Sloveeni keel: erinevus redaktsioonide vahel

| rääkijad = 1,9 miljonit <ref name="Ethnologue">[http://www.ethnologue.com/language/slv Sloveeni Ethnologue]. Vaadatud 20.11.2013</ref>

'''Sloveeni keel''' (sloveeni keeles ''slovenski jezik'' või ka ''slovenščina'')<ref name="wiki/Slovene">[http://en.wikipedia.org/wiki/Slovene_language en.wikipedia.org Slovene language]. Vaadatud 20.11.2013</ref> kuulub [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa keelkonna]] [[slaavi keeled|slaavi keelte]] [[lõunaslaavi keeled|lõunaslaav]]i keelterühma<ref name="Ethnologue">< /ref> (samasse rühma kuuluvad ka [[horvaadi keel|horvaadi]], [[serbia keel|serbia]], [[makedoonia keel|makedoonia]] ja [[bulgaaria keel|bulgaaria keel]]).<ref name="slovene.si">[http://www.slovenia.si/fileadmin/dokumenti/misc/Slovene.pdf European year of languages document]. Vaadatud 20.11.2013</ref>

[[Sloveenid|Sloveeni keele kõnelejate]] koguarv on 1 906 630, kellest 1 730 000 asuvad [[Sloveenia]]s. Sloveeni keel on [[Sloveenia Vabariik|Sloveenia Vabariigi]] ametlik riigikeel. Lisaks räägitakse sloveeni keelt ka [[Austria]]s Kärtneni ja Steiermargi piirkonnas (18 000 in), [[Horvaatia]]s Rijeka, Zagrebi ja Istra piirkonnas (22 800 in), [[Itaalia]]s Trieste ja Gorizia provintsides Sloveenia piiri lähistel (100 000 in), [[Ungari]]s Sloveenia piiri lähistel (~3200 in) <ref name="Ethnologue">< /ref> kui ka [[Saksamaa]]l, [[Rootsi]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Austraalia]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Argentina]]s, [[Kanada]]s ja endise [[Jugoslaavia]] aladel.<ref name="slovene.si">< /ref>

Sloveeni keele levikuala laiub geograafiliselt ühes Euroopa keeruliseimas lingvistilises sõlmpunktis, kus koonduvad [[slaavi keeled|slaavi]], [[romaani keeled|romaani]], [[germaani keeled|germaani]] ja [[soome-ugri keeled|soome-ugri]] keelkonnad.<ref name="slovene.si">< /ref> Lisaks naaberrahvaste mõjudele on ka Sloveenia mägine loodus kaasa aidanud eri piirkondades keele isloeeritud arengule. Seetõttu on hoolimata suhteliselt väikesest levikualast ja keelekasutajate arvust murdeuurijad eristanud erinevate allikate järgi 7–56 sloveeni keele [[dialekt]]i,<ref name="wiki/Slovene"></ref><ref name="kwintessential">[http://www.kwintessential.co.uk/resources/global-etiquette/slovenia.html Kwintessential.co.uk Slovene overview]. Vaadatud 20.11.2013</ref><ref name="slovene.si">< /ref> mida kasutatakse kuues piirkondlikus kogukonnas: Kärnteni, ülem-Carniola, alam-Carniola, Littorali, Rovte, Steiermargi ja Alföldi kogukonnas.<ref name="slovene.si">< /ref>

[[Lingvistika|Lingvistilised]], [[arheoloogia|arheoloogilised]] ja [[historiograafia|historiograafilised]] allikad näitavad, et [[6. sajand]]i lõpul toimus [[Sloveenia]] aladel kaks suuremat [[slaavlased|slaavlaste]] [[Suur rahvasterändamine|asustamislainet]], millega ujutati üle laguneva [[Rooma impeerium]]i sealsete alade viimased latiniseeritud [[keldid]] ja ülejäänud põlisrahvas. Esmalt saabusid kirdest [[lääneslaavlased]], kellele järgnesid peagi [[lõunaslaavlased]] kagust. [[Ungarlased|Ungarlaste]] [[Suur rahvasterändamine|ümberasumise]] tagajärjel [[9. sajand]]il olid lääneslaavlased sealt sunnitud taganema. Kuid hoolimata edasisest rahva segunemisest, on kunagised lääne- ja lõunaslaavi mõjud kirde- ja kagudialektide erinevustes tänaseni tunda.<ref name="slovene.si">< /ref>

