Karl August Hindrey: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Autorikaitsega võib vastuollu sattuda, eemaldasin pildi |
Täiendav info, viited, lingid |
||
3. rida:
'''Karl August Hermann Hindrey''' ([[pseudonüüm]] '''Hoia Ronk'''; [[15. august]] [[1875]] [[Abja küla|Abja]] – [[9. jaanuar]] [[1947]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.
Karl August Hindrey tegi pseudonüümi initsiaalidest K. A. H., kirjandusliku pseudonüüm "Hoia Ronk" sai raudteeülesõidukoha vigaselt hoiatussildilt, kuid Karl August Hindrey maeti hoopis Hans Kuuse nime all.<ref>[http://pluss.parnupostimees.ee/612554/pilapiltnike-plejaad-parnu-poistekoolist - Pärnu Postimees 27.10.2011 - Pilapiltnike plejaad Pärnu poistekoolist]</ref>
Ta sündis Abja mõisas Viljandimaal õllepruuli pojana. Omandas üldhariduse [[Viljandi Gümnaasium]]is, [[Treffneri gümnaasium|Tartu Treffneri]] ja [[Pärnu Gümnaasium]]is.
Õppis aastatel [[1894]]–[[1904]] [[Peterburi]] Stiegeltsi, [[München]]i ([[Anton Ažbe kunstikool]]) ja [[Pariis]]i Colarossi<ref name="Päewaleht">Päewaleht 14 august 1935 (lk 5) K. A. Hindrey - 60</ref> erakunstikoolides. Töötas ajavahemikul [[1904]]–[[1928]] [[Postimees|Postimehe]] ja [[Päevaleht (1905)|Päevalehe]] toimetuses. Asutas pilkelehed [[Sädemed]], kus avaldas ta üle 3000 karikatuuri<ref name="Päewaleht"/> ja alates 1924. aastast [[Kratt (ajaleht)|Kratt]] ning sai nende kaudu tuntuks karikaturistina. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist.<br />
Aastatel 1917-1918 aastatel võttis Hindrey osa Eesti rahvuslike väeosade asutamisest, olles Eesti Sõjaväelaste Tartu komitee esimees<ref name="Päewaleht"/>.
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] tulekul läks Hindrey põranda alla ja alustas vastutegevust. Järgnenud [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944)]] kirjutas ta ajakirjanduses nõukogude võimu metsikustest. 1944. aastal üritas ta pealetungiva [[Punaarmee]] eest ebaõnnestunult Eestist põgeneda.
Alates 1944. aasta oktoobrist varjas ta end [[Iru]] vanadekodus valenime Hans Kuuse<ref name=":0">Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1689–1940, Tööversioon seisuga 1. detsember 2015, Elulood A – Lekstein (lk 130)</ref> all. Kus ta armetutes oludes suri vähki<ref name=":0" />.
==Tegevus karikaturistina==
19. rida ⟶ 22. rida:
==Teosed==
===Lasteraamatud===
* "Pambu-Peedu" ([[1906]])
* "
* "
* "Lõhkiläinud Kolumats" ([[
* "Nina-Jass ja Näpu-Mall" ([[1918]])
* "Loomade mäss" ([[1920]])
* "Jaunart-Jauram" ([[1921]])
* "Jaunart-Jaurami jõngermannid" ([[1921]])
* "Summi-Sulpsu sekeldused" ([[1922]])
===Mälestustesari===
* "Minu elukroonika" (3 köidet; [[1929]]) - [Esimeses osas jõuab autor Pärnu gümnaasiumist väljalangemiseni, teine osa käsitleb põhiliselt Treffneri gümnaasiumis õppimise aega ja kolmas osa kunstiõpingud Peterburis ja Münchenis]
* "Murrang" ([[1930]]) - [põhisisuks on Hindrey läbielamised Pariisis]
* "Tõnissoni juures" ([[1931]]) - [katab aastad 1904–1910].
===Reisiraamat===
* "1914. Reisipildid" ([[1924]])
* "Kongosõit" ([[1929]])
* "Rännud, rannad, Riviera, sõsarsaared ja Savoy" ([[1937]])
===Näidend===
*
* "Raidaru kirikumõis" ([[1935]])
===Novellikogud===
* "Välkvalgus" ([[1932]])
* "Armastuskiri" ([[1933]]) - [Võitis riigivanema auhinna]
* "Sigtuna häving" ([[1937]])
* "Südamed" ([[1938]])
* "Hukatus Mälaril" ([[1939]]
* "Ja oli kunagi keegi..." (valikkogu; [[1968]])
* "Kaugekõne" (valikkogu; [[1986]])
===Romaanid===
* "Suremise eod" (1935)
* "Urmas ja Merike" ([[1935]]–[[1936]]) (kordustrükk 1990)
* "Loojak" I–II ("Nõid" ja "Lembitu"; [[1938]])
* "Sündmusteta suvi" ([[1937]])
* "Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka" ([[1939]])
* "Taaniel Tümmi tähelend" ([[1942]])
===Artiklid===
76. rida ⟶ 85. rida:
==Viited==
{{viited}}
{{JÄRJESTA:Hindrey, Karl August}}
| |||