Keldid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Druiid |
|||
19. rida:
{{legend|#9bce9b|La Tène'i kultuuri mõjuala (250 eKr) heleroheline }}
Märgitud on suuremate keldi hõimude asualad La Tène'i perioodi lõpuks]]
Keldi tsivilisatsioon kerkis esile umbes [[700 eKr]] [[Austria]]s – see oli niinimetatud '''Hallstatti kultuur'''. Hallstatti jõukuse allikaks oli sool, mida vahetati [[Kreeka]]st ja [[Etruuria]]st pärit kauba vastu<ref name="Pennick"
[[Pilt:Romano-Celtic mirror (Desborough).jpg|pisi|vasakul|Keldi peegel]]
19. sajandil avastasid arheoloogid Hallstattis 2000 hauda. Sealt leidsid nad muu hulgas hõimupealike kehad, mis olid asetatud neljarattalistele vankritele. Nendega olid rikkalikud [[hauapanus]]ed – raud[[mõõk|mõõgad]], [[pronks]]ist põimitud kaelavõrud ja muud ehted; [[kiiver|kiivrid]], kaunistatud imepäraste olenditega, nagu jäärapäine madu; toredad hobuse[[rakmed]]. Seal oli rohkelt keedunõusid ja luid, mis viitasid suurtele teispoolsuse pidustustele. Nad olid elanud umbes aastal 700 eKr. Selline avastus avas akna keldi [[rauaaeg]]a. [[pronksiaeg|Pronksiaja]] ühiskonnast, mille asemele nad ilmusid, on säilinud vähe tõendeid sõjakäikudest, nagu ka kõrge staatuse märke ehitiste või matuste puhul. See keldi rauaaja ühiskond näib aristokraatlikum oma juhtide uhkete kodade ja väärikate matustega. See kultuur levis lääne poole<ref name="sampson"
[[File:Celtic Expansion.svg|thumb|300px|Kerltide ekspansioon Euroopas [[6. sajand eKr]] – [[3. sajand eKr]]]]
==La Tène'i kultuur==
28. rida:
==Keldid Britannias==
Keldi kultuur jõudis Britanniasse umbes [[600 eKr]]. Uuem laine koos meisterliku metallikunstiga, millest annavad tunnistust pronkspeeglid ja mustritega kaunistatud kilbid, järgnes umbes [[250 eKr]]. Lääne poole liikumine on jälgitav Briti saarte keelte põhjal. Vanem [[oifeli keel]] peegeldub Iirimaa ja Põhja-Britannia [[gaeli keel]]es, braitoni keelerühmast kujunesid aga välja [[kõmri keel|kõmri]], [[korni keel|korni]] ja [[bretooni keel]] ning ilmselt ka [[piktide keel]] mõnel pool Šotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda, elasid keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneserval, Britannias ja [[Cornwall]]is, aga eelkõige [[Wales]]is ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga<ref name="Allan"
Hõimude hulka, keda praegu peetakse keltideks, kuulusid [[helveed]]id praeguse [[Šveits]]i alal, [[bojid]] Itaalias, [[avernid]] Prantsusmaal ja [[skordiskid]] [[Serbia]]s. Kaasaegsed uurimused näitavad, et nad tulid algselt ühisest Põhja-Euroopa algkodust<ref name="Pennick" />.
36. rida:
Keldid ei olnud üks rahvas, vaid tuhanded väikesed [[hõim]]ud, kes mõnikord olid kuninga alla ühendatud. Nende keelel oli erinevaid kohalikke vorme. Põhiliselt olid keldid maainimesed, kes hindasid karja enam kui vilja. Nad näivad kangelaslike, riiakate, hooplevate, suurte joodikute ja suurte lihasööjatena. Karja varastamine oli rahvuslik sport.
