Ava peamenüü

Muudatused

P
Koondasin skripti abil viited
{{Riigi rahandus}}
'''Maailmapank''' ([[inglise keel]]es ''World Bank'') on rahvusvaheline [[rahandus]]organisatsioon, mis on loodud selleks, et anda [[arengumaad]]ele [[raha]]list ja [[tehnoloogia|tehnoloogilist]] abi.<ref>[https://archive.is/20120527091756/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/0,,pagePK:50004410~piPK:36602~theSitePK:29708,00.html Maailmapanga sait. About us] Vaadatud 8. mail 2011 (inglisename="egXC7" keeles)</ref>
 
Maailmapank on läbinud mitu struktuurimuudatust ja sellepärast on nimetuse "Maailmapank" all mõistetud eri aegadel erisugust organisatsiooni.
Alguses tähendas Maailmapank [[Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank|Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka]], mis toetas rahaliselt [[Lääne-Euroopa]] ja [[Jaapan]]i majanduse taastamist pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. [[1960]] loodi [[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]] (''International Development Association'', IDA), mis võttis endale osa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ülesannetest. Mõlemad organisatsioonid eksisteerivad tänapäevani ja "Maailmapank" on ühine nimetus nende mõlema kohta.
 
Eri aegadel loodi nende juurde veel kolm organisatsiooni: [[Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon]] (''International Finance Corporation'', [[1956]]), [[Investeeringute Tagamise Mitmepoolne Agentuur]] (''Multilateral Investment Guarantee Agency'', [[1985]]) ja [[Investeerimisvaidluste Lahendamise Rahvusvaheline Keskus]] (''International Centre for Settlement of Investment Disputes'', [[1965]]). Kõiki neid viit organisatsiooni ühtekokku nimetatakse [[Maailmapanga Grupp|Maailmapanga Grupiks]].<ref>[https://archive.is/20120719124150/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTFAQSRUSSIAN/0,,contentMDK:20701856~pagePK:283622~piPK:3544780~theSitePK:1805315,00.html О Группе Всемирного банка] Vaadatud 8. mail 2011 (venename="2tQeo" keeles)</ref>
 
Vahel mõistetakse Maailmapanga all endiselt üksnes Rahvusvahelist Rekonstruktsiooni- ja Arengupanka, mille tegevus moodustab põhiosa Maailmapanga Grupi tegevusest.
== Ajalugu ==
[[Pilt:WhiteandKeynes.jpg|pisi|left|[[Harry White]] (USA, vasakul) ja [[John Keynes]] (Suurbritannia, paremal) [[Bretton-Woodsi konverents]]il (1944)]]
Maailmapank on üks kahest suurest rahandusorganisatsioonist (teine on [[Rahvusvaheline Valuutafond]]), mis loodi [[Bretton-Woodsi konverents]]i otsuste põhjal. See konverents toimus [[1. juuli|1.]]–[[22. juuli]]l [[1944]] [[USA]]-s ning selle töös osalesid 44 riigi saadikud<ref>[http://external.worldbankimflib.org/Bwf/delegationsBW.htm Delegations at Bretton Woods] Vaadatud 8. mail 2011 (inglisename="Gqu6D" keeles)</ref>, kes arutasid majanduse taastamist ja maailmakorraldust pärast maailmasõja lõppu.
 
[[Nõukogude Liit]] osales konverentsi töös aktiivselt, aga pärast otsustas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi loomisest ja tööst mitte osa võtta<ref>[http://external.worldbankimflib.org/Bwf/60panel4.htm From Around the World] Vaadatud 8. mail 2011 (inglisename="BCC08" keeles)</ref>, sest vastavalt nende organisatsioonide [[põhikiri|põhikirjale]] puudus tal võimalus nende tööd mõjutada, erinevalt USA-st.
 
