Liivimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Vaata ka: {{Mall:Eesti artiklid}} |
|||
30. rida:
== Haldusasutused==
[[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] Liivimaa kubermangu haldusaparaadi juhiks oli Riias asuv [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa kuberner]], kellele allus [[Liivimaa kubermangu valitsus]]<ref
Kuberneri kasutuses oli kaks kantseleid:
40. rida:
==Halduskorraldus==
Liivimaa kubermangu jaotus, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni<ref name="Dw28X" />:
Liivimaa kubermangu jaotus, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni<ref>[http://www.runivers.ru/upload/iblock/49c/rossiya.pdf Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами], Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 86-87</ref>:▼
*[[Kuressaare kreis|Saaremaa provints]]/[[Kuressaare kreis]], kreisilinn [[Kuressaare]]
*[[Pärnu kreis]], kreisilinn [[Pärnu]]
57. rida:
Kubermangu põhjaosas, Lõuna-Eestis asusid [[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelise raudtee]] [[Eestimaa kubermang]]us asuva [[Tallinna-Narva raudtee]]ga ühendav [[Tapa–Tartu raudtee]], [[Tartu–Valga raudtee]] ja [[Riia–Pihkva raudtee]] [[Valga–Petseri raudtee]] osa. [[Kitsarööpmeline raudtee|Kitsarööpmelise raudtee]] liinid [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|Lõuna-Eestis]]: [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee|Valga–Ruhja–Pärnu vahel]], [[Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee|Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmelise raudteeharu]] ja Eestimaa kubermanguga ühendav [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]].
;Postitaristu
Postiliiklust korraldas Liivimaal alates [[17. sajand]]i keskpaigast [[Liivimaa rüütelkond]], 19. sajandist aga kubermanguvalitsus. Kubermangu läbis neli [[postitee]]d, mille äärde oli rajatud [[postijaam]]ade võrgustik.<ref
*[[Miitavi]]–[[Riia]]–[[Peterburi]] ehk "Suur postitee" – 335 [[verst]]a 17 postijaamaga: [[Kuramaa]] piirilt ← 2 [[verst]]a → [[Olaine]] (Olai) → 20 ← [[Riia]] (Riga) → 11 ← [[Ādaži]] (Neuermühlen) → 15 ← [[Iļķene]] (Hilchensfähr) → 18 ← [[Englārte]] (Engelhardshof) → 20 ← [[Straupe]] (Roop) → 21 ← [[Lenči]] (Lenzenhof) → 18 ← [[Valmiera]] (Wolmar) → 18 ← [[Strenči]] (Stakeln) → 20 ← [[Gulbene]] (Gulben) ← 17 → [[Tõlliste]] (Teilizz) → 22 ← [[Kuigatsi]] (Kuikazz) → 24 ← [[Uderna]] (Uddern) → 25 ← [[Tartu]] (Dorpat) → 23 ← [[Igavere (Tartu)|Igavere]] (Iggafer) → 23 ← [[Torma]] (Torma) → 25 ← [[Ninasi postijaam]] (Nennal) → 12 ← [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] piir.
*[[Riia]]–[[Pärnu]]–[[Tallinn]] – mööda "Suurt postiteed" kuni [[Valmiera]]ni, siis 163 versta 7 postijaamaga: [[Valmiera]] (Wolmar) → 23 ← [[Rencēni]] (Ranzen) → 22 ← [[Ruhja]] (Rujen) → 21 ← [[Mõisaküla]] (Moiseküll) → 20 ← [[Kilingi]] (Kurkund) → 22 ← [[Surju]] (Surri) → 17 ← [[Pärnu]] (Pernau) → 25 ← [[Halinga]] (Hallik) → 13 ← Eestimaa piir.
64. rida:
==Kohtukorraldus ja korrakaitse==
:Liivimaa Sandarmivalitsus<ref
;Põhja-Liivimaa politseivalitsused
*Tartu politseivalitsus (saksa ''Dorpater Polizeiverwaltung'', vene ''Дерптская Управа Благочиния'')
101. rida:
[[1786]]. aastal anti välja Venemaa [[rahvakool]]ide määrustik, mille järgi tuli kubermangulinnades avada neljaklassiline (viie õppeaastaga) [[ülemrahvakool]] ja maakonnalinnades kaheklassiline (kahe õppeaastaga) [[alamrahvakool]]. Loodi rahvakoolide direktori ametikoht.
