Paldiski: erinevus redaktsioonide vahel

[[17. sajand]]il ehitasid rootslased sinna sadama nimega '''Rogerwiek''' või '''Rågervik'''. Pärast Eestimaa vallutamist [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1710]]. aastal ja rahulepingu sõlmimist Rootsiga alustas Vene keiser [[Peeter I]] [[1718]]. aastal kindlustatud süvasadama ja lahte sissesõitu varjavate [[muullainemurdja]]idete ehitust, mis aga tema surmaga katkes. [[Pakri poolsaar]]ele ehitati [[Peetri kindlus]]e hoone, [[kasarm]]ud, linna garnisoni ohvitseridele majad ja majandushooned, sõjaväeasula, laevatehas ja tsaari maja. Ehitasid sõdurid, kohalikud elanikud ja sunnitöölised.<ref name="SjYNE" />

Vene valitsejaist käisid peale Peeter I Paldiskis ka [[Jelizaveta Petrovna]] [[1746]]., [[Katariina II]] [[1764]]. ja [[Nikolai II]] [[1912]]. aastal. Jelizaveta Petrovna valitsusajal ehitused lõpetati ja [[1762]]. aastast alates hakkas asula vene keeles kandma nime '''Baltiiski Port''' ''(Балтийский Порт)'', eestikeelses tõlkes 'Balti sadam'. [[Pakri laht|Pakri lahel]] oli teiste võimalike sadamakohtade ees kolm suurt eelist: ta on praktiliselt jäävaba, väga sügav (oluline suurte sõjalaevade jaoks) ning kaitstud tormide eest [[Pakri saared|Pakri saartega]].<ref name="ZoU6u" /> Aastal [[1783]] sai sadama juures olev asula linnaõigused. Linna juhtis [[foogtikohus]].

[[1775]]. aastal toodi pärast [[Pugatšovi ülestõus]]u mahasurumist ja sellest osavõtnute karistamist Paldiskisse sunnitöölisena [[Salavat Julajev]]. Talle on linnas püstitatud [[Salavat Julajevi mälestussammas|ausammasmälestussammas]].

[[1870]]. aastal valmis Paldiski – [[Keila]] – [[Tallinn]] – [[Tapa]] – [[Narva]] – [[Gattšina]] – [[Tosno]] [[raudtee]]liin ehk [[Balti raudtee]]. [[Paldiski raudteejaam]] oli selle läänepoolseks lõppjaamaks.

[[FilePilt:Vene keisri Nikolai II ja saksa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4-5.juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg., AM F 26042-25.jpg|thumbpisi|Venemaa keisri Nikolai II ja Saksamaa keisri Wilhelm II kohtumine Paldiskis 4–54.–5. juulil, 1912. Esireas vasakult Wilhelm II, Nikolai II, prints Adalbert (Nikolai II seljataga), riigikantsler Bethmann-Hollweg.]]

[[5. juuli]]l [[1912]] toimus Paldiskis ajalooline kohtumine<ref name="TWeXw" /> [[Venemaa keiser|Venemaa keisri]] [[Nikolai II]] ja [[Saksa keiser|Saksa keisri]] [[Wilhelm II]] vahel. Wilhelm oli jahil [[Hohenzollern (laev)|Hohenzollern]] sõjalaeva [[Moltke (ristleja)|Moltke]] saatel. Paldiski [[reid]]il, Nikolai II jahil [[Standart (laev)|Standart]] peeti lõuna 50 inimesele ja läbirääkimised poliitilisest olukorrast Euroopas, mis siiski ei suutnud ära hoida [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]]. Paldiskis võttis Wilhelm II vastu [[Viiburi polk|Viiburi polgu]] – mille patroon ta oli – paraadi.<ref name="3Rs7K" />

[[1921]]. aastal asutati [[Paldiski vabasadam]].

Aastal [[1933]]. aastal nimetati '''Baltiski''' ümber '''Paldiskiks'''. [[1939]]. aasta septembris valis linnavolikogu linna uueks nimeks '''Lahe'''. Samal[[Eesti aastalVabariigi rajasja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside leping]] nägi ette [[Nõukogude sõjavägiLiit|Nõukogude sinnaLiidu]] [[Punalipuline Balti laevastik|laevastikBalti laevastiku]]u mereväebaasi, enamusrajamise tsiviilelanikkonnastPaldiskisse ning linnaelanikud ja linnavalitsusümberkaudsete evakueeritikülade elanikud olid sunnitud [[1940]]. aasta mais-juunis lahkuma<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=harjuelu20100528.1.10 Paldiski ja Pakri poolsaar anti ühegi pauguta Punaarmeele] Harju Elu, 28. mai 2010 (vaadatud 11.03.2017)</ref><ref name="ERtVZ" />. [[1962]]. aastal loodi Paldiskisse Nõukogude [[tuumaallveelaev]]ade õppekeskus ning linn koos Pakri saartega suleti ja salastati. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Pärast [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] kokkuvarisemist lahkus Nõukogude sõjavägi [[1994]]. aastal Paldiskist ja linn avati.