Oma tegevuse alguses [[1945]]–1968 ei olnud Maailmapanga tegevus kuigi aktiivne, sest laenu taotlejatele esitati rangeid nõudmisi. Maailmapanga esimene president [[John McCloy]] valis esimeseks laenusaajaks [[Prantsusmaa]], kellele anti laenu 250 miljonit [[USA dollar]]it. Laenu saamise üks tingimus oli [[Prantsusmaa Kommunistlik Partei|kommunistide]] väljajätmine valitsusest<ref>[http://books.google.ru/books?id name=KODdZ4fux5UC&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Credit+France+in+1947+250&source=bl&ots=_4-KMs4gFm&sig=L-Z71LPNkBOfn7TRD5bABq49gJo&hl=ru&ei=xpbNSsSFCofA-Qb1t4WBAw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2#v=onepage&q=Credit%20France%20in%201947%20250&f=false The United States and making of postwar France, lk. 67] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise"bdgRu" keeles)</ref>. Kaks ülejäänud laenusoovijat ([[Poola]] ja [[Tšiili]]) laenu ei saanud. Edaspidi andis Maailmapank aktiivselt laenu Lääne-Euroopa riikidele, kes taastasid maailmasõjast räsitud majandust [[Marshalli plaan]]i kaudu. Marshalli plaani rahastamine käiski suures osas Maailmapanga kaudu.
 
[[1968]]–1980 oli Maailmapanga tegevus suunatud arengumaade abistamisele. Suurenesid väljalaenatavad summad ja mitmekesistus laenude struktuur, mis hõlmas mitmesuguseid majandusharusid alates [[infrastruktuur]]ist kuni sotsiaalsete probleemide lahendamiseni. Sel ajal juhatas Maailmapanka [[Robert McNamara]], kes kasutas tehnokraatlikku juhtimisstiili, sest ta oli töötanud [[USA kaitseminister|USA kaitseministrina]] [[John Kennedy]] ja [[Lyndon Johnson]]i valitsuses ning ettevõtte [[Ford Motor]] presidendina. McNamara lõi uue süsteemi, mille abil riigid said oma laenutaotlusi esitada, ja see võimaldas vähendada laenutingimuste otsustamisele kuluvat aega.
== Visioon ja missioon ==
[[Pilt:World Bank building at Washington.jpg|pisi|Maailmapanga hoone Washingtonis]]
{{tsitaat|Maailmapanga tegevuse eesmärgid on jätkusuutliku globaliseerumise soodustamine kõigi elanikkonna kihtide huvides, vaesuse vähendamine, majanduskasvu kiirendamine ilma keskkonnale kahju tekitamata ning inimeste jaoks uute võimaluste loomine ja neisse lootuse sisendamine.|Robert Zoellick<ref>[https://archive.is/20120630221321/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/PROJECTSRUS/0,,contentMDK:22044920~menuPK:5771682~pagePK:41367~piPK:51533~theSitePK:3319376,00.html Цели Всемирного банка] Vaadatud 8. mail 2011 (venename="GvLUG" keeles)</ref>}}
 
Tänapäeval keskendub Maailmapank oma tegevuses vastavalt [[Aastatuhande deklaratsioon]]ile [[Aastatuhande arengueesmärgid|Aastatuhande arengueesmärkide]] saavutamisele<ref>[https://archive.is/20120719131343/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/0,,contentMDK:20040565~menuPK:1696892~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:29708,00.html Challenge] Vaadatud 8. mail 2011 (inglisename="6cfCZ" keeles)</ref>. Kolmanda aastatuhande künnisel sõnastati [[ÜRO]] egiidi all kaheksa eesmärki, mille saavutamisele peavad rahvusvaheliste organisatsioonide jõupingutused olema suunatud. Aastatuhande arengueesmärgid peavad olema saavutatud 2015. aastaks ja need on järgmised:
#Vähendada poole võrra nende inimeste arvu, kelle sissetulek on väiksem kui 1 USA dollar päevas, ja nende arvu, kes on näljas.
#Tagada kõigile lastele [[algharidus]]e omandamise võimalus.
== Tegevuse liigid ja suunad ==
 
Maailmapanga koosseisus on kaks omavahel tihedalt seotud asutust, Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon, kes pakuvad madala intressiga või intressita [[laen]]e või [[grant]]e riikidele, kellel ei ole juurdepääsu rahvusvahelisele kapitaliturule või on selle juurdepääsu tingimused ebasoodsad. Erinevalt teistest rahandusorganisatsioonidest ei taotle Maailmapank [[kasum]]it. Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank kasutab oma kõrget [[krediidireiting]]ut, mis võimaldab tal saada madala intressiga vahendeid, et pakkuda oma klientidele, kelleks on arengumaade riigid, madala intressiga laene. Oma tegevuskulud katab pank ise, võtmata selleks laenu.<ref name="Maailmapank>[https://archive.is/20120630221225/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489185~menuPK:4224876~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html Операции Всемирного банка] Vaadatud 8. mail 2011 (vene" keeles)</ref>
 