5. novembril 1804 kinnitas keiser [[Aleksander I]] esialgsed rahvahariduse eeskirjad. Loodi [[Tartu õpperingkond]] kuraator [[Friedrich Maximilian von Klinger]]i juhtimisel. Määrati kindlaks koolitüübid ja pannakse alus koolide riiklikule järelevalvele ja juhtimisele. Loodi püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: [[kihelkonnakool]]id (elementaarkoolid) (eesti õppekeelega), maakonna- ehk [[kreiskool]]id (saksa õppekeelega), [[kubermangugümnaasium]]id (saksa õppekeelega) ja ülikoolid<ref
[[1823]]. aastaks olid Liivimaa Kubermangus loodud järgnevad haridusasutused:
107. rida:
*2 [[gümnaasium]]i: [[Riia Kubermangugümnaasium]], [[Tartu Kubermangugümnaasium]] (Tartu keiser Aleksander I gümnaasium) (avati 1804)
*11 saksa [[kreisikool]]i: [[Riia Toomkool]], [[Riia Navigatsioonikool]], [[Volmari Kreisikool|Volmari]], [[Lemsalu Kreisikool|Lemsalu]], [[Võnnu Kreisikool|Võnnu]], [[Valga Kreisikool|Valga]], [[Tartu Kreisikool|Tartu]], [[Võru Kreisikool|Võru]], [[Pärnu Kreisikool|Pärnu]], [[Viljandi Kreisikool|Viljandi]], [[Kuressaare Kreisikool|Kuressaare]]
*1 vene kreisikool: Katharinäum Riias <ref
*4 [[linna-tütarlastekool]]i: [[Riia linna-tütarlastekool|Riia]], [[Tartu linna-tütarlastekool|Tartu]], [[Pärnu linna-tütarlastekool|Pärnu]], [[Viljandi linna-tütarlastekool|Viljandi]]
*25 [[elementaarkool]]i (alates 1880. aastatest linnaalgkool): 12 (millest 3 tütarlaste) [[Riia Elementaarkool|Riia]], 1 [[Volmari Elementaarkool|Volmari]], 1 [[Lemsalu Elementaarkool|Lemsalu]], 2 [[Võnnu Elementaarkool|Võnnu]], 1 [[Valga Elementaarkool|Valga]], 2 [[Tartu Elementaarkool|Tartu]], 2 [[Võru Elementaarkool|Võru]], 3 [[Kuressaare Elementaarkool|Kuressaare]] ja 1 [[Sloka Elementaarkool|Sloka]] (''Marktflecken Schlock'', kaasaja [[Jūrmala]] linnaosas [[Sloka]]s)<ref
*1 [[ülemrahvakool]]: [[Riia ülemrahvakool]] (''Kron-Volksschule''), avati 7. veebruaril 1789
*4 saksa [[rahvakool]]i: [[Valga Rahvakool|Valga]], [[Pärnu Rahvakool|Pärnu]], [[Viljandi Rahvakool|Viljandi]], [[Põltsamaa Rahvakool|Põltsamaa]]
118. rida:
*548 küla- või [[vallakool]]i
**61 Läti alal: 2 Riia-, 15 Volmari-, 22 Võnnu- ja 22 Valgamaal
**487 Eesti alal: 121 Tartu- , 214 Võru-, 56 Pärnu- ja 96 Viljandimaal<ref
Hilisemad koolid:
131. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="U3NBs">{{cite book |title=Allgemeines Adress-Buch für das Gouvernement Livland und die Provinz Oesel |last=Freyherrn Budberg |first=Karl |authorlink=Karl Woldemar von Budberg|coauthors= |year=1840 |publisher=Müllerschen Buchdruckerei |location= Riga |isbn= |pages= 1–4 |url=http://books.google.com.pk/books?id=YIkyAQAAMAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_ge_summary_r&cad=0#v=onepage&q&f=false#PPA3,M1}}</ref>
<ref name="uvmPP">Budberg (1840), lk 10.</ref>
▲
<ref name="TdYon">Bienenstamm: Geographischer ''Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland''. Riga: Deubner, 1826, [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA176 lk.176–178]</ref>
<ref name="jPYRC">Elmar Ojaste, [http://www.filateelia.ee/postiajalugu/Suure-Jaani/hobupostijaamad.php HOBU-POSTIJAAMAD JA ÜHENDUSED SUURE-JAANI KIHELKONNAS XIX & XX SAJANDIL], http://www.filateelia.ee</ref>
<ref name="E7dld">M.Herman, [http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s1016526&nid=55072&frameset=1 Vene sandarmiarhiiv praegu veel salajane!], Postimees, 3. november 1934, lk 6</ref>
<ref name="MhigD">M. Okas, [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=174 Koolide venestamisest Baltimail], [[Eesti Kirjandus]] nr. 3/1934</ref>
<ref name="fe0lo">Rigasche stadtblätter, Literärisch-praktische bürgerverbindung, Riga: W.F. Häcker, 1825 [http://books.google.ee/books?id=c58tAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA402,M1 lk. 402]</ref>
<ref name="o0qtK">Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, (1826) [http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA191,M1 lk. 191–192]</ref>
<ref name="1tzF3">[[Christian Bornhaupt]], [http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&rview=1&pg=PA83 ''Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte''. Riga: W.F. Häcker, 1855], lk.83–84</ref>
}}
==Kirjandus==
*{{cite book |title=Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765|last=Büsching |first=Anton Friedrich |authorlink=Anton Friedrich Büsching|coauthors= |year=1773 |publisher=Johann Jacob Curt|location=Halle |isbn= |pages= |url=http://books.google.ee/books?id=tG8OAAAAQAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA361,M1 }}
| |||