Molotovi-Ribbentropi pakt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 146.255.183.95 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Suwa. |
|||
3. rida:
[[Pilt:Pact Ribentropp-Molotov- secret protocol1.jpg|250px|right|thumb|Pakti lisaprotokoll (venekeelne versioon).]]
'''Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel''' ([[Vene keel|vene]] ''Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом'') ehk '''Molotovi-Ribbentropi pakt''' oli [[mittekallaletungileping]] [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] ja [[Nõukogude Liit|NSV Liidu]] vahel, millele kirjutasid [[Moskva|Moskvas]] [[23. august|23. augustil]] [[1939]] alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar [[Vjatšeslav Molotov]] ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister [[Joachim von Ribbentrop]].<ref name="faatum_389-390" />
Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid.
15. rida:
==Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks==
1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa [[suursaadik]]u [[Friedrich Werner von der Schulenburg|von Schulenbergi]] kaudu Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungi leping, koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu projekti põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus välisasjade rahvakomissarilt [[Vjatšeslav Molotov|V. Molotovilt]] vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Pärast seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna [[Stalin]] oli selle kuupäevaga nõus. <ref
Nõukogude pool katkestas läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga 21. augustil 1939.
22. rida:
Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri [[Jossif Stalin]]i algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud [[Euroopa]]t [[natsionaalsotsialism]]ist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt [[maailmarevolutsioon]]ini viia.
Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal.<ref
Ehkki leping sõlmiti Stalini algatusel, ei kavatsenud Stalin lepinguga võetud mittekallaletungi kohustusi Saksamaa ees täita, mida näitab ka tema põhimõtteline seisukoht. Stalin ütles: "Sõda võib peapeale pöörata igasugused lepped."<ref
==Lepingu allakirjutamine Moskvas==
Saksamaa välisminister [[Joachim von Ribbentrop]] maandus [[Moskva]]s 23. augusti keskpäeval ning suundus otsekohe [[Kreml]]i. Kohtumine kestis kolm tundi. Lepinguprojekti arutelu alguses lausus Stalin, et selle lepingu juurde on vaja teha täiendavad kokkulepped, millistest me midagi kusagil ei avalda. Kõnealuste täiendavate kokkulepete all mõtles Stalin mõjusfääride jagamist. Nagu Ribbentrop hiljem selgitas, andnud Stalin mõista, et kui ta ei saa poolt [[Poola]]t ja [[Balti riigid|Balti riike]] ilma [[Leedu]]ta, kuid [[Liepāja]] sadamaga, siis võib ta (Ribbentrop) kohe tagasi sõita. Hitlerile kooskõlastamiseks saadetud telegrammis oli juttu veel peale Liepāja ka [[Ventspils]]ist.<ref name="Pronin"
Samal õhtul kirjutati alla leping koos lisaprotokolliga. Kohtumine jätkus banketiga [[Vjatšeslav Molotov]]i kabinetis, kus läbirääkimised olid toimunud.<ref
==Lepingu tagajärjed==
Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas [[1. september|1. septembril]] [[1939]] [[Teine maailmasõda]], kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda Saksamaa-Poola sõjaks.
Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis<ref
Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel vastavalt paktile.
117. rida:
Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.
4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning sama aasta 28. septembril sõlmitud [[Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprus- ja piirileping|sõprus- ja piirileping]] kaotasid nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa leppimused
5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. protokoll ning muud salaprotokollid, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail
6. Kongress konstateerib, et [[Stalin]] ja [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] pidasid Saksamaaga läbirääkimisi salaprotokollide üle nõukogude rahva, [[ÜK(b)P Keskkomitee]] ja kogu partei, [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] ja valitsuse eest salajas. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. Seega oli nende allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.
136. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="faatum_389-390">Küllo Arjakas, ''Faatum: Eesti tee hävingule
<ref name="Pronin">[http://history.machaon.ru/all/number_11/pervajmo/pronin_print/ А.А.Пронин. "Советско-германские соглашения 1939 года: истоки и последствия" (монография) // Международный исторический журнал, №11, сентябрь-октябрь 2000]</ref>
<ref name="YNikS">Manfred Vasold. ''August 1939''. ISBN 9789985626658</ref>
<ref name="5G8sT">[[Viktor Suvorov]]. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 42–54</ref>
<ref name="OK61m">Ajaleht "Правда" 15.09.1927</ref>
<ref name="D9QnI">Кривошеин С. М. ''Ратная быль''. Молодая гвардия, Москва 1962, lk 8.</ref>
<ref name="LukpE">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000 ISBN 9985661648 lk 52</ref>
<ref name="HRvpi">[http://www.wonder.ru/alex/rogovin/t6/xxxvii.htm Läbirääkimised Kremlis]</ref>
<ref name="7reJq">Viktor Suvorov. ''Jäälõhkuja''. Olion, Tallinn 2000. ISBN 9985661648 lk 49</ref>
}}
|