Sõjas olid nad hulljulged ja väga head leinajad<ref name="
Bütsantsi [[Ammianus Marcellinus]] kirjeldab:
42. rida:
''Peaaegu kõik gallialased on pikad, heledapäised ja punapõsksed; hirmus kurjade silmadega, väga riiakad ja äärmiselt uhked ning ülbed. Terve võõramaalaste vägi ei suudaks vastu seista ühele gallialasele, kui ta kutsuks appi oma naise, kes on tavaliselt väga tugev ja sinisilmne, eriti kui ta pungitab oma kaela, kiristab hambaid ja vehib oma kahvatute kätega, mis on tohutult suured, ja hakkab jagama lööke ning laduma mükse, mis on nagu katapuldilt heidetavad viskerelvad''.
Ta lisas, et nad on väga puhtad – isegi vaesed inimesed ei kandnud räbalaid<ref name="
==Sugudevaheline võrdsus keltidel==
Vanad ürikud räägivad, et keldi naised olid pikad, metsikud ning tugevad ja lahingus sama hirmuäratavad kui mehed. Keldi müntidel on sageli kujutatud alasti naine hobuse seljas võidukalt vehkimas [[oda]] või mõõgaga.
Müütiline iiri kangelane [[Cuchulainn]] läks Britanniasse sõjakunsti õppima; tema õpetajateks olid naised – Scathach (Varjuline) ja tema võistleja Aife (kõige kuulsam naissõdalane maailmas). Walesi kangelane [[Peredur]] sai oma sõjaväelise väljaõppe [[Gloucester]]i üheksalt nõialt<ref name="
Esimese sajandi lõpus pKr kirjutab [[Tacitus]], et keldid ei tee vahet mees- ja naissoost valitsejate vahel. Kuulsat Rooma-vastast mässu kuninganna [[Boudicca]] juhtimisel ([[60]] pKr) toetas kõhklemata kogu provints. Kuninganna [[Cartimandua]], kirdenaabrite brigantide liider, omas hõimus piiramatut võimu. Ta andis varasema ülestõusu juhi [[Caratacus]]e roomlastele aastal [[47]] välja ja aastal [[53]] kuuleme temast taas: ta on abikaasast lahku läinud, et abielluda arvatavalt noorema ja mehisema sõjakaariku juhiga<ref name="Pennick" />.
53. rida:
[[Strabon]] kordab [[Poseidonis]]e teadet ühe Gallia ranniku lähedal asuva saare kohta, kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele [[Dionysos]]e kummardamisele. Tegemist võis olla naiste kolledžiga, nagu oli keldi prohvetitel – vatedel. Ka [[Artemidoros]] jutustab, et Britannia ranniku lähedal sooritavad naised ohvritalitusi, mis on pühendatud (puht naiste) jumalannade [[Demeter]]i ja [[Kore]] austamisele<ref name="Pennick" />.
Ka [[druiid]]id võisid olla nii mehed kui naised. Me loeme kuldse sirbiga druiidi valgetest rüüdest, druiidist härjanahas tähnilise valgetest sulgedest peakattega, mille tiivad lehvivad. On ka kirjeldusi naisdruiididest mustas, kuldsed lindid rinnal risti<ref name="
==Keldi religioon==
60. rida:
===Pühapaigad ===
Keldid ei ehitanud templeid, vaid pidasid jumalateenistusi metsasaludes <ref name="Part" />. Nad kummardasid oma jumalusi pühades hiites ehk [[nemetona]]des, kuid neil puudusid uhked templid pühakujude paigutamiseks. [[Scoliastus]]: ''Nad austavad jumalaid metsades, ilma, et neil oleks vaja templeid''. Hiisi, kui kohaliku rahva vaimseid keskusi, hävitati armutult [[Caesar]]i, [[Suetinus Paulinus]]e, aga ka hilisemate preestrite püha Martini ja püha [[Patrick]]u poolt. [[Temenos]] (kraaviga eraldatud tarandik, sõna-sõnalt eraldatud koht) oli tähtsaim kultusekoht, tempel selles oli teisejärguline. Templiks võis olla puust, punutisest või kuivmüürist onnike, milles oli jumalakuju või mõni maagiline ese, nagu katel, relv või muusikariist<ref name="
Ka allikad olid pühad ning sageli omistati neile ravitoimet. Allikas oli seostatud mingi kindla jumalusega, nagu näiteks Covetina [[Carrowburgh]]is<ref name="Pennick" />.
