Erinevus lehekülje "Erütrotsüüt" redaktsioonide vahel

Lisatud 1238 baiti ,  4 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited
P
P (parandasin skripti abil kriipsud + Koondasin skripti abil viited)
{{toimeta}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:RBC micrograph.jpg|pisi|Punased verelibled]]
'''Erütrotsüüt''' ehk '''punalible''' ehk '''punaverelible''' ([[ladina keel|ladina]] ''erythrocytus''; lüh '''''RBC''''') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] kaudu [[hapnik]]ku ja [[süsihappegaas]]i transportiv [[vererakk]].<ref> name="[[Meditsiinisõnastik]]01DpH" 172:2004.</ref><ref>Baumann R,name="AoX3e" Dragon S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16281952 Erythropoiesis and red cell function in vertebrate embryos. Lühikokkuvõte], Eur J Clin Invest. 2005 Dec;35 Suppl 3:2-12. (vaadatud 12.06.2013)</ref><ref>Glomski CA,name="iNOSs" Tamburlin J, Chainani M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1504472 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. III. Fish, the lower vertebrate experience. Lühikokkuvõte], Histol Histopathol. Juuli 1992;7(3):501-28., (vaadatud 12.06.2013)</ref><ref>Glomski CA,name="DyLHL" Tamburlin J, Hard R, Chainani M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9046052 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. IV. The amphibians. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1997 Jaanuar;12(1):147-70., (vaadatud (12.06.2013)</ref>
 
Erütrotsüüdid on kaetud erütrotsüüdi membraaniga.
 
Enamikel [[selgrootud|selgrootutel]], va osadel [[rõngussid]]el, [[kidavaglad|kidavakladel]], [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el, [[okasnahksed|okasnahksetel]], erütrotsüüdid puuduvad.<ref>Glomski CA,name="MT6P0" Tamburlin J., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2134404 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. II. The early or invertebrate prototypes. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1990 Oktoober;5(4):513-25., (vaadatud (12.06.2013)</ref>
 
Punased verelibled on rakud, mille loome käigus ei sünteesita [[DNA]]-d ja [[RNA]]-d ning millel puudub [[mitokonder]], enamasti ka [[rakutuum]] ja paljunemisvõime.<ref>Ledingham ''etname="Ndmdl" al'', 2000</ref><ref> name="[[Meditsiinisõnastik]]Uddzy" 627:2004.</ref> Seega on erütrotsüüdid täiesti erilised keha rakud, sarnanedes eeltuumsetele üherakulistele organismidele. Nad on [[bakter]]ite rakkudega sarnaselt väga väiksed ja neil pole mitokondrit. Punaste vereliblede raku energiavajadus on rahuldatud[[anaeroobne hingamine| anaeroobse hingamisega]].
 
Punaliblede areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
== Ülesanne ==
 
Erütrotsüütide ülesandeks on transportida hingamiselunditest [[hapnik]]ku kõikjale [[kude]]desse ja [[elund|organitesse]] ning [[kude]]dest [[süsinikdioksiid]]i [[kopsud]]esse. Kuna punastel verelibledel puuduvad mitokondrid, siis ei tarbi nad ise seda, mida kannavad teistele keharakkudele - hapnikku [[rakuhingamine|rakuhingamise]] jaoks. Liikumiseks neil energiat ei kulu, neid liigutavad vereringes [[südamelihas|südame lihased]]. Erütrotsüüdid peavad kogu [[vereringe]]t läbides suutma läbi mahtuda väga kitsa läbimõõduga [[kapillaar (anatoomia)|kapillaarsoontest]], sellepärast on loogiline, et punased verelibled on keha rakkudest ühed kõige väiksemad.
 
