Solovets: erinevus redaktsioonide vahel

Esimesed elanikud asustasid saare 3000 aastat tagasi. Hiljem, 500 aastat tagasi, panid mungad siin aluse oma eraklikule elule. Solovetsi [[kreml]] pole vene traditsiooni kohaselt mitte ainult kindlus sõjalise eelpostina, vaid alates 16. sajandist ka kloostri üks osa, kuhu paigutati poliitilisi vange. Kogu kloostri olemasolu ajal käis sealt läbi 300 vangi. Kreml on ehitatud [[graniit]][[rändrahn]]udest. Müüride paksus on 4–6 meetrit. Kremli mitmes tornis ja massiivsetes müürides olid kitsukesed vangikambrid. XVI–XVII sajandi joonistustelt on Solovetsi kloostri müüri kõrval näha onne, küüne, kalapüügi- ja paadiehitusbarakke ning muid käsitöökodasid, arenes merevetikate töötlemine. Kohalikku savi ja liiva kasutades rajasid mungad kloostri majandamiseks tarviliku tellisetehase. Lisandusid ka turba- ja puidutootmine, kalavõrkude valmistamine ning põllundus ja karjakasvatus. Mungad rajasid järvi ühendavad kanalid. Eraldades kividega lahesoppisid, ehitasid nad tiike, et koguda merevee tõusu ajal vett. Kunstlikes veekogudes kasvatasid nad kalu ja said aastaringselt värsket toidupoolist. Kloostrivennad ehitasid saarele hüdroelektrijaama, mis oli üks esimestest Venemaal. Svjatoje järvest, mis asub lahest kõrgemal, sai kanali kaevamisel vee kukkumist kasutada mitte ainult elektri saamiseks, vaid ka jahuveski käitamiseks. Mungad ehitasid ka vahapleegitamise vabriku ja valmistasid kloostri tarvis valgeid küünlaid. 1920. aastal pandi mungad sovhoositöölistena tööle; munkade asumist sai Nõukogude võimu vaenlaste töö- ja kasvatuslaager ja seda üle kogu saarestiku. Saarele väljasaadetud pidid jätkama kloostrivendade rajatud tootmisharusid. Meesvangid olid metsatöödel, naised tellisetehases. Kehtestati tervist tapvad töönormid ja ebainimlikud karistused tööga jännijääjatele. Vangide esimeseks tööks oli ehitada [[kitsarööpmeline raudtee]], et sõita metsa langetama ja toimetada sadamasse mitmeid toormeid. [[Novgorod]]is lahtivõetud raudtee paigaldamisega alustati 1923. aastal ja see toimis mitmeid aastaid, kuni viidi uuesti tagasi mandrile. Ajaloomuuseumis, mis paikneb ühes endises laagribarakis, on säilinud meetrine roopapaarrööpapaar. Rohkem sellest raudteest jälge ei leia. Ühel ajavahemikul peeti Solovetsi koonduslaagrit koguni maailma suurimaks kannatuste kohaks. [[Gulag]]i ajal sai laagrikannatusi tunda üle 300 000 inimese (''Gulag'' on venekeelne lühend, mis tõlkes tähendab laagrite peavalitsust (''glavnoje upravlenije lagerei'') ja on rahvasuus määratlemata asukoht Venemaal, sunnitöölaagri üldnimetus). Vanglasüsteem õgis valvurite moraali, nad loomastusid. Mõeldi välja kõikvõimalikke mooduseid, kuidas kinnipeetuid füüsiliselt hävitada. Piinarikkaks tehti järsunõlvalise Sekirka mäe otsa ronimine ja kartserist allalaskumine. Lahtiriietatud vangid jäeti ööseks puu külge seotuna sääskedele süüa või talvel lumme, tõugati soosse jne. Täpne hukkunute arv saarel pole teada, oletatavalt võis hukkunuid olla kuni 30 000.