Erinevus lehekülje "Suitsetamine" redaktsioonide vahel

Lisatud 792 baiti ,  4 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
Paljudes maades on tubakasuitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim [[narkomaania]] liik.
 
[[Meditsiin]]ivaldkondades kasutusel olevas [[rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis]] on suitsetamine liigitatud krooniliseks [[sõltuvushaigus]]eks<ref>Gerli Ramler,name="RFOUz" [https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/34520/suitsetamine-on-eestis-vahenemas-paraku-visalt Suitsetamine on Eestis vähenemas. Paraku visalt.], veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref> (X; RHK-F17).
 
==Suitsetamine ja tubakatooted==
Tubakat saab suitsetada [[suitsetatav tubakatoode|suitsetatavate tubakatoodetega]] nagu näiteks [[sigarett]]idega, [[sigarillo]]dega või [[sigar]]itega, [[piip|piibuga]] või [[vesipiip|vesipiibuga]].
 
«[[Tubakaseadus]]e» § 7. alusel on suitsetamine sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse.<ref name="Tubakaseadus">"Tubakaseadus", Riigikogu seadus, vastu võetud 04.05.2005</ref>
 
Kanepit suitsetatakse tavaliselt [[kanepipiip|kanepipiibuga]] või [[joint|joind]]i näol.
 
Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on [[Vähktõbi|vähktõve]] teket esilekutsuv või soodustav.
Peale sõltuvust tekitava nikotiini satub koos tubakasuitsuga organismi [[Vingugaas|vingugaasi]], [[Arseen|arseeni]], [[Ammoniaak|ammoniaaki]], [[Benseen|benseeni]], [[Formaldehüüd|formaldehüüdi]], [[Vinüülkloriid|vinüülkloriidi]], [[Vesiniktsüaniidhape|vesiniktsüaniidi]], radioaktiivset [[Poloonium|polooniumi]], [[Nikkel|niklit]], [[Kroom|kroomi]], [[Elavhõbe|elavhõbedat]], [[atsetoon|atsetooni]], [[Pestitsiid|pestitsiide]], aromaatseid [[Süsivesikud|süsivesikuid]], [[Glütserool|glütserooli]], [[Aldehüüdid|aldehüüde]], [[Fenool|fenooli]], glükooli, [[Sinihape|sinihapet]], [[Kaadmium|kaadmiumi]] ja muid keemilisi ühendeid. Suitsetamisel eraldub kõiki nimetatud ühendeid ka ümbritsevasse keskkonda.<ref>Tervise Arenguname="diXQs" Instituut, “Suitsetamisest loobumise nõustamine Eestis” https://www.tartu.ee/data/Suitsetamisest%20loobumise%20n%C3%B5ustamine%20Eestis,%20TAI.pdf (20.02.2013).</ref>
 
=====Nikotiin=====
Arvatakse, et suu kaudu suitsumahvidena sisse tõmmatud nikotiin mõjutab inimese kõiki elundeid. Imendudes tubakasuitsuga [[kops]]ude kaudu verre, jõuab nikotiin ajju seitsme sekundiga pärast esimest suitsumahvi.
 
Nikotiin alandab nahatemperatuuri, aeglustab [[vereringe]]t [[jäse]]metes ja hajutab suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel.<ref>Terviseinfo, name="s7wRs" [http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle-toime „Tubakasuits ja selle toime“], veebiversioon vaadatud 20.02.2013.</ref>
 
=====Vingugaas=====
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse.<ref>Pedaste, M.name="fecFy" Terviseõpetuse õppeprogramm „Vingugaas“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html (20.02.2013).</ref>
 
=====Vähki tekitavad ained=====
Vähki tekitavaid ehk [[Kantserogeenid|kantserogeenseid aineid]] on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetall arseen, radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul suureneb regulaarse suitsetaja vähkkasvajatesse haigestumise risk kümneid kordi. Palju kantserogeenseid ühendeid on ka tubaka põlemisel tekkivas tõrvas.<ref>Irma Noolname="KRjc3" loengukonspekt “Rahva tervis” Tallinn 2006 lk 47-48.</ref>
 
Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis suureneb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti suureneb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku.<ref>Irma Noolname="KRjc3" loengukonspekt “Rahva tervis” Tallinn 2006 lk 47-48.</ref>
 