Paldiskit on nimetatud ka Eesti kõige nooremaks linnaks. Nimelt ei olnud pärast [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[taasiseseisvumine|taasiseseisvumisttaastamist]] linnas piisavalt Eesti kodanikke ja linn allutati halduslikult [[Keila]]le. Alles [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] valimise järel [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1996]] sai Paldiski halduslikult iseseisvaks.

[[1910]]. aastal allutati Paldiski kindlus VeneVenemaa meredepartemangule. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal paiknesid Paldiskis kui manööverbaasis väeosad, mis tagasid VeneVenemaa Põhjarinde [[12. armee (Venemaa Keisririik)|12. armee]] ja [[Balti laevastik]]u mereväe tegevuse ohutust.

1939. aastal Eestile peale sunnitud [[baaside leping]]u järgi said nõukogudeNõukogude väed ja sõjamerevägi õiguse peale [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ka [[Paldiski sõjamerebaas]]i üle. Esimesed Nõukogude transpordilaevad saabusid Paldiskisse kohe oktoobris 1939. Samal ajal saabusid ka Nõukogude [[24. allveelaevade divisjon]]i kuus M-tüüpi allveelaeva (Maljutka).

'''[[Paldiski sõjamerebaas]]''' (Paldiski SMB) moodustati [[1940]]. aasta jaanuaris. Baasi ülem oli [[1. järgu kapten]] [[Stepan Grigorjevitš Kutšerov]], baasi koosseisus: [[30. allveelaevade brigaad]]; 3. [[miiniristleja]]te divisjoni eskardon; 3. [[torpeedokaater|topreedokaatrite]] [[divisjon]]; Paldiski veerajooni valve; PSMB kaldakaitse; õhutõrjebaasid ja tugiteenistused. 1940. aastal viidi PSMB üksused üle Tallinnasse, kuna Paldiski väikelinnas puudus sellise sõjalise kontingendi jaoks infrastruktuur (kütus, remondivõimalused, elamud isikkoosseisule jne.). Puuduste likvideerimiseks ja sõjamerejõududele vajaliku materiaaltehnilise baasi loomiseks asutati PBL ülema asetäitja ehituse alal ametikoht. EestisEhitustööde teostatavateteostamiseks ehitustööde teostamiseksEestis asutati ka spetsiaalsed ehitusosakonnad ja nende liiniallosakonnad. Eestis tegutsenud 1. ehitusosakonna ülem oli A. Jevstignejev ja pea[[insener]] А. Kuzmin. Paldiski piirkonnas läbiviidavate ehitustööde teostamiseks aga spetsialiseeritud ehitusettevõte 01 (''особое линейное строительство 01''), ülem N. Zagvozdkin, peainsener S. Kalašnikov. Ehitustegevuse tulemused olid aga tagasihoidlikud ja 1940. aasta maiks oli ette valmistatud ainult 4neli kasarmuelamut, kus igas kohta 326 inimesele, leivatehas ja 4neli [[arteesiakaev]]u. [[Paldiski SMB]] [[Tallinna SMB]] koosseisus tegutses kuni 1940. aasta [[juunipööre|juunipöördeni]], pärast mida toimunud Eesti annekteerimist muudeti Tallinn PBL Peabaasiks ja Paldiski SMB likvideeriti [[6. september|6. septembril]] [[1940]].<ref name="Csu6o" />

[[1939]]. aasta sügisel alustas ka PBL PSMB kaitsepiirkonnas kindlustusehitiste ehitamist, kaitsepiirkonna ([[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]], hiljem [[Läänemere rannikukaitse komandandi valitsus]] (''управление коменданта БО БВМБ'')), mille staap asus [[Saaremaa]]l [[Kuressaare]]s ja ülem oli [[brigaadikomandör]]/[[kindralmajor]] S. Kabanov. Kaitsepiirkonna koosseisus oliolid algselt PBL patareide baasil moodustatud 11., 12., 21., 26. ja 27. rannakaitse suurtükipatareid, 12. raudteepatarei, 83. ja 202. üksikud seniit-õhutõrjesuurtükiväe divisjonid.

[[1962]]. aastal loodi Paldiskisse [[NSV Liidu merevägi|NSV Liidu mereväe]] [[tuumaallveelaev]]ade Õppekeskus nr 93 (sõjaväeosa nr 56190 [[Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus]], (vene k. ''Учебный Центр атомных подводных лодок''). [[1964]]. aastal suleti linn koos Pakri saartega suleti ja [[kinnine linn|salastati]]. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn. Linna garnisoni ülem oli pikka aega [[Juri Bondartšuk]], väeosa nr 56190 poliitosakonna ülem oli 1980. teisel poolel [[Aleksandr Beloussov]].<ref name="9qqaQ" />.