Iga 3 aastat tagant töötab Maailmapank välja tegevusstrateegia iga riigi kohta eraldi ja seda kasutatakse koostöö alusena riikidega. Strateegia aitab kooskõlastada Maailmapanga tegevust laenude pakkumise ning analüüsimise ja konsulteerimise alal iga riigi konkreetsete arengueesmärkidega. Strateegiasse kuuluvad niisugused projektid ja programmid, mis kõige paremini aitavad lahendada vaesuse ja sotsiaalmajandusliku arengu probleeme. Enne seda, kui strateegia esitatakse läbivaatamiseks Maailmapanga direktorite nõukogule, arutatakse seda strateegiat vastava riigi valitsuse ja teiste asjassepuutuvate struktuuridega.
=== Kapitali hankimine ===
 
Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank saab oma [[kapital]]i peamiselt [[obligatsioon]]ide müügist. Ülemaailmsetel turgudel on nende obligatsioonide reiting [[Standard & Poor's]]i skaalal AAA. Laenude andmisest ei saa pank kuigi suurt kasumit, kasumi põhiosa tuleb paljude aastate jooksul kogutud reservide ja 184 liikmesriigi sissemaksete paigutamisest. Saadud tulust katab pank tegevuskulud, kannab osa sellest üle Rahvusvahelisele Arenguassotsiatsioonile ja kasutab seda riikide võlakoormuse vähendamiseks.<ref name="Maailmapank" />
 
Maailmapank müüb võlakirju ka otse rikaste riikide valitsusasutustele ja keskpankadele. Võlakirjade tagasiostu tagavad Maailmapanga liikmesriigid. Harilikult annab Maailmapank laenu 12–15 aastaks ja veidi kõrgema intressimääraga kui ta ise ostab.
 
Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon on maailma suurim vaestele riikidele intressita laenude ja grantide jagamise organisatsioon. Selle vahendid uuenevad iga 3 aasta tagant ja seda organisatsiooni rahastavad 40 doonorriiki. Assotsiatsioon saab lisasissetulekut 35–40 aastaks antud laenude kustutamisest. Neid vahendeid kasutatakse seejärel uute laenude andmiseks. Arenguassotsiatsioonile kuulub peaaegu 40% Maailmapanga laenude käibe kogumahust.<ref name="Maailmapank" />
 
Arenguassotsiatsioon annab laene eriti vaestele riikidele, mille [[rahvamajanduse kogutoodang]] ühe elaniku kohta ei ületa 1200 USA dollarit aastas. Assotsiatsiooni ülesanne on soodustada arenguriikides eraettevõtlust.
=== Laenud ===
 
Maailmapank annab Rahvusvahelise Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni kaudu välja kahesuguseid laene: investeerimis- ja arengulaene. Investeerimislaene antakse kaupade tootmise, tööde ja teenuste rahastamiseks sotsiaalmajanduslike projektide raames ükskõik mis majandusharus. Arengulaene nimetati varem struktuurimuutuste laenudeks ning neid antakse poliitiliste ja institutsiooniliste reformide jaoks.<ref name="Maailmapank" />
 
Kui riik esitab laenutaotluse mingi projekti rahastamiseks, siis hinnatakse, kas see projekt on vastuvõetav majanduslikus, rahanduslikus, sotsiaalses ja ökoloogilises mõttes. Läbirääkimiste käigus lepivad Maailmapank ja laenusaaja kokku arengueesmärgid, projekti komponendid, oodatavad tulemused, projekti täitmise kava ja tõhususe kontrollnäitajad ning laenueraldiste ajakava. Maailmapank jälgib seda, milleks laenuraha kulutatakse, ja hindab projekti tulemusi. Kolmveerandit kustutamata laenudest haldavad riikide direktorid, kes töötavad Maailmapanga liikmesmaade alalistes esindustes. Niisuguseid alalisi esindusi on üle maailma ligi sada ja neis töötab umbes 30% Maailmapanga personalist.<ref name="Maailmapank" />
 
Arenguassotsiatsiooni pikaajalised laenud on intressivabad, aga nendelt võetakse 0,75% komisjonitasu. Assotsiatsiooni raha reserveerimise eest võetakse komisjonitasu 0–0,5% reserveeritavalt summalt ja 2006. rahandusaastaks oli selleks kinnitatud 0,33%. Maailmapanga varahalduse osakond juhib kõiki laenudega seotud tehinguid ja täidab ühtlasi laekuri kohuseid.<ref name="Maailmapank" />
 
