Erinevus lehekülje "Omakaitse" redaktsioonide vahel

Lisatud 297 baiti ,  3 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
P (lisasin saksakeelse nimetuse - allikas ajaleht Teataja 07.09.1941 lk1)
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
*Omakaitse Harju polk, ülem [[Ernst Leithammel]], 3. septembrist Harjumaa omakaitse (staabi asukoht Roosikrantsi 12, Tallinn, (ajutine) staabiülem kolonelleitnant Hugo Jaanson);
*Valgamaa omakaitsegrupp, ülem kapten [[Sergei Maripuu]];
*Võrumaa omakaitse<ref>[[Arvo Johari]], name="C4C6p"Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942"</ref>, ülem kolonelleitnant [[Aleksander Tilgre]];
*Tartu linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Olev Reintalu]];
*Viljandimaa omakaitse, ülem [[Peeter Kutsar]];
<td>
*Virumaa omakaitse, ülem kapten [[Jakob Vaska]];
*Narva linna omakaitse, ülem nooremleitnant [[Boris Meret]]<ref>Ralf Kall, [http://www.eesti.ca/?opname=article&articleid=16953 Pulkovo haarang], „Kotkasilm ja Studebaker — Minu isa jutte ja mälestusi 1901—1944“. [[Kirjastus SE&JS]], Tallinn"cXAdy" 2001</ref>;
*Järvamaa omakaitse<ref>[http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f name=3&t=2101 JÄRVAMAA OMAKAITSE 1941. a. TEGEVUSE ÜLEVAADE],"MlU1W" www.wehrmacht.pri.ee</ref>, ülem kapten [[August Jaakson]];
*Tallinna omakaitse, organiseerija major I. Madise ja ülem [[Alfred Luts]];
*Läänemaa omakaitse<ref>[[Eduard Suursepp-Grossschmidt]]i,name="jrU1V" Tartumaa, Valgamaa ja Läänemaa Omakaitse ajalood</ref>, Haapsalu linna ja Läänemaa OK ülem [[Ago Talvar]];
*Saaremaa omakaitse, algselt Pärnu OK osana hiljem ülem major [[Karl Sääsk]].
</table>
Juba enne 6. juulit alustasid Omakaitse liikmed Lõuna-Eestis (Võrumaa, Valgamaa, Tartumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa) [[Eestimaa Kommunistlik Partei|kommunistide]], Nõukogude võimuorganite liikmete, [[nõukogude aktivistid]]e ja Nõukogude võimu ajal 1940–1941 elanikkonna suhtes repressioone korraldanud tegelaste kinnipidamist, neid kohati ka [[omakohus|omakohtu]] korras hukates. Saksa vägede pealetungi jätkudes Põhja-Eestisse allutati Omakaitseüksused Saksa [[Wehrmacht]]i tagalajulgestusega tegelenud [[207. julgestusdiviis]]ile.
 
Nõukogude ajaloolased on süüdistanud [[Juudid|juutide]] ja [[Mustlased|mustlaste]] sihilikus tapmises Läänemaa Omakaitse staabi operatiivosakonna ülemat [[Aleksander Laak]]i ja tema adjutanti [[Ralf Gerrets]]it<ref>("[[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas|name="Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Dokumente ja materjale]]Izrbh", [[Tallinn]], [[1975]])</ref>.
 
Osa Omakaitse liikmeid osales tõepoolest juutide tapmises. Ajaloolase [[Meelis Maripuu]] järgi: "Pärnus algasid juutide mahalaskmised juba viis päeva pärast sakslaste tulekut 13. juulil 1941. 10. septembriks oli 46 juudi mehest tapetud 44. Naised lasti maha [[Rae mets]]as 2. novembril, kõik lapsed hukati samal ajal [[sünagoog]]is. Ligi tuhandest Eestisse jäänud juudist pääses vähem kui tosin inimest. Hukkamisi korraldas Eesti poliitiline politsei."
{{tsitaat|"Juutide mahalaskmisi Pärnus teostasid poliitilise politsei eestlastest töötajad ja Omakaitse liikmed. Oli moodustatud 30meheline erikomando kapten [[Villem Raid]]i ja [[Arkadi Valdin]]i juhtimisel, kes pidi poliitilise politsei määratud surmanuhtlused täide viima. Seitset selle komando liiget on karistatud surmanuhtlusega."|[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjon]]i töös osalenud Meelis Maripuu kokkuvõte" |<ref>[[Piret Udikas]], name="Suurim häving tabas piiblirahvast Teises maailmasõjasCu4xK", [[Pärnu Postimees]], [[27. jaanuar]] [[2006]]</ref>}}
 
