Ernst Gustav Kühnert: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Ernst Gustav Kühnert''' ([[21. jaanuar]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[14. september]] [[1961]] [[Lübeck]]) oli [[baltisaksa]] päritolu Eesti [[arhitekt]].
Kühnert oli silmapaistvamaid baltisaksa arhitekte, kes tegeles lisaks uute hoonete projekteerimisele aktiivselt ka [[Tallinna vanalinn]]a ehitiste renoveerimisega ning avaldas ka erialaseid kirjutisi.
Tema varasema perioodi ehitistes on [[Karin Hallas-Murula]] sõnul tunda Kühnerti kiindumust tollal moodsasse [[neobiedermeier]]isse ning [[neobarokk]]i: majad Süda 3 ja 3a (1914), Hans Vinnali kaubamaja [[Tatari tänav|Tatari 1]] (1921), [[Eestimaa Kinnitus Aktsiaselts]]i maja [[Pikk tänav#Pikk 4, 6, 8|Pikk 4/6/8]] (1920–1921) jt).{{lisa viide}} 1930. aastate alguses katsetas Kühnert [[funktsionalism]]iga, mille parimaks tõenduseks on Rakvere saksa koolimaja (1931, nüüd polikliinik).{{lisa viide}}
12. rida:
Ernst Kühnert suri Lübeckis 14. septembril 1961.
Kühnerti isa [[Heinrich Kühnert]] (1848–1904) sündis [[Rakvere]] lähedal [[Paasvere mõis]]as. Aastatel 1867-68 viibis ta Saksamaal [[Leipzig]]i lähedal Wermasdorfis metsanduse õppijana praktikal ja aastast õppis [[Dresden]]i lähedal [[Tharandti Metsaakadeemia]]s. Heinrich oli tolle ajal tuntuim metsaülem Tallinnas.
==Kühnertite aed==
{{Vaata|Süda tänava hõlmikpuu}}
Ajalehe [[Vaba Maa]] 23. augusti 1930. aasta väljaandes avaldati Ernst Gustav Kühnerti kirjutis: "Imepuu" Viruväravamäel. Ernst Kühnerti sõnul on "Kingu" Jaapani puu [[Ginkgo biloba]], mille mõned eksemplarid tõi tema isa Heinrich Kühnert Saksamaalt. Üks neist istutati H. Walkeri poolt Viruväravamäele ja teine Ernst Kühnerti poolt Kühnerti parki - Vana-Pärnu mnt 19 (hiljem Süda tn 2).<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19300823&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA---------- Waba Maa], nr. 196, 23 august 1930, lk 7, ''[2017, märts 10]''</ref>
Toetudes E. Kühnertile ja E.Viirokile (1932) jt võib väita, et see puu oli H.Kühnerti toodud, kuid täpset istutusaega ei suudeta tuvastada. E. Viiroki andmete kohaselt öelnud E. Kühnert talle (ilmselt 1928. aastal), et puud olla toodud 30 aastat tagasi.(Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)
Kühnertite aed Tallinnas oli tol ajal tuntumaid aedu, kus tegeleti mitmete ilupuude kasvatamisega. 1913. aastal otsustati tollast Ahju tn pikendada ja E. Kühnertilt osteti seks puhuks osa aiast 7909 rubla ja 75 kopika eest. Ernst istutas hõlmikpuu ümber tema praegusesse asukohta Vana-Pärnu mnt ja P. Süda tänava nurgal 1913. aastal.(Viirok, 1932; viidanud Sander, Elliku ja Paivel 13:1990)
==Viited==
{{viited}}
=Kasutatud kirjandus==
* Eesti Teaduste Akadeemia Keemia-, Geoloogia- ja Bioloogiateaduste Osakond, Tallinna Botaanikaaed, [[Heldur Sander]], [[Jüri Elliku]], [[Aleksei Paivel]], "Hõlmikpuu (Ginkgo biloba L) Eestis", Tallinn, 1990
{{JÄRJESTA:Kühnert, Ernst Gustav}}
| |||