Valdav osa hapnikust ja osa süsinikdioksiidist liituvad transpordi ajaks [[hemoglobiin]]iga. [[Hemoglobiin A]] (lüh HbA) on erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaim [[valgud|valk]].<ref>[[Steven R.name="HteND" Goodman]]. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]], [http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome,] Exp Biol Med, Detsember 2007, 232. köide, nr 11, lk1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156, (vaadatud 07.05.2013)</ref><ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], name="Concise Oxford Textbook of MedicineJCZq5", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
 
Erütrotsüütide [[ensüüm]] [[karboanhüdraas]] kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks [[vesinikkarbonaad|vesinikkarbonaadiks]].
===Hemogramm===
 
Roomajate füsioloogiliste eripärade tõttu saab võtta väiksematel liikidel üksnes väga tillukese koguse verd. Roomajate vereproovide võtmisel ja tulemuste interpreteerimisel on oluline arvestada nende vanuse, soo, keskkonna ([[loodus]]es, [[vangistus]]es, [[loomaaed|loomaaias]], [[labor]]is, [[terraarium]]is vms) ja toitumisega ning iga üksiku indiviidi eripäraga.<ref name="merck manuals">[http: //www.merckmanuals.com/vet/exotic_and_laboratory_animals/reptiles/management_of_reptiles.html#v3308414]</ref>
 
Roomajatel on väiksem arv erütrotsüüte (300 000 – 2 500 000 erütrotsüüti mikroliitris) kui lindudel ja imetajatel.
===Maolistel===
 
[[Madu]]de erütrotsüüdid on [[rakutuum|tuumaga]] rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref>Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?idname=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu (vaadatud"gcvu0" 06.07.2014)</ref>
 
[[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] erütrotsüütide mõõtmed: kõrgus 17–18 µm ja laius 12 µm.
===Inimestel===
 
Inimvere küpsetest rakutüüpidest moodustavad erütrotsüüdid valdava enamiku. [[trombotsüüt|Trombotsüüdid]] moodustavad kümnendiku ja [[leukotsüüt|leukotsüüdid]] tuhandiku erütrotsüütide arvukusest.<ref>[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. name="Inimese füsioloogia ja anatoomiaadRxz", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref>
 
[[Vastsündinu]] hematoloogilised referentsväärtused erütrotsüütide arvule esimesel elunädalal on 4 - 6 x 10<sup>12</sup>/l.<ref>[[Anne Ormisson]], [[Heili Varendi]], name="Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele.sKqtH", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 57, 2015</ref>
 
Täiskasvanud 70 kg kaaluva meesterahva organismis võiks olla hinnanguliselt 24,9 [[triljon]]it erütrotsüüti, mis annavad kokku umbes 2,5 kg kehakaalust ja ligi 5/6 keharakkude arvust.<ref>Alison Abbott: [http://www.nature.com/news/scientists-bust-myth-that-our-bodies-have-more-bacteria-than-human-cells-1.19136?WT.mc_idname=FBK_NatureNews Scientists bust myth that our bodies have more bacteria than human cells] Nature, 8. jaanuar"uGXpY" 2016</ref>
 
Erütrotsüüdid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse ''[[Terminologia Histologica]]''-sse.
[[Image:Erytrocyte deoxy to oxy v0.7.gif|pisi|Erütrotsüüdi ringluse animatsioon inimese vereringes. Animatsioon toimub reaalajas (20 sekundit ringluses) ja näitlikustab erütrotsüüdi sisenemise kapillaaridesse ja erütrotsüüdi vahelduvad ''värvimuutused'' hapnikustamise toimel.]]
 
Tavaolekus on nad [[kaksiknõgus]]ad kettad (ingl k "disks"), mille kuju muutub (ka [[spektriin]]i toime), kui nad ringlevad [[suur vereringe|suure]] ja [[väike vereringe|väikese vereringe]] kaudu, teiste rakkude survel kergesti.<ref>Dudek, 2011<name="6aUZP" /ref>
*Läbimõõt: 7–8 μm (oleneb kasutavatest laboratoorsetest tehnikatest)
*Paksus: 1–2 μm
*Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st kaks korda läbi südame ja kapillaaride)
*Elutsükkel: ringleb keskmiselt 100–120 päeva.<ref>Dudek 2011<name="VLsyZ" /ref><ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], name="Concise Oxford Textbook of MedicineP1N0D", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
*Peamiseks energiaallikaks on [[glükoos]]<ref>Dudek 2011<name="VLsyZ" /ref>
*Erütrotsüüdid on väga tundlikud [[elektromagnetkiirgus]]e suhtes (nt ultraheli) ja võivad kergesti 'puhkeda' (ingl k ''rupture'').<ref>Health Protectionname="es8ap" Agency Report 2008</ref>
*Arvukus: normaalse füsioloogiaga inimvere erütrotsüütide arvukus on 4–8 x 10<sup>6</sup> erütrotsüüti 1 ml inimvere kohta. Arvukus on muutlik ning on seotud nii indiviidi geneetika, vanuse, toitumise, organismi haiguslike seisundite kui ka elu- ja asukohaga ([[kõrgmäestik]]es, [[kosmos]]es, merepõhjas jne) ja keskkonnaga.
 