=====Valgeveresust tekitavad ained=====
Valgeveresus ehk leukeemia on rahvasuus tuntud verevähina. See on raske haigus, mille korral on häiritud vereloomeelundite töö. Sageli kaasnevad leukeemiaga nõrkus, higistamine, kõhnumine, luu- ja liigesevalu, haiguse süvenedes tõuseb kehatemperatuur, neelamine võib muutuda valulikuks, tekib nina- ja igemeverejookse ning nahaaluseid verevalumeid.<ref>Pedaste, M.name="lV0Gg" Terviseõpetuse õppeprogramm „Valgeverelisust tekitavad ained“ </ref>
 
=====Tõrv=====
Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua lima ja ripskarvade kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski [[bakter]]. Suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos, kopsupõletik) hoopis kergemini ja suitsetaja kopsud muutuvad seest mustaks. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg. Aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse ligi kohvitassitäis pigi.<ref>Pedaste, M.name="NehZD" Terviseõpetuse õppeprogramm, „Tõrv“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/torv.html (20.02.2013).</ref>
 
=====Radioaktiivsed ained=====
Tubakasuitsust kõige sagedamini leitav radioaktiivne aine on [[poloonium]]. Radioaktiivsete ainete pideva aatomituumade lagunemise käigus vabaneb kiirgusena suur energiahulk. Seda kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. Radioaktiivse kiirguse võib jaotada [[Alfakiirgus|alfakiirguseks]], [[Beetakiirgus|beetakiirguseks]] ja [[Gammakiirgus|gammakiirguseks]]. Neist alfakiirgus ei suuda inimese nahast läbi tungida, kuid beetakiirgus mingil määral küll. Gammakiirgus on meile kõige ohtlikum, sest talle läbipääsmatuid kehi praktiliselt pole (gammakiirguse leviku tõkestamiseks kasutatakse kahe meetri paksusi betoonseinu). Gammakiirgus tungib ka läbi inimese ja „augustab“ meie rakkude seinu. Ilmselt mõjutab ta ka rakkudes olevat pärilikku materjali (DNA-molekule).<ref>Pedaste, M.name="46NuJ" Terviseõpetuse õppeprogramm, „Radioaktiivsed ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/radioaktiivsed_ained.html (20.02.2013).</ref>
 
=====Pärilikke muutusi põhjustavad ained=====
Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi ehk geneetilisi muutusi ehk [[Mutatsioon|mutatsioone]]. Neist eriti tugeva mutageense (mutatsioone esilekutsuva) toimega on lämmastikuühend aminokarboliin.
 
Geneetilised muutused päranduvad pooldumisel edasi tütarrakkudele. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkudega, siis päranduvad muutused ka meie järglastele. Peaaegu kõik mutatsioonid on meile ebasoodsad, seega võib enamasti vaadelda muteerumist kui väärastumist. Nii on suitsetavatel naistel risk sünnitada väärarengutega lapsi suurem kui mittesuitsetavatel. Samas võib suitsetamise tagajärjel kahjustuda ka mehe seemnerakkudes olev pärilik info, mistõttu ka munarakku viljastav seemnerakk võib olla süüdlane väärarengu tekkes. <ref>Pedaste, M.name="uLmcW" Terviseõpetuse õppeprogramm, „Pärilikke muutuseid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/parilikud_muutused.html (20.02.2013).</ref>
 
=====Loote väärarenguid põhjustavad ained=====
Üks sagedasemaid suitsetamise tagajärgi rasedatel on enneaegne sünnitus. See võib olla tingitud puudulikust loote varustamisest hapnikuga. Enneaegselt sündinud lapsed on nõrgemad ja neil esineb sagedamini nii füüsilisi kui ka vaimseid arengupeetusi (enneaegseid sünnitusi on maailmas 6–10%) Süsinikmonooksiid põhjustab hapnikuvaegust nii emal kui ka lootel.
Ka siis, kui pole tegu enneaegse sünnitusega, on suitsetajate lapsed sageli alakaalulised, nõrga tervisega ja võtavad kergemini külge mitmesuguseid nakkus- ja viirushaigusi, külmetuvad kergemini. Eriti nõrgad on suitsetavate vanemate lapsed esimesel eluaastal. Neil esinevad võõrutusnähud, sest ilmale tulles peab lapse organism loobuma nikotiinist, millest on tal tekkinud sõltuvus. Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Suitsetajate lastel on ka suur oht haigestuda ülemiste hingamisteede põletikku, keskkõrvapõletikku, astmasse ja mandlipõletikku.<ref>L. Stevic-Rust,name="ZCW3i" Anita Maximin, “Suitsetamisest loobumise käsiraamat”, ERSEN, 2004.</ref> Halvemal juhul võivad tekkida tõsisemad väärarengud juba lootel. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Loote hilisemas arengujärgus tekivad peamiselt kasvu- ja talitlushäired. Samas arenevad näiteks silmad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja nägemine on seega pidevalt väga ohustatud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda.<ref>Pedaste, M.name="Sivrk" Terviseõpetuse õppeprogramm „Loote väärarenguid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/loote_vaararenguid.html (20.02.2013).</ref>
 