=== Grantid ===
 
Maailmapank aitab teisi riike ka [[grant]]idega. Nende eesmärk on koostöö projektide väljatöötamisel uuenduste juurutamise, organisatsioonidevahelise koostöö arendamise ja kohalike huvirühmade kaasamise kaudu. Viimastel aastatel Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni grante kas rahastatakse otse või hallatakse partnerlussuhete raames.<ref name="Maailmapank" />
 
Grante kasutatakse järgmisteks eesmärkideks:
*võitlus HIVi ja AIDSi vastu
*[[kodanikuühiskond|kodanikuühiskonna]] organisatsioonide toetamine
*[[kasvuhoonegaas]]ide eritamise piiramine.<ref name="Maailmapank" />
 
=== Teised teenused ===
Laenuandmine nõuab Maailmapangalt head arengumaade majanduse tundmist. Üks panga tegevuse kõrvaltulemus ongi põhjalikud arengumaade majandus[[analüüs]]id, mis valmivad koostöös Rahvusvahelise Valuutafondiga.
 
Maailmapank pakub ka analüüsi- ja [[konsultatsioon]]iteenuseid. Maailmapanga tegevuse hulka kuulub riikide poliitika analüüs ning soovituste väljatöötamine, mis aitaksid parandada riikide sotsiaalmajanduslikku olukorda ja elukvaliteeti. Maailmapank uurib paljusid teemasid ja tingimusi, sealhulgas keskkonda, vaesust, [[turg]]u, [[globaliseerumine|globaliseerumist]] ning majandusharude olukorda riikides.<ref name="Maailmapank" />
 
Märkimisväärne osa tegevusest on suunatud [[haridus]]e arendamisele ja niisuguste teadmiste levitamisele, mis aitaksid riikidel areneda. Niisuguste teadmiste levitamise üks vahenditest on [[Maailmapanga Instituut]]. See töötab poliitikute, ärimeeste, teiste spetsialistide ja teiste kodanikerühmadega, samuti [[ülikool]]ide ja muude õppeasutustega.<ref>[https://archive.is/20120710235349/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/WBI/0,,contentMDK:20097853~menuPK:204763~pagePK:209023~piPK:207535~theSitePK:213799,00.html About the World Bank Institute] Vaadatud 13. mail 2011 (inglisename="h6ONn" keeles)</ref>
 
Maailmapank korraldab internetitõlgete saidi B-Span kaudu [[seminar]]e ja [[konverents]]e jätkusuutliku arengu ja vaesuse vähendamise teemadel.<ref>[http://info.worldbank.org/etools/BSPAN/index.asp Thename="W1zvz" World Bank's Webcasting Service] Vaadatud 13. mail 2011 (inglise keeles)</ref><ref name="Maailmapank" />
 
=== Tegevusvaldkonnad ===
*[[inimkond|inimkonna]] ja maailma üksikute piirkondade arendamine ja arengusuundade väljatöötamine.
 
Tänapäeval osaleb Maailmapank rohkem kui 1800 projekti rahastamises arengumaade praktiliselt kõigis majandussektorites.<ref>[https://archive.is/20120630221233/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489300~menuPK:4224882~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html О нас] Vaadatud 13. mail 2011 (venename="I9fy5" keeles)</ref>
 
== Maailmapanga juhtimine ==
[[Pilt:Zoellick, Robert (official portrait 2008).jpg|pisi|Maailmapanga endine juht [[Robert Zoellick]] (2008)]]
Maailmapank on [[aktsiaselts]], mille [[aktsionär]]ideks on selle organisatsiooni 187 liikmesriiki. Liikmesriikide häälte arv vastab nende sissemaksele Maailmapanga aktsiakapitalis, mille omakorda määrab ära riigi tähtsus maailmamajanduses. Aktsionäre esindab nõukogu, mis on panga kõrgeim organ (sisuliselt on see [[aktsionäride üldkoosolek]]). Nõukogu võtab vastu otsused ja määrab kindlaks panga tegevussuunad. Reeglina kuuluvad nõukokku liikmesmaade rahandus- või arenguministrid. Nõukogu istungid toimuvad kord aastas koos Maailmapanga Grupi ja Rahvusvahelise Valuutafondi nõukogude istungiga.<ref name="juhtimine>[https://archive.is/20121228081708/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489111~menuPK:4224856~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html Организационная структура] Vaadatud 13. mail 2011 (vene" keeles)</ref>
 