{{Vaata|Veregrupid}}
 
Erütrotsüütide pinnal on [[süsivesikud|süsivesikuid]] sisaldavaid valguosisega aineid – [[glükoproteiin|glükoproteiine]], mida loetakse [[veregrupitegur|veregrupiteguriteks]].<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. name="Inimese füsioloogia ja anatoomia3kqvI", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, [[2011]], toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref> Inimese veregrupi saab kindlaks teha laborianalüüsidega, erütrotsüütidel tuvastatud [[antigeen]]ide põhjal. Selleks kasutavad laborid erinevaid vererühmade süsteeme, näiteks:<ref> name="[[Meditsiinisõnastik]]oOBAR", 2004</ref>
*[[ABO - vererühmade süsteem| ABO-süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas A-, B-, AB- või O-vererühma;
*[[Kelli vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad vererühma K,Kk või k;
==Keemiline koostis==
 
Erütrotsüüdi koostis: peamiselt [[vesi]] (ligi 70%), [[hemoglobiin]], [[lipiid]]id, [[glükoos]] ja [[ensüüm]]id, [[vitamiinid]]<ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, name="Concise Oxford Textbook of MedicineVbO5n", Oxford University Press, lk 176, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref><ref>Weatherall ''etname="8cAdT" al'', 19.1.:1983</ref>. Normaalse füsioloogiaga inimese üks erütrotsüüt võib sisaldada ~270 miljonit [[hemoglobiin]]i [[molekul]]i<ref>[http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html Hemoglobin,name="yoKHF" Heme Products & Erythrocytes], (vaadatud 06.07.2014)</ref>
 
Normaalse füsioloogiaga inimeste erütrotsüütides on sündides palju ensüüme: glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas (RBC-G6PD), glutatiooni reduktaas (GR), püruvaatkinaas (PK), difosfoglütseraat (2,3-DPG) jm.
===Erütrotsüüdid ja valgud===
{{Vaata|Valgud}}
Lisaks hemoglobiinile, mida loetakse erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaimaks valguks ja mille membraan on kaetud võrdselt nii [[lipiidid]]e kui valkudega, on teadustöötajad tänapäevaseid laboratoorseid tehnikaid ja abivahendeid kasutades avastanud inimese erütrotsüütides (''[[RBC]]'' des) veel 750 valku.<ref>Goodman ''etname="lUuZm" al'', 2007</ref>
 
'''Erütrotsüüdid ja valkude eraldamine'''
{{Vaata|Erütrotsütopoees}}
 
[[Erütrotsütopoees]] inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, nimet ka [[erütroplast]]ideks, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud omakorda komplekteeritakse arvatavasti [[megakarüotsüüt]]idest, kuid selle täpset mehhanismi pole suudetud senini kirjeldada.<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. name="Inimese füsioloogia ja anatoomianQQz8", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref><ref>Ledingham ''etname="Ndmdl" al'', 2000</ref><ref>Weatherall ''etname="qbblM" al'', 19.8:1983</ref>[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid|retikulotsüütideks]] arenemisel mitmeid [[rakugeneratsioon]]e enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, name="Concise Oxford Textbook of MedicineNrYdL", Oxford University Press, lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
 
Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt [[neerud]]es komplekteeritava [[glükovalk|glükovalgu]] hormooni [[erütropoetiin]]i ringlus.<ref>Dudek, 2011<name="6aUZP" /ref><ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, name="Concise Oxford Textbook of MedicineKxHHI", Oxford University Press, lk 177, lk 215-219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref>Selle hulk veres tõuseb, kui hapniku hulk neerukoes langeb. Lisaks nimetatud hormoonile mõjutavad oluliselt punase luuüdi normaalseid funktsioone veel ka mitmed mikrotoitained, nagu [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[foolhape]] ja suure tõenäosusega ka [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]], [[Vitamiin C]],[[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]].
 