 
[[2000]]. aastal olid 1,22 [[miljard]]it inimest suitsetajad. [[2010]]. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks [[2025]] suitsetab 1,5–1,9 [[miljard]]it [[inimene|inimest]]. Tubaka suitsetamine on viis korda rohkem levinud [[mehed|meeste]] kui [[naised|naiste]] seas.{{lisa viide}}
 
[[Eesti Haigekassa]] poolt 2005. aastal läbi viidud uuringu andmetel suitsetatakse (nii aktiivselt kui ka passiivselt) rohkem kui pooltes [[kodu]]des.<ref>Tervise Arenguname="LU5l1" Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
 
===Tõenduspõhine riskiprofiil tervisega seotult===
Tubakatoodetes leiduvat [[nikotiin]]i peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab [[närvisüsteem]]i. Paljudel tubakat sisaldavate toodete suitsetajatel võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja [[tubakasõltuvus]].
 
Krooniline tubakasuitsetamine kahjustab [[südame-veresoonkond]]a<ref>[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_cardiovascular.pdf Highlights:name="8VKJ6" Overview of Findings Regarding Cardiovascular Disease], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[hingamiselundkond|hingamis-]]<ref>[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_respiratory.pdf Highlights:name="Cr0PI" Overview of Findings Regarding Respiratory Diseases], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[seedeelundkond|seede-]], [[Kuse-suguelundkond|kuse-suguelundkonda]]<ref>[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/scientific_reproductive.pdf Highlights:name="cXvbe" Scientific Review of Findings Regarding Reproductive Health], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ja [[meeleelund]]eid ning on paljude [[haigus]]te tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur.
 
Regulaarne (10 suitsu päevas) suitsetamine võib suurendada riski haigestuda [[tuberkuloos]]i.<ref>{{netiviide name="gVTZF" />
| URL = http://teadus.err.ee/v/tervis/9a67e5fd-251b-4956-b60d-8e2c96548f2c | Pealkiri = Suitsetamine kahekordistab tuberkuloosi kordumisriski | Autor = Katrin Sak | Väljaanne = teadus.err.ee | Aeg = 27. märts 2014 | Kasutatud = 05.10.2014 | Keel = eesti}}</ref>
 
Suitsetamine avaldab [[Crohni tõbi|Crohni-haigete]] organismile äärmiselt laastavat toimet.<ref>Madretsma S,name="hlrem" Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8930570 In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte], Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017-20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
Suitsetamine võib geneetilise eelsoodumusega inimestel suurendada riski haigestuda [[polüskleroos]]i.<ref>Siiri Erala,name="SM3PJ" [http://tervis.postimees.ee/579672/suitsetamine-voib-suurendada-hulgiskleroosi-haigestumise-riski Suitsetamine võib suurendada hulgiskleroosi haigestumise riski], 28. september 2011, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)</ref>
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk|suu-]], [[kurguvähk|kurgu-]], [[söögitoruvähk|söögitoru-]], [[kopsuvähk|kopsu-]], [[maovähk|mao-]], [[kõhunäärmevähk|kõhunäärme-]], [[neeruvähk|neeru-]], [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]]<ref>Paul D.name="lbrW5" Terry ja Thomas E. Rohan, [http://cebp.aacrjournals.org/content/11/10/953.long Cigarette Smoking and the Risk of Breast Cancer in Women A Review of the Literature], Cancer Epidemiol Biomarkers, oktoober 2002 11; 953, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.<ref>Riiklik Vähiinstituut,name="qMRRx" [http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Tobacco/cessation Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
 
Suitsetamine peetakse riskiteguriks [[Amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofsesse lateraalskleroosi]] haigestumisel.<ref>{{netiviide name="XheFU" />
| URL = http://www.webmd.com/smoking-cessation/news/20110214/cigarette-smoking-linked-to-lou-gehrigs-disease | Pealkiri = Cigarette Smoking Linked to Lou Gehrig’s Disease | Autor = Jennifer Warner | Väljaanne = WebMD Health News | Aeg = 2011 | Kasutatud = 28.08.2014 | Keel = inglise}}</ref>
 
Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi – nii [[kaasasündinud immuunsus|kaasasündinud]] kui ka [[omandatud immuunsus|omandatud immuunsust]], tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon|immunosupressiivset toimet]].
Krooniline tubakasuitsetamine põhjustab muutusi [[limaskestaimmuunsus]]es, näiteks [[Bronhidega seotud lümfikude|BALT-i]] [[hüperplaasia]].
 