Ent ka pärast [[Austria-Ungari]] impeeriumi kokkuvarisemist, [[Jugoslaavia]] koosseisus olles, puudus sloveeni keelel võrdne asend. Alles pärast [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] saavutas sloveeni keel ametliku keele staatuse [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis]]. Kuid endised poliitilised, kultuurilised ja lingvistilised erinevused tõusid taaskord päevakorda ja [[serbia-horvaadi keel]] oli [[privileeg|privilegeeritud]] asendis. [[1988]]. aastal oli rühm sloveenikeelseid kodanikke proovinud [[Ljubljana]]s sloveeni keeles kohut käia, kuid kohtus käis asjaajamine ainult serbohorvaadi keeles. Sellisest olukorrast sai lõpuks põhiline argument, et [[1990]]. aastal korraldada rahvahääletus, kus suure häälteenamusega võeti vastu otsus kuulutada Sloveenia poliitiliselt iseseisvaks vabariigiks. [[25. juuni]]l [[1991]] kuulutas Sloveenia välja iseseisvuse ja sloveeni keelest sai riigikeel. [[1. mai]]l [[2004]] sai Sloveeniast [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] liige ja sellega seoses omandas sloveeni keel ka [[Euroopa Liit|Euroopa liidu]] ametliku keele staatuse.<ref name="slovene.si">< /ref>

Sloveeni keel eristab 29 [[foneem]]i (8 [[vokaal]]i ja 21 [[konsonant]]i), mida [[ortograafia|ortograafiliselt]] edastatakse sloveeni tähestiku 25 tähe abil (5 vokaali ja 20 konsonanti, sealhulgas katusega tähed: ''č'', ''š'' ja ''ž'').<ref name="slovene.si">< /ref>

Sloveeni keeles võivad vokaalid olla lühikesed või pikad. Esimene neist on alati rõhuline, samas kui teine võib olla nii rõhuline kui rõhuta. <ref name="sampa">[http://www.phon.ucl.ac.uk/home/sampa/sloven-uni.htm Speech Assessment Methods Phonetic Alphabet]. Vaadatud 20.11.2013</ref>

Sloveeni standard keele konsonandi süsteem koosneb 6 resonandist (m, n, l, r, v, j), 6 hõõrdhäälikust (f, s, z, š, ž ja hääldamata häälik), 6 sulghäälikust (helitud k, p, t ja helilised g, b, d) ja 3 afrikaadist (c, č – tš, dz ja dž). Resonantidel ja sulghäälikutel esinevad omakorda mõningad allofooni juhused.<ref name="sampa">< /ref>

<ref name="wiki_slo_numerals">[http://en.wikipedia.org/wiki/Slovene_numerals en.wikipedia.org Slovene Numerals]. Vaadatud 20.11.2013</ref>

Sloveeni keele eripärasteks omadusteks on '''[[duaal]]''' ehk kaksusele osutav grammatiline kategooria, '''kahe pearõhu''' olemasolu ja muutesüsteemi rohkus (sarnaselt teistele slaavi keeltega eristatakse kuut käänet – '''nominatiiv''', '''genitiiv''', '''daativ''', '''akusatiiv''', '''lokatiiv''' ja '''instrumentaal''', mis sõltuvad omakorda sõna soost – '''feminiin''', '''maskuliin''', '''neutrum'''; arvust – '''ainsus''', '''duaal''', '''mitmus'''; ja elususest – '''elus''', '''eluta'''). Nimisõnad sloveeni keeles muutuvad vastavalt käänetele ja arvule. Omadussõnade ja enamus asesõnade puhul on oluline järgida ka soo muutusi. <ref name="wiki_slo_nouns">[http://en.wikipedia.org/wiki/Slovene_declension en.wikipedia.org Slovene declanation]. Vaadatud 20.11.2013</ref><ref name="wiki_slavic_inflection">[http://en.wikipedia.org/wiki/Inflection#Slavic_languages en.wikipedia.org Slavic Inflection]. Vaadatud 20.11.2013</ref> Kuigi sloveeni keele puhul on tegemist '''SVO''' keelega (alus-öeldis-sihtis sõnajärg lauses), on sõnade järjekord lausetes siiski vaba, olenedes tihti tunderõhust või stiilist.<ref name="wiki/Slovene"></ref>

<ref name="wiki_slo_nouns">< /ref>

„Zelo smo uživali na obisku v Sloveniji.“ – Nautisime väga reisi Sloveeniasse. <ref name="slo_phrases">[http://lit.ijs.si/slovene.html Slovene phrases]. Vaadatud 20.11.2013</ref>