===Erüptoos inimestel===
Organismis vabaneb ja komplekteeritakse rakkude pideva uuenemise tõttu teatud kogus erütrotsüüte. Punaliblede keskmine eluiga on normaalse füsioloogiaga inimestel umbes 4 kuud (100–120 päeva), mille järel nad lammutatakse peamiselt [[makrofaagisüsteem]]is (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) ([[põrn]], [[maks]], [[luuüdi]]) [[fagotsütoos]]i teel, protsessi nimetatakse ka [[erüptoos]]iks ehk erütrotsüütide [[apoptoos|programmeeritud raku surmaks]].
 
Hävivate punaliblede [[rakumembraan]] lõheneb ja vabaneb [[hemoglobiin]]. [[Hemolüüs]]i (ja ka teiste füsioloogiliste protsesside) tõttu hävib ja asendatakse [[retikulotsüüdid|retikulotsüütidega]], iga ööpäevaga 1% kogu punaliblede arvust.<ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, name="Concise Oxford Textbook of MedicineNrYdL", Oxford University Press, lk 177, lk 215-219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse [[aminohapped|aminohapeteks]] mida organism taaskasutab, nagu raudagi.<ref>Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. name="Inimese füsioloogia ja anatoomiajdxEE", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168-172, ISBN 9985-829-36-0</ref>
 
Erüptoosi inhibeerivad erütropoietiin ja [[lämmastikoksiid]].
{{Vaata|Malaaria}}
 
[[Malaaria]] vormi (RHK-10, jaotis: B50) mida põhjustavad erütrotsüütides elavad ''[[Plasmodium falciparum]]''i [[algloomad]].<ref>[http://www.sciencedaily.com/releases/2008/07/080708155615.htm How The Malaria Parasite Hijacks Human Red Blood Cells], 10. Juuli, 2008, (vaadatudname="3MuPe" 12.06.2013)</ref>
<ref name="nz8ZJ" />
<ref>Svetlana Glushakova, Dan Yin, Nicole Gartner, Joshua Zimmerberg,[http://www.malariajournal.com/content/6/1/61 Quantification of malaria parasite release from infected erythrocytes: inhibition by protein-free media.], Malaria Journal 2007, 6:61doi:10.1186/1475-2875-6-61, (vaadatud 12.06.2013)</ref>
 
====Hormoon: erütropoetiin====
 
[[Neer]]ude komplekteeritava hormooni [[erütropoetiin]]i ja erütrotsüütide loome patoloogiatega seostatakse kliinilises meditsiinis paljusid haiguslikke seisundid, nagu : [[nefrogeenne aneemia]], mitmed [[neeruvähk|neeruvähi]] vormid komplekteerivad [[erütropoetiin]]i, kroonilised kopsuhaigused ja [[südamepuudulikkus]] põhjustavad raske kuluga [[hüpoksia]]t mida seostatakse samuti erütropoetiiniga.<ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], name="Concise Oxford Textbook of MedicineKyZRF", [[Oxford University Press]], lk 215, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
 
====Ensüümipuudulikkus====
Ensüümipuudulikkusega seotud haiguslikke seisundeid diagnoositakse vastavaid laboratoorseid analüüse tellides.
 
Hemolüütiline aneemia ehk punaliblede lagunemine, mida seostatakse kliinilises meditsiinis glükolüütilise [[Embdeni-Meyerhofi tsükkel|Embdeni-Meyerhofi tsükli]] ensüümipuudulikkusega, paljud neist on pärilikud [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiatootmise vähemefektiivsed protsessid keha sees, kui erütrotsüütidel pole võimalik energiat Embdeni-Meyerhofi tsükli käigus omandada, siis võtavad nad eluks vajaliku energia muid metaboolseid radu kasutades.<ref>John G.G. Ledingham, David A. Warrell, name="Concise Oxford Textbook of MedicineMV7wk", Oxford University Press, lk 215-219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref>
 
====Inimvere kihid====
Vajadusel, kas [[vereanalüüs]]i ehk [[doonor]]vere töötlemiseks, tsentrifuugitakse verd [[antikoagulant]]idega, eraldamaks selle osiseid:<ref>Vereanalüüsi kvaliteediname="BAwZk" käsiraamat</ref>
* pealmine kiht – [[vereplasma]]
* keskmine kiht – kohev [[leukotsüüt]]idest ja [[vereliistak]]utest koosnev kiht
Erütrotsüüte uuritakse vastavate laboratoorsete seadmetega nii hapnikustamise taseme suuruse, arvu, mahu ja muude näitajate kaudu.
 