Veel sündimata laste, vastsündinute ja väikelaste arenevale immuunsüsteemile tekitab tubakasuitsu sissehingamine tõenäoliselt mitmeid häireid [[immuunvastus]]es ([[astma]], [[allergia]], [[bronhiit]])<ref>Rodney R. Dietert, Janice Dietert, [http://books.google.ee/books?idname=B16j1BPJUGYC&pg=PA144&dq=smoking+and+immune+system&hl=et&sa=X&ei=QSLjU9jqNYHaOITSgLAI&ved=0CCMQ6AEwAQ#v=onepage&q=smoking%20and%20immune%20system&f=false"1frGM" Strategies for Protecting Your Child's Immune System: Tools for Parents and Parents-To-Be], World Scientific, lk 144 –145, 2010, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> ja [[immunodefitsiit|immunodefitsiidiga]] seotud haiguslikke seisundeid.
[[Maailma Terviseorganisatsioon]]i järgi suri aastal [[2004]] 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. [[20. sajand]]il võis nendesse surra 100 miljonit inimest.<ref>[http://www.who.int/entity/tobacco/mpower/mpower_report_prevalence_data_2008.pdf who.int] vaadatudname="EAErt" 24.01.11</ref>
 
===Seadusega kehtestatud terviseohuhoiatused===
19. sajandil oli populaarne ka [[oopium]]it suitsetada.
 
[[Eesti]]sse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Eesti kirjalikes allikates mainitakse tubakat 1620. aastatel. Rootsi aja lõpuks suitsetasid vähesed talupojad.<ref name="Karindi13">Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503-1919" Luunja, 1999, lk 13</ref>
 
==Vaata ka==
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Tubakaseadus">"Tubakaseadus", Riigikogu seadus, vastu võetud 04.05.2005</ref>
<ref name="Karindi13">Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503–1919" Luunja, 1999, lk 13</ref>
<ref name="RFOUz">Gerli Ramler, [https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/Kuu-teemad/34520/suitsetamine-on-eestis-vahenemas-paraku-visalt Suitsetamine on Eestis vähenemas. Paraku visalt.], veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
<ref name="diXQs">Tervise Arengu Instituut, “Suitsetamisest loobumise nõustamine Eestis” https://www.tartu.ee/data/Suitsetamisest%20loobumise%20n%C3%B5ustamine%20Eestis,%20TAI.pdf (20.02.2013).</ref>
<ref name="s7wRs">Terviseinfo, [http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine/tubakasuits-ja-selle-toime „Tubakasuits ja selle toime“], veebiversioon vaadatud 20.02.2013.</ref>
<ref name="fecFy">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Vingugaas“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/vingugaas.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="KRjc3">Irma Nool loengukonspekt “Rahva tervis” Tallinn 2006 lk 47–48.</ref>
<ref name="lV0Gg">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Valgeverelisust tekitavad ained“</ref>
<ref name="NehZD">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Tõrv“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/torv.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="46NuJ">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Radioaktiivsed ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/radioaktiivsed_ained.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="uLmcW">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm, „Pärilikke muutuseid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/parilikud_muutused.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="ZCW3i">L. Stevic-Rust, Anita Maximin, “Suitsetamisest loobumise käsiraamat”, ERSEN, 2004.</ref>
<ref name="Sivrk">Pedaste, M. Terviseõpetuse õppeprogramm „Loote väärarenguid põhjustavad ained“ http://kodu.ut.ee/~pedaste/tubakas/loote_vaararenguid.html (20.02.2013).</ref>
<ref name="LU5l1">Tervise Arengu Instituut, [http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Passiivne_ehk_kaudne_suitsetamine.pdf Passiivne ehk kaudne suitsetamine], lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)</ref>
<ref name="8VKJ6">[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_cardiovascular.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Cardiovascular Disease], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="Cr0PI">[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/overview_respiratory.pdf Highlights: Overview of Findings Regarding Respiratory Diseases], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="cXvbe">[http://www.cdc.gov/tobacco/data_statistics/sgr/2010/highlight_sheets/pdfs/scientific_reproductive.pdf Highlights: Scientific Review of Findings Regarding Reproductive Health], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="gVTZF">{{netiviide | URL = http://teadus.err.ee/v/tervis/9a67e5fd-251b-4956-b60d-8e2c96548f2c | Pealkiri = Suitsetamine kahekordistab tuberkuloosi kordumisriski | Autor = Katrin Sak | Väljaanne = teadus.err.ee | Aeg = 27. märts 2014 | Kasutatud = 05.10.2014 | Keel = eesti}}</ref>
<ref name="hlrem">Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8930570 In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte], Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017–20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="SM3PJ">Siiri Erala, [http://tervis.postimees.ee/579672/suitsetamine-voib-suurendada-hulgiskleroosi-haigestumise-riski Suitsetamine võib suurendada hulgiskleroosi haigestumise riski], 28. september 2011, veebiversioon (vaadatud 13.10.2014)</ref>
<ref name="lbrW5">Paul D. Terry ja Thomas E. Rohan, [http://cebp.aacrjournals.org/content/11/10/953.long Cigarette Smoking and the Risk of Breast Cancer in Women A Review of the Literature], Cancer Epidemiol Biomarkers, oktoober 2002 11; 953, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="qMRRx">Riiklik Vähiinstituut, [http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Tobacco/cessation Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="XheFU">{{netiviide | URL = http://www.webmd.com/smoking-cessation/news/20110214/cigarette-smoking-linked-to-lou-gehrigs-disease | Pealkiri = Cigarette Smoking Linked to Lou Gehrig’s Disease | Autor = Jennifer Warner | Väljaanne = WebMD Health News | Aeg = 2011 | Kasutatud = 28.08.2014 | Keel = inglise}}</ref>
<ref name="1frGM">Rodney R. Dietert, Janice Dietert, [http://books.google.ee/books?id=B16j1BPJUGYC&pg=PA144&dq=smoking+and+immune+system&hl=et&sa=X&ei=QSLjU9jqNYHaOITSgLAI&ved=0CCMQ6AEwAQ#v=onepage&q=smoking%20and%20immune%20system&f=false Strategies for Protecting Your Child's Immune System: Tools for Parents and Parents-To-Be], World Scientific, lk 144 –145, 2010, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="EAErt">[http://www.who.int/entity/tobacco/mpower/mpower_report_prevalence_data_2008.pdf who.int] vaadatud 24.01.11</ref>
}}
{{EE|7|304}}
 
