Kloonimine: erinevus redaktsioonide vahel

22. juunil 2013 sündis [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikoolis]] [[transgeenne]] emane [[vasikas Juuni]], kelle genoom sisaldas inimese [[kasvuhormoon|kasvuhormooni]] geeni. Loodeti, et tulevikus hakkab lehm tootma oma piimas inimese kasvuhormooni. Terves maailmas on vaid mõned üksikud lehmad, kelle piim sisaldab inimese valke, millest saab toota ravimeid. Transgeense tehnoloogia areng on [[farmaatsiatööstus|farmaatsiatööstuses]] suureks läbimurdeks, kuna see võimaldab kvaliteetset ravimit toota odavamalt. Transgeenne lehmvasikas loodi [[Eesti Maaülikool|Eesti Maaülikooli]], [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] ja [[Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogiate Arenduskeskus|Reproduktiivmeditsiini Tehnoloogiate Arenduskeskuse]] teadlaste koostöös.<ref name="7MiMw" /> Sama aasta oktoobris suri vasikas ootamatult. Loomaarstid ei oska öelda, mis võis looma surma põhjuseks olla. <ref name="q8DWv" /> Talle hakkas külge nakkushaigus. [[Eesti Maaülikool|Eesti maaülikooli]] teadus[[prorektor]] [[Ülle Jaakma]] sõnul võis surma põhjustada mitte kloonitud loomadest nõrgem immuunsussüsteem, mida on täheldatud kloonitud loomade esimestel elukuudel.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Villu Päärt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/kuum/kuhu-jai-miljardikasumit-lupsev-imelehm?id=77456430|Pealkiri=Kuhu jäi miljardikasumit lüpsev imelehm?|Väljaanne=Eesti Ekspress|Aeg=08.03.2017|Kasutatud=14.03.2017}}</ref>