Erütrotsüütide liigitused: <ref>Weatherall etname="sGOSK" al ,19.1. 1983</ref>
<ref name="PN66P" />
<ref>[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
*[[anisotsütoos]] – erütrotsüüdid on erineva suurusega
*[[isotsütoos]] – erütrotsüüdid on võrdse suurusega
*[[akantotsüüdid]] – ka ogarakud, esinevad lipiidide metabolismiga geneetiliste häirete puhul.
 
Eesti Haigekassa kaudu kindlustatutele võidakse vajadusel teha mitmeid hematoloogilisi analüüse, näiteks:<ref>[[Laine Trapido]]. name="Meditsiiniterminite lühendeidDxKdp". AS Medicina, Tallinn, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0</ref>
 
'''Inimvere erütrotsüütide automaatuuring; kontsentratsioonid ja referentsvahemikud'''
|[[piko]]
|[[p]]
|10<sup>-12−12</sup>
|-
|[[femto]]
|[[f]]
|10<sup>-15−15</sup>
 
|}
 
Erütrotsüütide mahu määramine vereproovis ei anna inimorganismis toimuvast mitte alati tulemuslikku pilti. Näiteks on erütrotsüütide maht normaalne [[rasedus]]e, [[tsirroos]]i, [[neerupõletik|nefriidi]] korral ning [[HIV|HI-viirusesse]] nakatunuil üksnes kergelt alla normi.<ref>[http://cig.salk.edu/extra_html/etc_hiv_diagonstics.htm#cbc HIV Diagnostic Tests], Aprill 1997, (vaadatudname="osV9v" 06.07.2014)</ref>
 
Erinevad laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid. Näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas 3,0–6,2 miljon/μL ja/või SI-ühikutes (norm täiskasvanul on 3,0-60–6,2 x 10<sup>12</sup>/L). Lisaks kasutatakse veel mitmeid laboriuuringuid: erütrotsütaarsete antikehade sõeltest (B-aRBC-g), erütrotsüüdid liikvoris (CSF-RBC), erütrotsüütide settekiirus (B-ESRw) jpt.
 
==Ürgsed punalibled==
Jäämehe [[Ötzi]], kes suri 5300 aastat tagasi, muumiat analüüsiti [[röntgenikiired|röntgenikiirte]] ja [[kompuutertomograafia]] kaudu ning avastati tema kehal verejäänukeid. Seda kinnitasid jäämehe arvatavatelt haavakohtadelt leitud verejäänukite hiljutised [[immunotsütokeemia]]analüüsid (kasutades [[aatomjõumikroskoopia]]t ja [[Ramani spektroskoopia]]t). Jäämehe kudede erütrotsüüdid on üsna sarnased tänapäeva inimeste vere punalibledega.<ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman">[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]], doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface, oktoober 2012, 9. köide, nr 75, lk 2581-2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full (vaadatud 04.05.2013) ]</ref>
 
