Pärnu lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Lademe paksus Eestis on 15 – 47 m<ref name="EE"/>. Lätis on lademe paksus 20-25 meetrit, [[Gulbene]] ümbruskonnas aga kuni 55 meetrit.
Lademe [[avamusala]] ja ühtlasi ka [[paljand]]umisala on [[Pärnu jõgi|Pärnu]] ja [[Navesti jõgi|Navesti jõe]] org<ref name="EE"/>. [[Põhja-Euroopa]]s see lade mujal kui Eestis ei paljandu<ref name="EE"/>. Selle paljandeist on üks tähelepanuväärsemaid [[Oore meierei paljand]], kus paljanduvad nii Pärnu lade kui ka [[Narva lade]]. Lademe kivimid esinevad Eestis [[Pärnu]]-[[Võhma]]-[[Mustvee]] joonest lõunasse jäävatel aladel.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>
Lademe kivimkoosseisus on Eestis palju [[liivakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Lätis lisanduvad liivakivile veel [[aleuroliit]] ja [[savi]], ka on sealsed liivakivid sageli [[Tsement (geoloogia)|tsementeerunud]]. Läti lõuna- ja idaosas lisanduvad neile [[dolomiit]] ja [[kips]]. Lademe liivakivis sisaldub [[naatrium]]irikast [[mineraalvesi|mineraalvett]], mida ammutatakse nii [[Valmiera]]s, [[Sigulda]]s, [[Piltene]]s kui ka Mangaļis.<ref>[http://www.lu.lv/fileadmin/user_upload/lu_portal/projekti/vpp/mali_latvija/visp_geol/LATV_GEOL_KARTE_PUSMILJONA_1998_pdf.pdf Latvijas ģeoloģiskā karte M 1:500 000 - Latvijas Universitāte]</ref>
| |||