.<ref>Alttoa, Kaur.name="3fMXW" Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 63.</ref>
 
Koori põhjaküljel asub [[Võlvik|kahevõlvikuline]] [[Võlv|ristroidvõlvidega]] [[käärkamber]]. [[Võlvikonsool|Võlvikonsoolideks]] on terrakotapead, kuigi nende näod on maha raiutud. Käärkambri põhjaküljel on leitud võimalikke jälgi [[Kamin|kaminast]], mis Eesti keskagses ehitusprakitkas on erakordne.<ref name=":4">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 22. </ref>
 
Kiriku lõunaküljel paiknenud Lüübeki kabeli müüristik on suurel määral hilisemate muudatuste käigus lammutatud.<ref name=":4" /> Ka pikihoone põrand on algselt paiknenud praegusest vähemalt poole meetri võrra kõrgemal.<ref name=":4" />
 
=== Terrakotafiguurid ===
Jaani kiriku terrakotadekoor on olnud vägagi rikkalik ning skulptuuride koguarvu hinnata suhteliselt keeruline, sest suur osa neist on nii purustuste kui ümberehituste käigus hävinud. Kiriku fassaadidel võis algselt paikneda umbes 200 terrakotast poolfiguuri. Eriti suured kaod on interjööris ning hävinud on ka enamik [[Päiskivi|päiskivisid]]. Praeguste hinnangute kohaselt on Jaani kirikus keskajal olnud skulptureeritud elemente u 2000, millest tänapäevani on säilinud vaid ligikaudu kolmandik. Tartu Jaani kirikut võib pidada keskaegse Euroopa kõige rikkalikuma terrakotadekooriga rajatiseks.<ref name=":5">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 37. </ref>
 
Arvukuse kõrval on tähelepanuväärne ka kiriku skulptuuride monumentaalsus. Võidukaare kohal asunud krutsifiksigrupp oli valmistatud elusuuruses, nt Neitsi Maarja figuur on 160 cm pikkune - tegu on ühe suurejoonelisima terrakotakompositsiooniga keskaegsel õhtumaal. Nende valmistamine pidi olema väga töömahukas, kuna kõik Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on individuaalselt käsitsi modelleeritud, mitte vormidega valmistatud. Seetõttu ei ole ükski figuuridest teistega täpselt samasugune.<ref name=":5" /> Oma [[Ikonograafia|ikonograafiliselt]] programmilt kujutavad identifitseeritavad skulptuurid [[Kristus|Kristust]], [[Neitsi Maarja|Neitsi Maarjat]], [[Ristija Johannes|Ristija Johannest]], [[Apostel|apostleid]], [[Pühak|pühakuid]] jne.<ref name=":5" /> Ka mõnedel võlvipäiskividel on olnud kujutatud Kristuse, Neitsi Maarja ja [[Evangelistid|evangelistide]] sümboleid, [[Talumkapiteel|talumkapiteelidel]] [[Taimed|taimdekoori]], [[Vapiliilia|vapiliiliaid]] ja [[Lohe|lendlohesid]].<ref>Raam, Villemname="0j3gn" (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur, 4. köide, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk 23-24.</ref>
 
Jaani kiriku dekoor on olnud algselt [[polükroomne]] - skulptuurid olid värvitud -, kuid nii [[polükroomia]] kui savisse uuristatud tekstid on tänaseks peaaegu täielikult hävinud.<ref name=":4" />
 
Kiriku kaunistamisel oli lisaks kasutatud veel nii ornamentaalseid kaunistusi kui ka [[Figuraalne|figuraalseid]] maalinguid. Alates 1950. aastatest on aga halbade ilmastikutingimuste või ebaõigete [[Konserveerimine (ehitus)|konserveerimismeetodite]] tõttu suur osa maalingutest hävinud ning nüüdseks neist säilinud vaid väga napid fragmendid.<ref>Alttoa, Kaur.name="8UhBv" Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>
 
==Vaated kirikule==
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name=":0">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15.</ref>
<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
<ref name=":2">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 18.</ref>
<ref name=":3">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 21.</ref>
<ref name=":4">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 22.</ref>
<ref name=":5">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 37.</ref>
<ref name="ZrSEr">Leonid Arbusow, ''Livlands Geistlichkeit vom Ende des 12. bis ins 16. Jahrhundert'' – ''Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik'', Mitau, 1913, lk 207</ref>
<ref name="lSzXz">''Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat.'', Reval: Franz Kluge, 1874, nr 2819</ref>
<ref name="6kJoA">Kaur Alttoa, ''Tartu Jaani Kirik'' – ''Eesti kirikud III'', Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 46</ref>
<ref name="NJbYY">Kalle Lange, ''Varasematest uurimistöödest Tartu Jaani kirikus'' – Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 43–44</ref>
<ref name="N1WSx">Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogilisest uurimisest'' – Tartu arheoloogiast ja vanemast ehitusloost : artiklite kogumik = Zur Archäologie und älteren Baugeschichte Tartus, toim. Heiki Valk, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1995, lk 23</ref>
<ref name="jRLHw">Romeo Metsallik, ''Tartu arheoloogiliste uuringute esialgseid tulemusi : magistritöö'', juh. V. Trummal, Tartu: Tartu Ülikool, 1992, lk 46jj</ref>
<ref name="b1NSc">Andres Tvauri, ''Muinas-Tartu : uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost = Prehistoric Tartu : a study of the settlement history of the Tartu prehistoric hillfort and settlement '', Tartu/Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 2001, lk 71, 76–77</ref>
<ref name="uSCgk">Tartu. Tartu linna-uurimise toimkonna korraldatud ja toimetatud. Tartus, 1927, lk 11</ref>
<ref name="SJBjY">[[Hillar Palamets]] ''Lugusid toonasest Tartust'', Kleio 2003, lk 285</ref>
<ref name="N1dsh">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 9.</ref>
<ref name="CBFqJ">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 15–16.</ref>
<ref name="wWK8D">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 16.</ref>
<ref name="3fMXW">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 63.</ref>
<ref name="0j3gn">Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur, 4. köide, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk 23–24.</ref>
<ref name="8UhBv">Alttoa, Kaur. Tartu jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 10.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
75 867

muudatust