Korporatsioon Vironia ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB |
P Koondasin skripti abil viited |
||
4. rida:
=== Korp! Vironia asutamine ===
[[Pilt:coetus1900.jpg|pisi|Asutamisaegne ''coetus'']]
[[19. sajand]]i teisel poolel oli ülikooliharidusest huvitatud eestlastel võimalik valida laias laastus kolme õppimisvõimaluse vahel – [[Tartu Ülikool]], [[Riia Polütehnikum]] või mõni Peterburi akadeemiatest. Valdav enamus valis Tartu Ülikooli, põhjuseks rahaküsimus, kuna nii elamine kui ka õppemaks väljaspool Eestit kujunes Tartust tunduvalt kallimaks. 1870. aastaks oli Tartu Ülikoolis õppivate eestlaste hulk juba nii suur, et osutus võimalikuks moodustada oma organisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]] (EÜS), mis kahel korral, 1881 Vironia ja 1890 [[Fraternitas Viliensis]]e nime all, korporatsioonina avalikkuse ette tulla üritas. Kui see esimest korda kohalike saksa korporatsioonide ja teist korda Riia õpperingkonna kuraatori Lavrovski vastuseisu tõttu aga ebaõnnestus, tegutseti edasi seltsina.<ref
1890. aastatel, tänu majanduslike olude paranemisele ja eesti talupoegade jõukuse kasvule, hoogustus eestlaste õppimaminek Riia Polütehnikumi, mis oli tollal Baltimaades ainuke inseneri- ja majandusharidust andev kõrgem õppeasutus. Paljud Riias õppivad eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse ja ümberrahvastusid ajapikku, minnes niimoodi eestlusele kaduma. Seetõttu tekkis 1895 grupil rahvusteadlikel üliõpilastel idee moodustada oma, eestlasi koondav, organisatsioon. Vaidlusi tekitas loodava organisatsiooni tüüp – kas Riia Eesti Üliõpilaste Selts või korporatsioon. Nõu otsustati küsida tollaselt autoriteedilt, Postimehe toimetajalt ja EÜSi vil! [[Jaan Tõnisson]]ilt, kes igati korporatsiooni loomist toetas. Nimeks otsustati võtta Vironia, millega varemalt seda nime kasutanud EÜS lahkelt nõus oli. Oli olemas EÜSi põhimõtteline nõusolek, et loodav korporatsioon võtab [[värvid|lipuvärvideks]] EÜS-i sinimustvalge, kuid see mõte ei leidnud heakskiitu ja lipuvärvideks valiti oliivroheline-must-valge, mis hiljem muudeti ümber violett-must-valgeks. Oma tegevuses võeti eeskuju poola aadlikorporatsioonist Arkonia, kus valitses rahvuslik vaim ja kus ei tunnistatud vana Tartust pärit ja eriti saksa korporatsioonides viljeletud joomakultust.
10. rida:
Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (25) saadi täis sajandivahetuseks ja 1900. aasta veebruaris esitati ka avaldus Vironia loomise kinnitamiseks Chargierten Conventile (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium. Riias tegutses tol ajal kolm saksa, kaks poola, üks vene ja üks läti korporatsioon. Vironia loomist toetasid poola, vene ja läti korporatsioonid, saksa korporatsioonid olid vastu. Eriti halvad suhted olid Vironial peamiselt eesti ja läti kadakasakslastest koosneva Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel arvukalt duelle ja kaklusi. 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor ametlikult Vironia. Esimene eesti korporatsioon oli sündinud.
EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus: esimees [[Lui Olesk]], kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Aleksander Paldrock]].<ref
=== Korp! Vironia Riias ===
75. rida:
=== Korp! Vironia Eesti Vabariigi ajal: 1920–1940 ===
[[Pilt:lipuvalve2.jpg|pisi|Lipuvalve 2009. aasta volbri rongkäigul]]
Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooni Veleciaga. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärinenud head suhted EÜSiga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜSi ja Vironia vahel „vahekorraleping” ehk kartell-leping.,<ref
Tihedalt käidi läbi ka Ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud viroonlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii.
103. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="3fIhV">27. veebruaril 1891 teatas korp! Fraternitas Viliensis Ch! C!–le, et kuna nad kuraatori kinnitust ei saanud, lähevad nad laiali jättes endale õiguse nimele, vapile ja [[värvid]]ele. Lühike kiri lõppes teatega, et allakirjutanud garanteerisid enne ja garanteerivad ka tulevikus kommaanii (Burschen–Comment).</ref>
<ref name="sw7pn">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref>
<ref name="gyPuW">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref>
<ref name="RHPaB">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref>
<ref name="sR2qS">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref>
}}
=== Kirjandus ===
| |||