Valga–Riia rongiliin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
79. rida:
Aastatel [[1919]]–[[1921]] võttis Lätis vähehaaval võimust [[Venemaa|vene]] rööpmelaiusega [[laiarööpmeline raudtee]] (1524 mm), mis on tänapäevani kõikides endistes [[Nõukogude Liit|Nõukogude liidu vabariikides]]<ref>[http://www.ldz.lv/?object_id=3925 "Latvijas dzelzceļš"]</ref>.
Aastail [[1941]]-[[1942]] otsustasid Saksa okupatsioonivõimud rongiliiklust liinil laiendada. Sel eesmärgil avati terve rida uusi peatuseid, mis enamikus pärast sõja lõppu suleti ja mitmest neist pole teada isegi asukoht. Taolised sõja ajal avatud peatused on Krīvupe, Aizvēji ehk Paltmale, Autīne ehk Bumburi, Abula ja Tālava. Samal ajal avati ka Lugaži raudteejaam, mis jäi aga kasutusse.<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 83. lk.</ref>
==Vaata ka==
| |||