* Robert Vassallo, Paula R Walters, Jeffrey Lamont, Theodore J Kottom, Eunhee S Yi ja Andrew H Limper, [http://respiratory-research.com/content/11/1/45 Cigarette smoke promotes dendritic cell accumulation in COPD; a Lung Tissue Research Consortium study], Respiratory Research 2010, 11:45 doi:10.1186/1465-9921-11-45, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
* Aivar Kriiska, [http://www.horisont.ee/node/1536 Suitsetajate horisont. Pilguheit suitsetamise ajaloo algusesse Eestis], Horisont, 6/2010, veebiversioon (vaadatud 7.08.2014)
* [http://toxsci.oxfordjournals.org/content/116/2/364.full Long-Term Consequences of Fetal and Neonatal Nicotine Exposure: A Critical Review], Toxicol. Sci. (2010) 116 (2): 364-374364–374., doi: 10.1093/toxsci/kfq103, veebiversioon (vaadatud 7.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*[[Kreeka]]: The Faculty of the Harvard School of Public Health, [http://www.who.int/fctc/reporting/party_reports/greece_annex1_the_greek_tobacco_epidemic_2011.pdf The Greek Tobacco Epidemic], detsember 2011, veebiversioon (vaadatud 1.11.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
 
; Riskiprofiil vähivormidega seotult
* Bartsch H, Nair U, Risch A, Rojas M, Wikman H, Alexandrov K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/10667460 Genetic polymorphism of CYP genes, alone or in combination, as a risk modifier of tobacco-related cancers. Lühikokkuvõte], Cancer Epidemiol Biomarkers Prev. jaanuar 2000;9(1):3-283–28., veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)<small>(''inglise keeles'')</small>
* Anneli Kullamaa, Jana Jaal, [http://www.eestiarst.ee/static/files/080/ea10lisa2lk12-17.pdf Suitsetamise roll kopsuvähi tekkes ja edasises haiguskulus], Eesti Arst 2010; 89(Lisa2):12−1712–17, veebiversioon (vaadatud 12.11.2014)
 
 
76 032

muudatust