Tiduvere: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
== Ajalugu ==
Vasallidel olid tihti allvasallid, kes andsid teenistustõotuse läänipidajale. Rüütliläänide kõrvale tekkisid lisaläänid. Ka Vigala vasallil Uexküllil oli allvasall, kellele kuulus Tiduvere küla. On arvata, et küla järele hakati allvasalli hüüdma Tiffeter ja Tiffter. Rootsiaegsete veskite nimistus mainitakse 1696.a mõisaveskit Tiduvere (Tidofer) ja möldrit Jaani (Jahan). Tiduvere küla nimetus sel ajal ametlikes kirjades ei tarvitata, selle asemel leiame nime Reoküla (Reoküll). Rootsiaegse maakaardilehe järgi asetses veski Sikenkose (praeguse Vana-Vigala) -Konuvere jõe põhjapoolsel kaldal. Veneaegsetel kaartidel on veski märgitud jõe lõunapoolsele kaldale, kus ka veski tõepoolest asetses. 20.sajandi teisel aastakümnel, pärast veski rentnike surma hakkas veski hävinema ning Eesti Vabariigi maareformi järel asus kohale uus maaomanik puht põllumehena ja veski lagunes koos paisuga. Endises veskis töötas lühemat aega koorejaam. Uus ajajärk tuuleveskite ehitamisel algas talude päriseks ostmise järel. Tiduvere veski mölder Jaan Iidel ostis enesele Nurtust Tõnu talu ja püstitas 1895.a. hollanditüübilise ja kahe paari kividega tuuleveski. Peale jahvatustööde seati sisse veele kanga uhtumine, sindlilõikus ja latisaagimine. 1928.a. pandi tööstus naftamootori jõul käima. Teise maailmasõja lahti puhkedes jäi veski mootoriõli puudusel seisma. 19.sajandi lõpul asutati vesiveskite juurde, ühisesse hoonesse jahuveskiga, villakraasimise ja kanga uhtumise ning värvimise vabrikud. Esimesena seati Vana-Vigalas Tiduvere jahuveskisse villakraasimismasinad üles. Sellele järgnesid kangauhtumine ja värvimine. Nende tööde peale kutsuti oskustöölised. Vesiveski üleviimisega mõisa juurde likvideeriti villatööstus. Esimesi kirjalikke teateid Vigala kõrtsidest on säilinud Rootsi ajastust. 1696.a. mainitakse Tiduvere ja Tamme kõrtse. Tiduvere kõrtsi asukohaks on maakaardilehel märgitud Vana-Vigala jõe põhjapoolne kallas Tiduvere veski kohal talude läheduses. 1837.a. täiendati Vigala kõrtside võrku veelgi. Kuna Tiduvere kõrtsi enam ei esine, peab arvama, et see viidi jõekaldalt ja küla keskelt kaugemale heinamaade taha. Esimesed vaestemajad (seegid) asutati Vigalas 1843.a. Asutajaks oli parun Boris von Uexküll. Kui 1853-1863 talumaad krunti aeti ja tillukesed kohad ühte liideti, jäi valla peale kümmekond elumaja (rehetuba) vabaks elanikest. Uexküll andis tühjad tasuta vallavalitsusele tarvitada, tingimusega, et vald neisse paigutaks oma töövõimetud ja vigased elanikud, kelledel puudusid otsesed toitjad ja hoolekandjad. Vallavalitsus avaski vaestemajad Paisuotsa-Tiduvere külas.
Andmed pärinevad M. Aitsami käsikirjast „Vigala kihelkonna ajalugu“ ja Tiduvere küla arengukava 2001-2005.
1931–1968 läbis küla lõunaosa [[Rapla–Virtsu raudtee|Rapla–Virtsu kitsarööpmeline raudtee]], mille tegevuse algaastail oli [[Vigala raudteejaam|Vigala jaama]] [[Konuvere]] peatusete vahel ka [[Tiduvere raudteepeatus|Tiduvere peatus]] ([[teivasjaam]]).
22. rida ⟶ 23. rida:
== Talud ==
Liisa, Laasi, Karja-Mihkli, Sunda, Veski, Ahovere, Pärna, Alasi, Kärneri, Kaunismaa - Uuetoa,
==Viited==
28. rida ⟶ 29. rida:
{{Vigala vald}}
M. Aitsami käsikiri „Vigala kihelkonna ajalugu“
Tiduvere küla arengukava 2001-2005.
[[Kategooria:Vigala vald]]
| |||