==Juhtimine ja organisatsioon==
*Petseri maleva 4. pataljon [[Laura]]l, ülem major [[Karl Kukk]].
</table>
;[[Omakaitse Võru malev]], keskus [[Võru]], ülem kapten [[Ernst Lübek]]<ref>[[Juhani Püttsepp]],name="ZzRIA" [[Toomas Sildam]], [http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise], Postimees, 08.02.2000</ref>; kapten Tiivel
<table><tr valign=top><td>
*Võru maleva 1. pataljon Võrus, ülem kapten [[Eduard Karjel]],
*Saaremaa maleva 2. pataljon [[Kihelkonna]]l, ülem leitnant [[Heino Linsi]],
 
*Saaremaa maleva 3. pataljon [[Leisi]]s, ülem [[korvetikapten]] [[Alfred Pupp]]<ref>[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/805-806.pdf Commandres of the Omakaitse territorial regiments and battalions on May 15,name="J6aSp" 1943]</ref>.
 
;Omakaitse kool, asukoht Tallinn ja Kehtna, ülem major Karik (1943)
 
[[23. juuli]]l [[1942]] oli Omakaitses 43 347 inimest, kellest 38 890 olid maakondlikes üksustes ja 4457 kasarmuolukorras. Mais-juunis 1943 oli Omakaitses ligi 38 000 inimest (282 [[kompanii]]d)<ref> [http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html name="8ft5Z"Эстонские граждане в вооруженных силах Германии"]</ref><ref>Сергей Дробязко, Андрей Каращук, [http://www.erlib.com/%D0%A1%D0%B5%D1%80%D0%B3%D0%B5%D0%B9_%D0%94%D1%80%D0%BE%D0%B1%D1%8F%D0%B7%D0%BA%D0%BE/%D0%92%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%87%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%B4%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D1%86%D1%8B_%D0%B2_%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%BC%D0%B0%D1%85%D1%82%D0%B5,_%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%86%D0%B8%D0%B8_%D0%B8_%D0%A1%D0%A1/1/ name="vWhuR"Восточные добровольцы в вермахте, полиции и СС"]</ref>.
 
==Eesti kaitselahingud 1944. aastal==
1944. aastast allus Omakaitse kindralinspektor [[Johannes Soodla]]le. Maakondades allusid Omakaitseüksused kohalikule politseiprefektile ning omakaitseülem oli ka prefekti asetäitja. Juunist septembrini [[1944]] moodustati 9-109–10 Omakaitse Lahingpataljoni, mis koondati 4 Omakaitse Lahingrügementi. Pataljoni suuruseks määrati 1000 meest. Omakaitse rügemendid ja pataljonid võitlesid pealetungiva [[Punaarmee]] vastu.
*[[Tartumaa Omakaitse Lahingurügement]], ülem kolonel Kivi. Rügement oli kaitsel [[Peipsi järv]]e rannikul [[Mustvee]] piirkonnas.
**Võru Maleva Lahingpataljon, ülem major Leisk, pataljoni koosseisus oli 5 kompaniid
*[[Sakalamaa Omakaitse Lahingurügement]], ülem kapten Tiivel. Järva maleva pataljon oli kaitsel [[Võrtsjärv]]e läänerannikul Mustla piirkonnas; Sakala maleva I pataljon oli kaitsel Võrtsjärve põhjarannikul ja II pataljon oli Võrtsjärve rannikul Järva pataljoni ja Sakala I pataljoni vahel.
**Järva Maleva Lahingpataljon, ülem leitnant Puupill
**Sakalamaa Maleva I Lahingpataljon, ülem kapten Pork)<ref>Tundmatu omakaitselasename="ligHB" päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22</ref>
**Sakalamaa Maleva II Lahingpataljon, ülem kapten [[Johannes Multer]]<ref>Tundmatu omakaitselasename="ligHB" päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22</ref>
*[[Pärnumaa Omakaitse Lahingurügement]], ülem kolonel [[Elmar Saal]]. Pärnumaa rügement oli kaitsel Võrtsjärve rannikul.
**Pärnu Maleva I Lahingpataljon
**Harju Maleva Lahingpataljon
Iseseisva üksusena võttis kaitselahingutest osa [[Tartumaa Omakaitse V Lahingpataljon]], ülem major Kitsapea. Pataljon asetses kaitseliinil Peipsi kaldal, [[Koosa]]st [[Varnja]]ni.
Samuti osales kaitselahingutes Valgamaa maleva kaitsepataljon, ülem kapten [[Arthur Nolk]]. 23.8.1944 asus pataljon Valga piirkonnas.<ref>Tundmatu omakaitselasename="ligHB" päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22</ref>
 
