Molotovi-Ribbentropi pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 146.255.183.95 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Suwa.
P parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
3. rida:
[[Pilt:Pact Ribentropp-Molotov- secret protocol1.jpg|250px|right|thumb|Pakti lisaprotokoll (venekeelne versioon).]]
 
'''Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel''' ([[Vene keel|vene]] ''Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом'') ehk '''Molotovi-Ribbentropi pakt''' oli [[mittekallaletungileping]] [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahel, millele kirjutasid [[Moskva|Moskvas]] [[23. august|23. augustil]] [[1939]] alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister [[Joachim von Ribbentrop]].<ref name="faatum_389-390" />
 
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.
15. rida:
 
==Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks==
1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa [[suursaadik]]u [[Friedrich Werner von der Schulenburg|von Schulenbergi]] kaudu Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungi leping, koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu projekti põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus välisasjade rahvakomissarilt [[Vjatšeslav Molotov|V. Molotovilt]] vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Pärast seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna [[Stalin]] oli selle kuupäevaga nõus. <ref>Manfred Vasold.name="YNikS" ''August 1939''. ISBN 9789985626658</ref>
 
Nõukogude pool katkestas läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga 21. augustil 1939.
22. rida:
Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri [[Jossif Stalin]]i algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud [[Euroopa]]t [[natsionaalsotsialism]]ist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt [[maailmarevolutsioon]]ini viia.
 
Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.<ref>[[Viktor Suvorov]].name="5G8sT" ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 42–54</ref>
 
Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalin lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita, mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõda võib peapeale pöörata igasugused lepped."<ref>Ajaleht name="ПравдаOK61m" 15.09.1927</ref> Kuid veelgi paremini näitavad Punaarmee ja Stalini seisukohti kõrgemate ohvitseride väljaütlemised. [[Kindralleitnant]] S. Krivošein, kes oli [[Punaarmee]] 25. soomuskorpuse komandör ja juhatas koos kindral [[Heinz Guderian|H. Guderian]]iga Nõukogude-Saksa ühisparaadi [[Brest (Valgevene)|Brestis]] Poola jagamise puhul, ütleb: "...Me sõlmisime sakslastega lepingu, kuid see ei tähenda meile midagi... Nüüd on parim aeg maailma probleemide lõplikuks ja konstruktiivseks lahendamiseks..."<ref>Кривошеин С.name="D9QnI" М. ''Ратная быль''. Молодая гвардия, Москва 1962, lk 8.</ref><ref>Viktor Suvorov.name="LukpE" ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000 ISBN 9985661648 lk 52</ref>
 
==Lepingu allakirjutamine Moskvas==
Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] maandus [[Moskva]]s 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe [[Kreml]]i. Kohtumine kestis kolm tundi. Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, millistest me midagi kusagil ei avalda. Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin mõjusfääride jagamist. Nagu Ribbentrop hiljem selgitas, andnud Stalin mõista, et kui ta ei saa poolt [[Poola]]t ja [[Balti riigid|Balti riike]] ilma [[Leedu]]ta, kuid [[Liepāja]] sadamaga, siis võib ta (Ribbentrop) kohe tagasi sõita. Hitlerile kooskõlastamiseks saadetud telegrammis oli juttu veel peale Liepāja ka [[Ventspils]]ist.<ref name="Pronin">[http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ А.А.Пронин. "Советско-германские соглашения 1939 года: истоки и последствия" (монография) // Международный исторический журнал, №11, сентябрь-октябрь 2000]</ref>
 
Samal õhtul kirjutati alla leping koos lisaprotokolliga. Kohtumine jätkus banketiga [[Vjatšeslav Molotov]]i kabinetis, kus läbirääkimised olid toimunud.<ref>[http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm Läbirääkimisedname="HRvpi" Kremlis]</ref>.
 
==Lepingu tagajärjed==
Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas [[1. september|1. septembril]] [[1939]] [[Teine maailmasõda]], kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa-Poola sõjaks.
 
Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis<ref>Viktor Suvorov.name="7reJq" ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 49</ref>. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril, nagu ta vastavalt lepingule tegema pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk. 3. septembril 1939 kuulutasid Saksamaale sõja [[Suurbritannia]] ja [[Prantsusmaa]]. Kuid millegipärast ei kuulutanud nad sõda Nõukogude Liidule pärast seda, kui viimane oli rünnanud Poolat [[17. september|17. septembril]] 1939.
 
Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile.
117. rida:
Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.
 
4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning sama aasta 28. septembril sõlmitud [[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping|sõprus- ja piirileping]] kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused - vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele - kehtivuse momendil, mil Saksamaa tungis kallale NSV Liidule, s.o. [[22. juuni]]l [[1941]]. a.
 
5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939-19411939–1941, olid nii koostamismeetodi kui ka sisu poolest eemaldumine Nõukogude [[välispoliitika]] leninlikest põhimõtetest. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide [[suveräänsus]]e ja [[iseseisvus|sõltumatus]]ega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted [[Läti]], [[Leedu]] ja [[Eesti]]ga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt [[1920]]. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail [[1926]]-[[1933]], kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul [[Poola]] ja Soome ees.
 
6. Kongress konstateerib, et [[Stalin]] ja [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, [[ÜK(b)P Keskkomitee]] ja kogu partei, [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.
136. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="faatum_389-390">Küllo Arjakas, ''Faatum: Eesti tee hävingule 1939-19401939–1940. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939-19401939–1940. Molotovi - Ribbentropi pakti tagamaad: dokumente ja materjale.'' (Tallinn: SE & JS, 2009), lk 389–390.</ref>
<ref name="Pronin">[http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ А.А.Пронин. "Советско-германские соглашения 1939 года: истоки и последствия" (монография) // Международный исторический журнал, №11, сентябрь-октябрь 2000]</ref>
 
<ref name="YNikS">Manfred Vasold. ''August 1939''. ISBN 9789985626658</ref>
<ref name="5G8sT">[[Viktor Suvorov]]. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 42–54</ref>
<ref name="OK61m">Ajaleht "Правда" 15.09.1927</ref>
<ref name="D9QnI">Кривошеин С. М. ''Ратная быль''. Молодая гвардия, Москва 1962, lk 8.</ref>
<ref name="LukpE">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000 ISBN 9985661648 lk 52</ref>
<ref name="HRvpi">[http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm Läbirääkimised Kremlis]</ref>
<ref name="7reJq">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 49</ref>
}}