Konkreetsed volitused panga juhtimiseks nõukogu istungite vaheajal on antud 25 [[tegevdirektor]]ile, kes töötavad vahetult panga peakorteris [[Washington]]is. Tegevdirektorid moodustavad direktorite nõukogu, mida juhib Maailmapanga president. Tegevdirektoritest viis esindavad viie riigi huve, kelle osakaal panga aktsiakapitalis on kõige suurem: USA-d, [[Jaapan]]it, [[Saksamaa]]d, Prantsusmaad ja [[Suurbritannia]]t. Ülejäänud 20 tegevdirektorit esindavad riikide rühmi.<ref name="juhtimine" />
 
Direktorite nõukogu istungid toimuvad tavaliselt 2 korda nädalas. Nõukogu vastutab kõigi panga tegevust puudutavate otsuste eest. Niisuguste otsuste hulka kuuluvad
*panga [[eelarve]] kinnitamine
*riikidega koostöö tegevusstrateegia väljatöötamine
*niisuguste otsuste vastuvõtmine, mis puudutavad laenamist ja muud rahandust.<ref name="juhtimine" />
 
Maailmapanga president on alates 2007. aasta juunist [[Robert Zoellick]]<ref name="juhtimine" />. Tema juhatab direktorite nõukogu istungeid ja vastutab panga üldise juhtimise eest<ref name="juhtimine" />. Presidendi valib nõukogu 5 aastaks ja võib ta soovi korral ümber valida<ref name="juhtimine" />. Veel valitakse 5 asepresidenti, sealhulgas 3 vanemasepresidenti (''Senior Vice President'') ja 2 tegevasepresidenti (''Executive Vice President''). Asepresidendid vastutavad konkreetsete piirkondade, majandussektorite ja tegevussuundade eest ning täidavad teisi konkreetsemaid ülesandeid.
 
==Presidendid==
 
Kirjutamata reegel ütleb, et IMFi tegevdirektor on pärit [[Euroopa]]st ja Maailmapanga president USA-st, kellele kuulub Maailmapanga kapitalist kõige suurem osa<ref name="juhtimine" /> (Wolfensohn oli [[Austraalia]]st).
* [[Eugene Meyer]] (juuni [[1946]] – detsember 1946)
* [[John McCloy]] (märts [[1947]] – juuni 1949)
* [[James Wolfensohn]] (juuni [[1995]] – mai 2005)
* [[Paul Wolfowitz]] (juuni [[2005]] – juuni 2007)
* [[Robert Zoellick]] (juuni [[2007]] – juuni [[2012]])<ref>[https://archive.is/20120630221218/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/EXTARCHIVES/0,,contentMDK:20510826~pagePK:36726~piPK:437378~theSitePK:29506,00.html World Bank Group Presidents] Vaadatud 13. mail 2011 (inglisename="xs2Ou" keeles)</ref>
 
==Peaökonomistid==
Ka [[Eesti]] on korduvalt eiranud Maailmapanga soovitusi ja saavutanud naaberriikidega võrreldes suurema majanduskasvu.
 
Maailmamajanduse analüüs näitab, et Maailmapanga programmid niisugusel kujul, nagu need sõnastati, ei taga majanduse õiglast ja jätkusuutlikku arengut. Seetõttu on hakanud kasvama surve Maailmapangale. Nii ühes riigis kui rahvusvaheliselt tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid on hakanud taotlema Maailmapanga soovitustele vastukäivate otsuste avalikku ja demokraatlikku läbivaatamist.<ref>[http://www.irex.ru/press/pub/polemika/05/stu/ Бедные страны и богатый Всемирный банк] Vaadatud 13. mail 2011 (venename="97OdJ" keeles)</ref>
 
[[2001]]. aastal hindas [[USA Kongress]]i komisjon rahvusvaheliste rahandusorganisatsioonide saavutatud tulemusi ja jõudis järeldusele, et 60% Maailmapanga projektidest ebaõnnestusid. Maailmapank on kutsutud võitlema vaesusega, aga uuringu ajal oli viimase 5 aasta jooksul vaid 1% Maailmapanga rahast läinud kõige vaesematele riikidele, kes niisugust abi kõige rohkem vajaksid. Selle aja jooksul oli vaesus maailmas vähenenud, aga seda ei saa seletada üksnes Maailmapanga tegevusega. Edu saavutasid hoopis need maad, kes praktiliselt ei saanud Maailmapangalt laenu. Seevastu nendes riikides, kelle toetamisele olid suunatud Maailmapanga kõige suuremad jõupingutused, oli olukord hoopis hullemaks muutunud.<ref name="kriitika>[http://www.ebrc.ru/library/74190/91354 Всемирный банк: направления деятельности, критика его политики. ВБ и Россия] Vaadatud 13. mail 2011 (vene" keeles)</ref>
 