==Termin==
 
== Viited ==
{{viited}}|1=2|allikad=
<ref name="merck manuals">[http://www.merckmanuals.com/vet/exotic_and_laboratory_animals/reptiles/management_of_reptiles.html#v3308414]</ref>
<ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman">[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]], doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface, oktoober 2012, 9. köide, nr 75, lk 2581–2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full (vaadatud 04.05.2013) ]</ref>
<ref name="01DpH">"[[Meditsiinisõnastik]]" 172:2004.</ref>
<ref name="AoX3e">Baumann R, Dragon S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16281952 Erythropoiesis and red cell function in vertebrate embryos. Lühikokkuvõte], Eur J Clin Invest. 2005 Dec;35 Suppl 3:2–12. (vaadatud 12.06.2013)</ref>
<ref name="iNOSs">Glomski CA, Tamburlin J, Chainani M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1504472 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. III. Fish, the lower vertebrate experience. Lühikokkuvõte], Histol Histopathol. Juuli 1992;7(3):501-28., (vaadatud 12.06.2013)</ref>
<ref name="DyLHL">Glomski CA, Tamburlin J, Hard R, Chainani M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9046052 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. IV. The amphibians. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1997 Jaanuar;12(1):147-70., (vaadatud (12.06.2013)</ref>
<ref name="MT6P0">Glomski CA, Tamburlin J., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2134404 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. II. The early or invertebrate prototypes. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1990 Oktoober;5(4):513-25., (vaadatud (12.06.2013)</ref>
<ref name="Ndmdl">Ledingham ''et al'', 2000</ref>
<ref name="Uddzy">"[[Meditsiinisõnastik]]" 627:2004.</ref>
<ref name="HteND">[[Steven R. Goodman]]. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]], [http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome,] Exp Biol Med, Detsember 2007, 232. köide, nr 11, lk1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156, (vaadatud 07.05.2013)</ref>
<ref name="JCZq5">[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="gcvu0">Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu (vaadatud 06.07.2014)</ref>
<ref name="adRxz">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref>
<ref name="sKqtH">[[Anne Ormisson]], [[Heili Varendi]], "Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele.", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 57, 2015</ref>
<ref name="uGXpY">Alison Abbott: [http://www.nature.com/news/scientists-bust-myth-that-our-bodies-have-more-bacteria-than-human-cells-1.19136?WT.mc_id=FBK_NatureNews Scientists bust myth that our bodies have more bacteria than human cells] Nature, 8. jaanuar 2016</ref>
<ref name="6aUZP">Dudek, 2011</ref>
<ref name="VLsyZ">Dudek 2011</ref>
<ref name="P1N0D">[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215–219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="es8ap">Health Protection Agency Report 2008</ref>
<ref name="3kqvI">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, [[2011]], toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref>
<ref name="oOBAR">"[[Meditsiinisõnastik]]", 2004</ref>
<ref name="VbO5n">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 176, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="8cAdT">Weatherall ''et al'', 19.1.:1983</ref>
<ref name="yoKHF">[http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes], (vaadatud 06.07.2014)</ref>
<ref name="lUuZm">Goodman ''et al'', 2007</ref>
<ref name="nQQz8">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref>
<ref name="qbblM">Weatherall ''et al'', 19.8:1983</ref>
<ref name="NrYdL">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 177, lk 215–219, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="KxHHI">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 177, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="jdxEE">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref>
<ref name="3MuPe">[http://www.sciencedaily.com/releases/2008/07/080708155615.htm How The Malaria Parasite Hijacks Human Red Blood Cells], 10. Juuli, 2008, (vaadatud 12.06.2013)</ref>
<ref name="nz8ZJ">Svetlana Glushakova, Dan Yin, Nicole Gartner, Joshua Zimmerberg,[http://www.malariajournal.com/content/6/1/61 Quantification of malaria parasite release from infected erythrocytes: inhibition by protein-free media.], Malaria Journal 2007, 6:61doi:10.1186/1475-2875-6-61, (vaadatud 12.06.2013)</ref>
<ref name="KyZRF">[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 215, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="MV7wk">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="BAwZk">Vereanalüüsi kvaliteedi käsiraamat</ref>
<ref name="sGOSK">Weatherall et al ,19.1. 1983</ref>
<ref name="PN66P">[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref>
<ref name="DxKdp">[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0</ref>
<ref name="osV9v">[http://cig.salk.edu/extra_html/etc_hiv_diagonstics.htm#cbc HIV Diagnostic Tests], Aprill 1997, (vaadatud 06.07.2014)</ref>
}}
 
==Kirjanduslikud allikad==
*[[D.J. Weatherall]] [[David A. Warrell]], [[John G.G. Ledingham]], "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[1983]], ISBN 0 19 261159-3
* Lang F, Lang KS, Lang PA, Huber SM, Wieder T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16910766 Mechanisms and significance of eryptosis.Lühikokkuvõte.], Antioxid Redox Signal. 2006 Juuli-August;8(7-87–8):1183-921183–92., (vaadatud 06.07.2014)
* [http://www.genomesize.com/cellsize/reptiles.htm Reptile erythrocyte sizes], (vaadatud 06.07.2014)
*[[Laine Trapido]], "[[Meditsiini terminite lühendeid]]", keeletoimetaja [[Katrin Hallas]]. AS [[Medicina]], [[2007]], ISBN 978-9985-829-79-0
75 942

muudatust