84. rida:
Viimaks, pärast veel kümme aastat kestnud õppimist sai ovaadist druiid – kuningate nõustaja, [[kohtunik]], [[filosoof]] ja suguharu ülempreester.
Druidism osutas vastupanu roomlastele Gallias ja Britannias, druiidi usundi vaimne keskus asus aga Britannias. Nende peakorter asus [[Mani saar]]el, mida inglased hiljem Angleseyks nimetasid. Aastal 60 ründas seda saart kindral Suetonius Paulinus, kelle armeel olid vastas druiidid. Naised olid mustades rüüdes, valmis neile relvade ja nõidustega vastu astuma. Siiski purustasid roomlased pühamud ning tapsid nende hoidjad<ref name="
Kui [[Julius Ceasar]] vallutas Britannia ja ametlik druiidi religioon oli Walesist minema pühitud, läks see tarkus põranda alla ja rändlaulikud kandsid oma teadmisi laiali, andes neid edasi salaja usku pöördunutele, kui nad meelelahutuseks vanu laule laulsid. Legendid, niisugused nagu "Puude lahing", sisaldab varjatult keldi jumalate, kangelaste ja Valge Jumalanna enda traditsioone ( Valge Jumalanna oli keldi luule sümbol, kuu ning kõik loovad teadmised ja maagia)<ref name="Mölder"
===Keldi jumalused===
101. rida:
====Lugh====
[[Lugh]] oli üks vähestest tõeliselt rahvusvahelistest keldi jumalustest.Ideaalset keldi jumala haaret kujutab selgelt lugu Lughist, kes tuli Tarasse ennast jumalate õukonda pakkuma. Uksehoidja küsis temalt ta oskuste kohta ning kuna ta oskas kõike, valisid teised jumalad ta enda juhiks.Ta oli Lugh Samildanach, "kõigeoskaja"<ref name="
Surnute jumalat kutsuti [[Samhain]]<nowiki/>iks, tema auks peetavat Oiche Samhaini võib samastada meie [[hingedepäev]]aga; seda peetakse ka keldi aasta alguseks.
113. rida:
Keldi vaimsusest rääkides ei saa mööda minna müütidest, kus peitub selle rahva ajalooline mälu, vabaduseiha ning jumalikkuseihalus.
Olemasolevad teadmised keldi mütoloogiast on kui pusle, mis on kokku pandud arheoloogiliste leidude, võõramaalaste märkmete ja jutustuste ning mitu sajandit hiljem kristlaste poolt kirja pandud vihjete põhjal<ref name="Allan"
Iiri müüte võib jagada teemade järgi erinevateks tsükliteks. Suur hulk müüte on pühendatud Iirimaa esimestele asukatele. Seal jutustatakse saarele üksteise järel saabunud sisserändajate lainetest: fomoorlastest, firbolgidest, Tuatha De Danannidest (jumalanna Dana rahvast). Müütides on detailselt talletatud iirlaste ajalooline mälu. Neis kirjeldatud Tuatha De Dananne ei ole tänapäeva teadlased sidunud ühegi rahvusrühmaga, pigem on neid peetud keldi jumalateks. Arvatakse, et nad kindlustasid end saarel pärast võitu firbolgide üle Magh Tuireadhi lahingus.
130. rida:
==Viited==
{{viited
<ref name="Pennick">Prudence, J. Pennick, N. Paganliku Euroopa ajalugu, Olion, Tallinn, 2003</ref>
<ref name="sampson">Sampson, F., 2008 Mõte ja tee Keldi vaimsuse lugu, Tallinn: Allika</ref>
<ref name="Allan">Allan, T. Peatoimetaja, 2009 Maailma müüdid, Tallinn: Ilo</ref>
<ref name="Part">Partridge,Ch. Peatoimetaja, 2008 Maailma usundid, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus (Singapur)</ref>
<ref name="Mölder">Mölder, A: Väike Iiri meres paiknev Mani saar – mänkside kodumaa – allub vahetult Briti troonile Horisont nr 1 2001</ref>
}}
==Kasutatud allikad==
| |||