Uurimiskeskus [[Heritage Foundation]] analüüsis, missugust mõju on maailma kõige vaesematele maadele osutanud Maailmapanga laenud. Aastail 1980–2003 said 105 vaest riiki Maailmapangalt laene ja grante. Neist 39 riigis [[sisemajanduse kogutoodang]] vähenes, 17 riigis oli majanduskasv minimaalne (kuni 1%), 33 riigis mõõdukas (1–4%) ja ainult 12 riiki suutsid oma majandust palju kasvatada. Eriti halb oli olukord [[Aafrika]]s, kus on maailma kõige vaesemad maad. Seal sai Maailmapangast laenu 48 riiki, kellest vaid 3 osutusid majanduslikult edukateks ja 23 riigi majandus langes.<ref name="kriitika" />
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Maailmapank">[https://archive.is/20120630221225/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489185~menuPK:4224876~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html Операции Всемирного банка] Vaadatud 8. mail 2011 (vene keeles)</ref>
<ref name="juhtimine">[https://archive.is/20121228081708/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489111~menuPK:4224856~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html Организационная структура] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref>
<ref name="kriitika">[http://www.ebrc.ru/library/74190/91354 Всемирный банк: направления деятельности, критика его политики. ВБ и Россия] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref>
<ref name="egXC7">[https://archive.is/20120527091756/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/0,,pagePK:50004410~piPK:36602~theSitePK:29708,00.html Maailmapanga sait. About us] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="2tQeo">[https://archive.is/20120719124150/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTFAQSRUSSIAN/0,,contentMDK:20701856~pagePK:283622~piPK:3544780~theSitePK:1805315,00.html О Группе Всемирного банка] Vaadatud 8. mail 2011 (vene keeles)</ref>
<ref name="Gqu6D">[http://external.worldbankimflib.org/Bwf/delegationsBW.htm Delegations at Bretton Woods] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="BCC08">[http://external.worldbankimflib.org/Bwf/60panel4.htm From Around the World] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="bdgRu">[http://books.google.ru/books?id=KODdZ4fux5UC&pg=PA64&lpg=PA64&dq=Credit+France+in+1947+250&source=bl&ots=_4-KMs4gFm&sig=L-Z71LPNkBOfn7TRD5bABq49gJo&hl=ru&ei=xpbNSsSFCofA-Qb1t4WBAw&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2#v=onepage&q=Credit%20France%20in%201947%20250&f=false The United States and making of postwar France, lk. 67] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="GvLUG">[https://archive.is/20120630221321/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/PROJECTSRUS/0,,contentMDK:22044920~menuPK:5771682~pagePK:41367~piPK:51533~theSitePK:3319376,00.html Цели Всемирного банка] Vaadatud 8. mail 2011 (vene keeles)</ref>
<ref name="6cfCZ">[https://archive.is/20120719131343/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/0,,contentMDK:20040565~menuPK:1696892~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:29708,00.html Challenge] Vaadatud 8. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="h6ONn">[https://archive.is/20120710235349/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/WBI/0,,contentMDK:20097853~menuPK:204763~pagePK:209023~piPK:207535~theSitePK:213799,00.html About the World Bank Institute] Vaadatud 13. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="W1zvz">[http://info.worldbank.org/etools/BSPAN/index.asp The World Bank's Webcasting Service] Vaadatud 13. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="I9fy5">[https://archive.is/20120630221233/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTRUSSIANHOME/EXTRUSSABOUTUS/0,,contentMDK:21489300~menuPK:4224882~pagePK:51123644~piPK:329829~theSitePK:2871872,00.html О нас] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref>
<ref name="xs2Ou">[https://archive.is/20120630221218/web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/EXTABOUTUS/EXTARCHIVES/0,,contentMDK:20510826~pagePK:36726~piPK:437378~theSitePK:29506,00.html World Bank Group Presidents] Vaadatud 13. mail 2011 (inglise keeles)</ref>
<ref name="97OdJ">[http://www.irex.ru/press/pub/polemika/05/stu/ Бедные страны и богатый Всемирный банк] Vaadatud 13. mail 2011 (vene keeles)</ref>
}}
 
==Välislingid==
72 996

muudatust