[[FilePilt:Paldiski abandoned military buildings.jpg|pisi|Mahajäetud nõukogude sõjaväehooned Paldiskis 1990. aastail]]

Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevade allveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud allveelaevnike õppekorpuse hoonega (Pentagon). Teised olid [[Musta mere laevastik]]u baasis [[SevastoopolSevastopol]]is [[Ukraina]]s ning kolmas – [[Sosnovõi Bor]]i tuumajaama lähedal [[Leningradi oblast]]is. Õppekeskuses oli kaks allveelaeva esimese ja teise põlvkonna [[tuumareaktor]]it Delta-I ja Ehho-II ning trenažöörid allveelaevnike ettevalmistamiseks Taifun, Janki ja Delta I–IV klassi tuumaallveelaevadele.

Väljaõppekeskus valmistas ette ligi 500 ohvitseri aastas. Õppetöö toimus laevameeskondadele 2 kuu ja vahetustele 1 kuu jooksul. Parematel aegadel käis aastas õppekeskusest läbi umbes 1200 välja- ja ümberõpetatavat meest,; õppejõude, teenindava personali ja abijõude arv oli 1200. Raketiallveelaevade aatomiallveelaevastikus oli süsteem selline, et igal laeval on kaks meeskonda. Kui üks on merel, siis teine on maal ja puhkab. Merel oldi tavaliselt kuni kolm kuud.

Esimene [[tuumareaktor]] toodi Paldiski õppekeskusseõppekeskusesse [[1967]]. aastal ja käivitati [[10. aprill]]il [[1968]]. See reaktor jäi õppevahendiks ligi 19 aastaks.<ref name="r9Wsk" /> Reaktorid eemaldati ning evakueeriti Paldiskist [[26. september|26. septembril]] [[1995]]. Reaktori võimsus oli 70 MW. Selles oli 180 tuumakütuse varrast, neist 50–60 kilogrammi uraan-235. Uraan-235 rikastusaste oli 20%. Reaktoris vahetati kütusevardaid [[1980]]. aastal, vanad viidi minema raudteed pidi. Teine reaktor oli 90 MW võimsusega ja tunduvalt uuem. See käivitati [[10. veebruar]]il [[1983]], tuumakütuse vardaid oli 250, kütus samasugune kui vanal reaktoril. Mõlemad reaktorid seisati [[28. detsember|28. detsembril]] [[1989]], vanemal oli selleks ajaks töötunde 20 821 ja uuemal 5333.

Pärast Teise maailmasõja lõppu välja ehitatudväljaehitatud Paldiski Lõunasadamas baseerusid esimestel aastatel Whiskey-tüüpi ([[NATO]] koodnimetus) diiselallveelaevad, mida ehitati aastatel [[1951]]–[[1957]].

Paldiskis dislotseerusid PBL [[37. allveelaevade divisjon]]i 157. brigaad, sama divisjoni 22. ja 40. brigaadidbrigaad asusid [[Liepāja]]s.

Paldiskis asus ka NSV Liidu sõjamerelaevastiku õppekeskus, mille koosseisus olevad laevad kuulusid Balti laevastiku koosseisu, erinevalt õppekeskusest, mis oli [[Põhjamere laevastik]]u alluvuses.

Paldiskis on nähtud ka väikesiväikeseid, umbes 30 meetri pikkusipikkuseid Piranha-tüüpi luure-[[diversioon]]iallveelaevu. Need on veeväljasurvega 150–220 tonni, meeskonnas on 4 inimest pluss 6 allveediversanti, kes vajaduse korral laevast välja lastakse. Seesuguste allveelaevade põhibaas oli [[Liepāja]]s.

[[1956]]. aasta oktoobris sõitis üks Tallinna poolt tulevtulnud miiniristleja [[Suurupi väin]]as pooleks Paldiskist lahkunud M-tüüpi allveelaeva (Maljutka) pardanumbriga M-200. Laev vajus põhja, kuid tänu veekindlatele vaheseintele jäi osa meeskonnast laevas ellu. [[Soome]] ja [[Rootsi]] pakkusid abi laeva ülestõstmisel, kuid Nõukogude Liit keeldus abist, soovides sõjasaladust hoida. Selleks ajaks, kui nad ise laeva said üles tõstetud, oli meeskond ära lämbunud. Poolekssõidetud allveelaeva meeskonnast on 28 meest maetud Paldiskisse ühiskalmistule.<ref name="p8PAG" /> Paldiskis töötanud laevastikuajaloo uurija [[Voldemar Grossberg]]i andmetel pääses sellest laevaõnnetusest siiski 7 meeskonnaliiget.