Erinevus lehekülje "Eestimaa kuberner" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Rootsi suurvõimu ajastu==
[[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestamisega Eestimaal [[1561]]. aastal, mil Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud ([[4. juuni]]) ning [[Tallinna linn]] ([[6. juuni]]) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, määrati esimeseks Eestimaa kuberneriksasehalduriks ja Rootsi kuninga asemikuks määrati [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]] ja [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] asemikuksasehalduriks Tallinna linnas [[vabahärra]] [[Lars Ivarsson Fleming]]. Kuberner oli kõrgeimaks kohapealseks ametnikuks, keda määras ametisse ja vabastas [[kuningas]], iga kuberner sai eraldi instruktsiooni ja tema ametiaeg ei olnud piiratud. Vastavalt [[1634]]. a Rootsi „valitsemiskorraldusele” (rootsi: ''regeringsform'') oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli [[1. juuni]]ks ilmuda [[Stockholm]]i aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. [[Kindralkuberner]]i nimetust kuberneri võimaliku aunimetusena formaalselt vabatahtlikult riigi koosseisu tulnud [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnas]] hakati ilmselt kasutama alates [[7. jaanuar]]ist [[1673]]. Kuberneride ja kindralkuberneride tegevus lõppes Eestimaa liitmisel Venemaaga [[1710]]. aastal.
 
==Venemaa Keisririigi ajastu==
69 102

muudatust