==Vaata ka==
 
== Välislingid ==
* [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/94CFEF1FED565183C2256EC90035D2FA Omakaitselased keetsid punaseid elusalt] - Eesti Ekspress, 8. aprill 2004.
*[[Karl Hintzer]], [http://www.hot.ee/hintzer/album_12.htm OMAKAITSE TAGALA TEENISTUSES, FOTOALBUM VII]
 
==Viited==
{{viited|1=2}}|allikad=
<ref name="C4C6p">[[Arvo Johari]], "Omakaitse Võrumaa Maleva tegevus Kaitseliidu likvideerimisest 1940. a. suvel kuni 1. jaanuarini 1942"</ref>
<ref name="cXAdy">Ralf Kall, [http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=16953 Pulkovo haarang], „Kotkasilm ja Studebaker — Minu isa jutte ja mälestusi 1901—1944“. [[Kirjastus SE&JS]], Tallinn 2001</ref>
<ref name="MlU1W">[http://www.wehrmacht.pri.ee/foorum/phpBB2/viewtopic.php?f=3&t=2101 JÄRVAMAA OMAKAITSE 1941. a. TEGEVUSE ÜLEVAADE], www.wehrmacht.pri.ee</ref>
<ref name="jrU1V">[[Eduard Suursepp-Grossschmidt]]i, Tartumaa, Valgamaa ja Läänemaa Omakaitse ajalood</ref>
<ref name="Izrbh">("[[Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas|"Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. Dokumente ja materjale]]", [[Tallinn]], [[1975]])</ref>
<ref name="Cu4xK">[[Piret Udikas]], "Suurim häving tabas piiblirahvast Teises maailmasõjas", [[Pärnu Postimees]], [[27. jaanuar]] [[2006]]</ref>
<ref name="ZzRIA">[[Juhani Püttsepp]], [[Toomas Sildam]], [http://www.slk.ee/1430.html Sakslased lavastasid Kullmani tapmise], Postimees, 08.02.2000</ref>
<ref name="J6aSp">[http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/appendixes/805-806.pdf Commandres of the Omakaitse territorial regiments and battalions on May 15, 1943]</ref>
<ref name="8ft5Z">[http://www.okupatsioon.ee/rus/1940/ylev/ylev-__1057__.html "Эстонские граждане в вооруженных силах Германии"]</ref>
<ref name="vWhuR">Сергей Дробязко, Андрей Каращук, [http://www.erlib.com/%D0%A1%D0%B5%D1%80%D0%B3%D0%B5%D0%B9_%D0%94%D1%80%D0%BE%D0%B1%D1%8F%D0%B7%D0%BA%D0%BE/%D0%92%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%87%D0%BD%D1%8B%D0%B5_%D0%B4%D0%BE%D0%B1%D1%80%D0%BE%D0%B2%D0%BE%D0%BB%D1%8C%D1%86%D1%8B_%D0%B2_%D0%B2%D0%B5%D1%80%D0%BC%D0%B0%D1%85%D1%82%D0%B5,_%D0%BF%D0%BE%D0%BB%D0%B8%D1%86%D0%B8%D0%B8_%D0%B8_%D0%A1%D0%A1/1/ "Восточные добровольцы в вермахте, полиции и СС"]</ref>
<ref name="ligHB">Tundmatu omakaitselase päevik-märkmik. ERA.R-358.2.22</ref>
}}
{{Mall:Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes}}
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
75 790

muudatust